Lahutasin hiljuti abielu, peres 3 väikest last, hooldusõigus jäi meil ühine, mees lubas pool aega lapsi ise hoida, tingimusel, et mina ei nõua temalt alimente.
Olin nõus, aga esimesed lahutusjärgsed kuud on näidanud, et lapsed on isaga vaevalt 1/3 ajast, on alahooldatud, raha ta nende peale ei kuluta (kuna mina saan riigilt lastetoetusi, on tema argument :). Kui pakkusin, et las lapsed olla siiski nädala sees minuga ja nv temaga, hakkas mind ähvardama, et annab nüüd mind kohtusse ja nõuab lapsed üldse endale. Mitte et ma teda kardaksin, manipuleerib niisama.
Eelnev oli taustainfoks.
Siit küsimus: mis saab siis, kui mina soovin kolida teise linna? Kas kellelgi on kogemust? Eeldan, et lapsed jääksid nädala sees minuga ja nv saaksid isale külla minna, aga kui isa (kasvõi kiusu pärast, sest kiusu ajada ta oskab) sellega ei nõustu, mida tema/kohus teha saaks? Sundida mind paigale jääma vist ei saa. Kas lahutaksid lapsed julmalt ja jätaksid 1-2 neist isa juurde elama? Kas sunniksid isa talle pakutavate tingimustega nõustuma? Ja kuna kohtusaagasid annab soovi korral kuude või aastate pikkuseks venitada – mis saab lastest menetlemise ajal?
Teema: lahutus, lapsed, kolimine
Tuttava peres just lõppes lastejagamise kohtusaaga. Kestis aasta.
Sinu asemel nõuaksin laste jagamise korraldust, kasvõi 2/3 sinuga ja 1/3 isaga. Lisaks nõuaksin elatist, see võib olla väiksem kui kehtestatud miinumum, kuna lapsed on palju aega isaga.
Püüaksin elada samas linnas, kus isa. Lihtsam oleks lapsi kasvatada.
sa pead ise kohtusse minema. Ja seal siis kas elatis või kohtus kinnitatud kokkulepe, et on 50/50 hooldus. Ühtlasi peab keegi isale selgeks tegema, et 50/50 tähendab siiski seda, et ta peab lastesse ka rahaliselt panustama, normaalselt süüa andma ja enda juures normaalsed elamistingimused võimaldama. Kui läheb elatiseks, siis ka kindel kohtumisgraafik paika panna.
Näha on, et selle mehega sul suulised kokkulepped ei kehti, seega peaksid sina olema see, kes kohtusse pöördub.
Saab küll keelduda isa sellest, et sa teise linna koliksid, kui teil on ühine hooldusõigus.
Kas sa soovid päriselt kolida või ainult fantaseerid?
Mis tähendab seda, et lapsed on alahooldatud? Kas nad pole iisavalt kallistusi saanud? Kas neil on riided pesemata? Kas neil on kõhud tühjad? Kas neil pole magamisaset isa juures?
See, et lapsi jagatakse 50:50 ei saa põhineda sellel, et üks vanem ei taha alimente maksta vaid ainult ja ainult sellel, et mõlemad vanemad tahavad oma lastega koos olla. Lastel peab olema õigus oma isaga veeta sama palju aega kui oma emaga ning teoreetiliselt on see süsteem suurepärane! Teoreetilislt! Aga see nõuab väga palu komproisse ja töötab ainult siis, kui vanemad saavad omavahel oma asjad rahumeelselt aetud ja ka elavad piisavalt lähedal üksteisele, et lapsed saavad koolis käia mõlema vanema juurest.
Seega, ei, sa ei saa kolida teise linna. Eriti praegu, kui sul pole oma laste isaga selgeid kokkuleppeid, mis ta praktiliselt töötavad ja millega kõik osapooled (ka lapsed) rahul on. Emana ei saa sa isekalt käituda, kui just ei soovi oma lastest loobuda või ise see nädalavahetuse lapsevanem olla.
sa pead ise kohtusse minema. Ja seal siis kas elatis või kohtus kinnitatud kokkulepe, et on 50/50 hooldus. Ühtlasi peab keegi isale selgeks tegema, et 50/50 tähendab siiski seda, et ta peab lastesse ka rahaliselt panustama, normaalselt süüa andma ja enda juures normaalsed elamistingimused võimaldama. Kui läheb elatiseks, siis ka kindel kohtumisgraafik paika panna.
Näha on, et selle mehega sul suulised kokkulepped ei kehti, seega peaksid sina olema see, kes kohtusse pöördub.
Saab küll keelduda isa sellest, et sa teise linna koliksid, kui teil on ühine hooldusõigus.
Teemaalgatajalt.
Aitäh vastamast. Ma justkui olen kuskilt lugenud, et kolimise puhul seatakse ühele vanemale osaline ainuhooldusõigus vms ja määratakse edasine suhtlemiskord.
Ma nagu ei usu, et kui selline manipuleerijast kiusukott hakkab kohtus jalgu trampima ja ütleb, et tema ei taha, et me kolime, siis sunnitakse mind mitte kolima…. Temapoolse manipuleerimise näiteid on mul targu säilitatud (kirjalikus vormis, st vestlused kustutamata).
Ja ometi on sul selle “kiusukotiga” kolm last. Kas lastel ei oleks kurb oma isast kaugel elada?
Kas lahutaksid lapsed julmalt ja jätaksid 1-2 neist isa juurde elama?
Ot jätaksid mõned lastest päriselt elama isa juurde, kes nende eest ei hoolitse??
sa pead ise kohtusse minema. Ja seal siis kas elatis või kohtus kinnitatud kokkulepe, et on 50/50 hooldus. Ühtlasi peab keegi isale selgeks tegema, et 50/50 tähendab siiski seda, et ta peab lastesse ka rahaliselt panustama, normaalselt süüa andma ja enda juures normaalsed elamistingimused võimaldama. Kui läheb elatiseks, siis ka kindel kohtumisgraafik paika panna.
Näha on, et selle mehega sul suulised kokkulepped ei kehti, seega peaksid sina olema see, kes kohtusse pöördub.
Saab küll keelduda isa sellest, et sa teise linna koliksid, kui teil on ühine hooldusõigus.
Teemaalgatajalt.
Aitäh vastamast. Ma justkui olen kuskilt lugenud, et kolimise puhul seatakse ühele vanemale osaline ainuhooldusõigus vms ja määratakse edasine suhtlemiskord.
Ma nagu ei usu, et kui selline manipuleerijast kiusukott hakkab kohtus jalgu trampima ja ütleb, et tema ei taha, et me kolime, siis sunnitakse mind mitte kolima…. Temapoolse manipuleerimise näiteid on mul targu säilitatud (kirjalikus vormis, st vestlused kustutamata).
Ja ometi on sul selle “kiusukotiga” kolm last. Kas lastel ei oleks kurb oma isast kaugel elada?
Nõmedaid vastuseid ignoreerin ????
Selge. Tõde on valus kuulata. Ela oma mullis edasi!
Kas sa soovid päriselt kolida või ainult fantaseerid?
Mis tähendab seda, et lapsed on alahooldatud? Kas nad pole iisavalt kallistusi saanud? Kas neil on riided pesemata? Kas neil on kõhud tühjad? Kas neil pole magamisaset isa juures?
See, et lapsi jagatakse 50:50 ei saa põhineda sellel, et üks vanem ei taha alimente maksta vaid ainult ja ainult sellel, et mõlemad vanemad tahavad oma lastega koos olla. Lastel peab olema õigus oma isaga veeta sama palju aega kui oma emaga ning teoreetiliselt on see süsteem suurepärane! Teoreetilislt! Aga see nõuab väga palu komproisse ja töötab ainult siis, kui vanemad saavad omavahel oma asjad rahumeelselt aetud ja ka elavad piisavalt lähedal üksteisele, et lapsed saavad koolis käia mõlema vanema juurest.
Seega, ei, sa ei saa kolida teise linna. Eriti praegu, kui sul pole oma laste isaga selgeid kokkuleppeid, mis ta praktiliselt töötavad ja millega kõik osapooled (ka lapsed) rahul on. Emana ei saa sa isekalt käituda, kui just ei soovi oma lastest loobuda või ise see nädalavahetuse lapsevanem olla.
Vastused:
jah, neil on tihti pesemata nii riided (ja konkreetselt nt lärakas pluusi peal), juuksed ja hambad. Lapsed riides ilmale mittevastavalt. Nad vaatavad enamus aega seal televiisorit, maja on must (olen seal käinud pluss laste sokitallad on tumehallid, kui koju tulevad). Jah, neil on olnud kõhud tühjad. Laste riided kaovad tihtipeale isa majja ära, isa laiutab käsi, et tema ei tea midagi. Kooliasjad samuti. Minu arust see ON alahooldamine ning nädala sees tahaksin lapsi just nimelt sellepärast enda juurde, et teaksin, et lapsed ei lähe kooli/lasteaeda asotsiaalse väljanägemisega ning et kooliasjad oleksid ühes elamises.
Laste jagamist 50/50 nõudis isa (notaris), just nimelt eesmärgiga pääseda alimentide maksmisest.
Mina ei ole siin loos isekas. Minu pakutud lahendus oleks ka isale mugavam, aga kahjuks on ta nii viha täis, et ei suuda laste igapäevase heaolu peale mõelda, vaid ainult oma lüüa saanud eneseuhkusele.
Ei fantaseeri, kaalun kolimist.
Kolimine ei lahendaks sinu ega laste probleeme. Tuleks pöörduda lastekaitsetöötaja või perelepitaja poole.
Kui isa ei hoolitse lapse eest ja sul on varasemast ajast ka dokumenteeritud kiusujuttu, siis lastekaitsesse.
See vastab tõele, et kohus võib teatud tingimustel ignoreerida isa nõuet, et sa ei tohi kolida, saad esitada taotluse, et isa otsustusõigust osaliselt piirata.
https://www.siseministeerium.ee/et/Hooldus-%C3%B5igus
Mingi perelepitaja juurde ära manipuleerijaga küll mine. Kohus ja lastekaitse.
Omavahelised suulised kokkulepped on nende jaoks, kes neid ka täidavad ja olukorrale vastavalt lahendavad, laste kasvades muudavad ja laste huvides. Mitte ei vea omavahel vägikaigast. Ja kindlasti ei jäta näiteks jalatsite või riiete ostmist ühele, kui elatist ühele ei maksta. Ja ei tehta ka ebapraktilisi oste, kui ise teemat ei jaga hästi. Sellises suhtluses, mis hõlmab nii palju aastaid, pole kohta jonnile ega kiusule.
Kui see ei toimi, tuleb seaduse abi kasutada, mis kahjuks aga raiskab perele minevat aega, raha ja närve.
Olen teemaalgataja. Aitäh vastamast. Huvi pärast küsin, mismoodi see lastejagamise saaga lõppes? Mul pole praegu mingit aimu, mis praktikaid sellistel puhkudel kohtus ette tuleb.
Tuttavad jagasid laste kasvatamise korda. üle kümneaastased lapsed soovisid jääda elama ema juurde. Tundus nagu lihtne protsess aga aega võttis palju. Kaasati lastekaitsespetsialistid, kes kuulasid lapsed üle eraldi, nii emaga, isaga, lisaks veel koolis neutraalsel pinnal. Lisaks andsid lapsed tunnistused ka kohtus.
Elatiseteema peaks olema järgmine kohtulugu (võib ka olla, et isa on nõus ise maksma).
Soovin juba ette edu ja tugevat närvi. Mina kolisin kōrvalmaakonda ja laste isa ei andnud kiusupärast nōusolekut lapsi kaasa vōtta. Alustasin juba enne kolimist kohtukaudu otsustusōiguse taotlemist, aga kohus määras esialgse ōiguskaitsega nädal nädal jätkumist, nagu varem oli kui samas linnas elasime. Nii ma vedasin pool aastat last teise linna kooli hommikuti ja kohus muudkui venitab ega näe probleemi.
Kindlasti saadetakse perelepitusse ja need tōendid jäetakse kōrvale kus näha kius, sest need ei puutu asjasse. Isegi kui isa krim karistusega vägivalla eest, saadab kohus perelepitusse mis ei lepita teid vaid suunab teis kohtuväliselt kokku leppima.
Väga oluline on lapse esindaja ja lastekaitse seisukoht. Ja väga palju oleneb kohtunikust. Minu kogemus on et Eestis määrab ōigust mitte kohus vaid kohtunik.
Kui lapsed on 50/50 jagatud, jagunevad samal moel ka nende kulud. Ma saan aru, et teemaalgataja hoiab laste tarbeks saadud toetused 520€ endale, ega jaga neid laste isaga ning kurdab nüüd siin, et isa ei jaksa temaga samaväärselt lastesse panustada. Kolme lapsega majandamine on kulukas. Kui üks vanematest ahnitseb ja teisega laste kasvatamiseks mõeldud ressursse ei jaga, siis on arusaadav, et kaasnev stress ja mure suure rahakulu pärast võib takistada täieväärilist lastele pühendumist. Põhimõtteliselt on tegemist samalaadse tegevusega, nagu lastele elatise maksmata jätmine.
Ma arvan, et sa peaks alustama sellest, et muudad ära viibimiskorra: nädala sees sinuga, nädalavahetusel isaga süsteemiks. Põhjuseks toodki, et lapsed on alahooldatud. Kas ka õpetajad võivad kinnitada, et lapsed isa nädalal räpased? Iseenesest koolilaps peaks ise juba nii asjalik olema, et saab aru, et 2x päevas on vaja hambaid pesta ja kui pluus must ning vaja see järgmine päev selga panna, leiab üles pesumasina. Või isal ei ole pesumasinat?
Igatahes, kui sa lähed kohtusse jutuga, et soovid kolida ja seetõttu vaja viibimiskord ära muuta ja kuna isa nõus pole, oleks vaja laste elukoha osas ainuotsustusõigust, jääd sa ilmselt kaotajaks. Sinu soovi kolida ei saa pidada ülemaks laste õigusest suhelda oma isaga niipalju kui võimalik. Kui viibimiskord on juba enne muudetud ja lapsed näevad isa ainult nädalavahetusel, siis on lihtne argumenteerida, et seoses kolimisega ei muutu eriti midagi, lapsed näevad oma isa edaspidi endistviisi nädalavahetustel.
Ma arvan, et sa peaks alustama sellest, et muudad ära viibimiskorra: nädala sees sinuga, nädalavahetusel isaga süsteemiks. Põhjuseks toodki, et lapsed on alahooldatud. Kas ka õpetajad võivad kinnitada, et lapsed isa nädalal räpased? Iseenesest koolilaps peaks ise juba nii asjalik olema, et saab aru, et 2x päevas on vaja hambaid pesta ja kui pluus must ning vaja see järgmine päev selga panna, leiab üles pesumasina. Või isal ei ole pesumasinat?
Igatahes, kui sa lähed kohtusse jutuga, et soovid kolida ja seetõttu vaja viibimiskord ära muuta ja kuna isa nõus pole, oleks vaja laste elukoha osas ainuotsustusõigust, jääd sa ilmselt kaotajaks. Sinu soovi kolida ei saa pidada ülemaks laste õigusest suhelda oma isaga niipalju kui võimalik. Kui viibimiskord on juba enne muudetud ja lapsed näevad isa ainult nädalavahetusel, siis on lihtne argumenteerida, et seoses kolimisega ei muutu eriti midagi, lapsed näevad oma isa edaspidi endistviisi nädalavahetustel.
Arvan sama.
Lisaks veel juurde, et kolimisega on see probleem, et kui lapsed on vaja uues kohas lasteaeda/kooli panna ja isa pole sellega nõus, siis ei saagi vastav lasteaed/kool lapsi sinna vastu võtta.
Ma arvan, et sa peaks alustama sellest, et muudad ära viibimiskorra: nädala sees sinuga, nädalavahetusel isaga süsteemiks.
Milles isa süüdi on, et kõik ta nädalavahetused ära võetakse? Kas temal ei ole õigust uuele elule? Et siis juba ette pannakse magama tema ja ta uue naise ühine vaba aeg.
Kui kaugele sa plaanid kolida? Minul tuli esimese asjana pähe hoopis see, et lapsed on need, kes peavad hakkama pidevalt kahe linna vahet loksuma, olgu see siis kuidas iganes korraldatud (ema sõidutab, isa sõidutab või iseseisvalt bussiga). Kui linnad on lähestikku, poleks probleemi, aga näiteks oma lapsi ma iganädalaselt Tartu-Tallinn või Võru-Tallinn otsa küll ei tahaks sõitma panna.
Samas linnas elades oleks ka laste jagamine veidi lihtsam ja paindlikum, mitte et ühel vanemal alati nädala sees ja teisel nädalavahetusel. Kui sul on kolimiseks sügavamad põhjused (teises linnas hea tugisüsteem, paremad töövõimalused jne), siis muidugi koliks.
Esimese asjana käi lastekaitseametniku juures ja küsi nõu. See, et põrandad on mustad, pluusil on plekk või juuksed kammimata, ei tähenda veel, et lapsel isa kodus hea olla ei oleks ja talle seal ei meeldiks. Kui süüa ei anta ja koolitöö tegemata jääb, on asi muidugi tõsisem.
Isa argument võtta lapsed pooleks ajaks enda juurde ainult selleks, et vältida elatisraha maksmist ei ole väga pädev. Söögi osas oleks see tõesti loogiline, aga keegi peab hoolitsema selle eest, et lastel oleksid riided, et sõprade sünnipäevaks saaks kingid ostetud, septembris uus koolikott ja talvesaapad. Sellised asjad. Neid ei saa täpselt pooleks osta, seda enam kui pooled omavahel vaenujalal on.
Mina nõuaks elatisraha välja. Kui isa tõesti on nõus lapsi palju enda juurde võtma ja need ajad on täpselt kindlaks määratud ja graafikust peetakse kinni, oleksin nõus miinimumist veidi väiksema summaga. Kui isa lapsi kaootiliselt võtab ja pooled nende riided ära kaotab, nõuaksin vähemalt miinimumi.
Ja niisama lihtsalt koolitataksegi Perekoolis naisi, et kuidas ettappide kaupa teiselt vanemalt lapsed ära võtta? Oleks te sama varmad sellist nõu andma, kui isa oleks täpselt sama jutuga laste ema kohta siin välja tulnud?
Ja niisama lihtsalt koolitataksegi Perekoolis naisi, et kuidas ettappide kaupa teiselt vanemalt lapsed ära võtta? Oleks te sama varmad sellist nõu andma, kui isa oleks täpselt sama jutuga laste ema kohta siin välja tulnud?
Kui ema sama kiuslik ja ebapädev oleks, siis jah, loomulikult.
Kui ema sama kiuslik ja ebapädev oleks, siis jah, loomulikult.
Seda kiuslikust ja ebapädevust hindate te ju ainult kaebaja sõnade järgi. Ning kui tema juhtub olema kiuslik ja valelik, siis tühja kah. Kui sind ei ole siin enda eest seismas siis väärid sa kõike halba, mida sinu kohta kaebaja suudab siinsetest kägudest välja pumbata. Nõnda või? Pealekaebaja ei ole kunagi nii puhas ja tagaselja mustatu nii halb, kui välja lastakse paista. Mingil tasemel allika-kriitikat võiks ju siiski rakendada ning sellest lähtuvalt tasakaalustatud nõu anda.
Ma olen ise isa, kes ka alles lahku läinud. Enne kohut kindlasti võiks asjad läbi rääkida ja võtta kasvõi kolmandaks keegi tuttav, keda MÕLEMAD respectivad. Äkki pakkuda ikka seda varianti välja, et lapsed jäävad emaga elama ja isa siis aeg-ajalt võtab nad endale. Linnad pole ju takistuseks-ei pea ju iga nädal edasi-tagasi käima. Alimentidest võiks loobuda juhul kui ikka mees rahaliselt hästi hoiab lapsi enda juures. Et, siis ostab neile äkki riideid või maksab nt mõned trennid.
Mina isiklikult sellest 50-50 olukorrast, kus nädal peab isa juures elama ja nädal emaga ei saa üldse aru. Kuigi ma oma lapsi väga armastan, üritan ikka mingit ratsionaalsust tekitada.
See linnade asi on jama. Isegi head pereisad töötavad soomes või liiguvad rekkaga ja ei näe oma lapsi kuid ja saavad hakkama. Ei pea iga päev neid nägema.
Ma ei saa ka sellest asjast aru, et makstaksegi näiteks 500 eurot lastetoetust emale ja siis veel alimendid ka. Kas teoreetiliselt nii ongi, lahutuse korral, et isa näiteks maksab 3x alimente ja lastetoetused ja tegelikult saab ema umbes 1000 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni?
Antud loo kohta ütlen nii palju, et mina omal lahutasin mehest nii, et lapsed läksid jagamisele, vanim soovis isa juurde jääda. Alimente kellelegi muidugi ei pandud. Tegelikkuses kasvatasin oma 3 last ise üles ilma isapoolse toetuseta (vanemad aitasid), kuna isa juurde jäänud laps sai üsna varsti aru, et seal on ta “alahooldatud” (mulle meeldib see sõna!) ja kolis minu juurde. Sel ajal ei olnud ka mingeid nii heldeid lastetoetusi nagu praegu. Nii et jah, teemaalgatajal on 500 eurot lastetoetust, ja isale paneksin ma siis alimendid peale, kuna on näha, et ta kokkuleppeid ei pea ja loomulikult on ka normaalseid tingimusi vaja lastele. Räpasus ja kasin toit oli ka minu lapse tagasikolimise peamine põhjus.
Kui ema sama kiuslik ja ebapädev oleks, siis jah, loomulikult.
Seda kiuslikust ja ebapädevust hindate te ju ainult kaebaja sõnade järgi. Ning kui tema juhtub olema kiuslik ja valelik, siis tühja kah. Kui sind ei ole siin enda eest seismas siis väärid sa kõike halba, mida sinu kohta kaebaja suudab siinsetest kägudest välja pumbata. Nõnda või? Pealekaebaja ei ole kunagi nii puhas ja tagaselja mustatu nii halb, kui välja lastakse paista. Mingil tasemel allika-kriitikat võiks ju siiski rakendada ning sellest lähtuvalt tasakaalustatud nõu anda.
No puust ja punaseks meie vähem arenenud külastajale: kui isa tuleks siia täpselt sama jutuga, siis saaks ta (minu poolt) täpselt sama nõu. Siin saabki lähtuda vaid teemaalgataja antud lähteandmetest, mina ei tegele teise poole seisukoha juurde leiutamisega, sest mulle on siin sama tehtud ja oi-oi, kuidas need leiutajad eksisid.
Ma isiklikult ei näe põhjust, miks keegi peaks asja sisu kohta anonüümses foorumis valetama. Vanused, laste arv, asukoht jms jah, muidugi, aga sisu? Ei usu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
