Teema: lahutus, lapsed, kolimine

Mina kolisin teise linna.
Sest mul on siin tugisüsteemid.
Meie kooselu ajal oli mul mehest vähe abi laste hoidmisel ja kasvatamisel. Tema oli klassikaline Eesti mees, keda tited ja lapsed ei huvita. Tema jaoks oli tähtis olla tegija sõprade hulgas. Mis sest, et naisega on kokku lepitud, et lapsed näiteks neljapäeva õhtul temaga. Temal tuli siiski sõpradega midagi tähtsamat vahele ja teatada unustas ka, et tuli vahele. Mis sa naine vingud kogu aeg, ole vait ja saa üle.
Nii siis oligi meie elu selline, et temal oma tegemised ja meil lastega oma elu.
Kuniks selgus, et sinna oma tegemistesse kuulus mehel ka nooremat sorti naisolevus.

No vot, siis mõtlesin, et mulle aitab. Tegin plaanid, käisin töövestlusel ning andsin siis mehele teada, et hakkan kolima. Mees oli ülbe ja ebaviisakas – nähvis, et ma ei saa üksi hakkama, ja et küll ma teda veel palun.
Ja ma kolisin, ma ei hakanud mingit nõusolekut küsimagi. Arvan, et enamus naisi niimoodi teebki. Mehed üldiselt tegelikult ei viitsi kohtuga jamada. Sest nende eesmärk pole mitte võrdset lastehooldust saada, vaid lihtsalt naist kiusata. Aga kohtus võib kergesti omale ka hunniku kohustusi kaela saada. Ja see meestele siiski ei meeldi.
Mul on ükskõik, kas ta maksab või mitte (kuigi maksab vabatahtlikult). Mul on selle inimese suhtes ilmselt samasugused tunded nagu temal olid minu vastu. Ma ei hooli ja mul on ükskõik, mida ta tunneb, mõtleb või soovib. See pole minu probleem. Ma ei viitsi temaga midagi arutada või mingeid läbirääkimisi pidada nii nagu tema ajalooliselt minuga ei viitsinud.
Ma ei lange samasuguste solvanguteni, aga üheski asjas vastu tulla ma ka ei soovi.
Kui meil on ikka varasem kokkulepe, et tema võtab lapsed mai viimasel nädalal, siis mind absoluutselt ei huvita, et tal tuli seal midagi huvitavamat vahele ning ta saaks hoopis juuni esimesel nädalavahetusel võtta.
Siis jääb nii, et ärgu võtku mai viimasel, aga juuni esimesel on meil siiski omad plaanid ja neid me ümber ei tee.
Kui on isaga nädalavahetus ja ma olen sinna omale sõbrannadega spa plaaninud, siis ma ei pea tulema spast ära koju pühapäeva varahommikul, sest isa tahaks lapsi tagastada pühapäeva hommikul, et siis “oma elu elada”. Organiseerigu ise siis pühapäevane lapsehoid kui on oma elu vaja elada. NB – sel korral isa samuti lapsi ei võtnudki. Mina läksin ikka spaasse ja lapsed jäid mu vanematega.
Nii ongi siis nüüdseks kujunenud, et isa pole lapsi näinud üle poole aasta – sest tal on midagi alati vahele tulnud kokkulepitud ajaks.
Ongi hea rahulik olla.

Mis tööd sa muidu ise ka teed, et sul on aega pidevalt laste nina pühkida ja särki vahetada. Sinu eksi asemel võtaksin muidu pakkumise vastu, maksaksin sulle paar sotti kuus ja oleks teema unustatud.

#3151486:

#3151332:

Mis tööd sa muidu ise ka teed, et sul on aega pidevalt laste nina pühkida ja särki vahetada. Sinu eksi asemel võtaksin muidu pakkumise vastu, maksaksin sulle paar sotti kuus ja oleks teema unustatud.

Noh. Suurem osa naisi käib tööl ja jaksab lastel särki vahetada ja süüa anda.

Oma kogemusest.

Kell 6.15 äratus.

Pott tulele, puder hakkama, kohv endale. Siis panen ennast valmis.

Kell 7.00 äratan lapsed, pesema, riidesse sööma.

Kell 7.40 lahkume kõik koos kodust. Lapsed kooli (varem lasteaeda, ise tööle).

Kell 8.00 olen kenasti tööl ja lapsed koolis.

Töölt tulen kell 16.30. Siis poetiir, siis söögivalmistamine, siis lapsed laekuvad trennist ja mujalt. Söövad. Jutusame, arutame päeva asju.

Siis teen koduseid toimetusi. Köök korda, toad kiirelt üle, suurem sodi kokku (kes jättis jäätisepaberi, kelle sokid maas jne), mustad riided pessu, puhtad nöörilt kappidesse.

Siis õppimine. Noorem vajab üsna palju tuge. Vahel nutame ka, sest õppimine on ju tüütu.

Mõnikord läheb ikka kella 21-ni ära.

Enamasti teen kella 20 paiku väikese jooksutiiru.

Siis pesud kuivama, kurjustan, et koolikotid kokku saaks.

Siis vedeleme väheke diivanil.

Ja läheme magama.

Ja järgmisel päeval algab uus ring.

Tavaline elu lastega.

Kas trenn on hädavajalik või peab olema suurema elatise saamiseks? On sellest trennist ka mingeid tulemusi või niisama nühkimine?
Milline laps suudab peale pikka koolipäeva ja trenni kooliülesandeid lahendada?
Kas sulle endale on okey lastega koos klo 21 õppida?

#3151106:

Seda kiuslikust ja ebapädevust hindate te ju ainult kaebaja sõnade järgi.

Perekoolis saab algatatud teemasid võtta üksnes heas usus ja pole mõtet kahelda, kas teemaalgataja räägib tõtt või mitte. Kui ta just iseenda jutule vastu rääkima ei hakka.
Siin lahatavad juhtumid on üksnes teoreetilised. Reaalsed otsused peab teemaalgataja ise tegema nii kuinii.
Alahooldatus on asi, mis on näha. Kadunud kooliasjad samuti. Rääkimata sellest, et laste neid kulusid, mis ei ole seotud söögi või eluasemekuludega, tuleb lapsevanematel tõesti koos kanda.

Mul üks sõbranna ka lahutas ja mees kiuslik ning hädaldas kõigile et naine nõme, ei lase lastega olla, nõuab raha jne. Nõudis ka ühist hooldusõigust ja polnud lastega üldse tegelenud. Sõbrannal tuli USAs 3-nädalane koolitus. Pakkis lapsed kokku (3 last, vanim 7 aastane ja noorim alla 2 aasta) ja viis mehe poole ja läks lennukile. Kaasa pani ka 30 leheküljelise juhendi, kuidas lastega hakkama saada. Tagasi tulles mehelt lapsed tagasi saades sai ka vabanduse, et nii nõme oli, ühist hooldusõigust ei nõudnud ja maksab rõõmuga alimente. Lastega kohtub korra paar kuud ja kõik on rahunenud. Kui ikka meest korra ehmatada, et võtadki kõik lapsed siis endale, enamik ehmuvad ära 🙂

#3152181:

aga kas sa jagad mehega võrdselt riigilt saadavat 520eurost lastetoetust? kui mitte, siis on täiesti normaalne see, et mees oma ajal toidab lapsed ja sina ostad riigi toetuse eest neile riided jms. eluasemekulud on mõlemal ju, samuti toidukulu.
520 euro eest kuus saab need kulud ilusti kaetud
ja muide, kui kohtusse pöördud, siis loetakse see riiklik toetus juba laste kulude katteks ning selle võrra vähendatakse elatist

Sul pole laste kasvatamisest ja nendega seotud kuludest õrna aimu ka.
Kui 520 eurot kolme lapse peale ära jagada, siis jääb lapse kohta umbes 173 eurot.
See pole küll mingi ulmesumma.

Kui isa osaleb laste elus täiesti võrdselt, siis jah võiks kaaluda kogu raha 50/50 jagamist.
Oma toad ja voodid nii isa kui ema juures? Jalgrattad, uisud, arvutid, koolitarbed? (joonistusplokid, joonlauad, taskuarvutid, joonlauad, värvipliiatsid, vildikad, mallid, sirklid, heegelnõel, kangas tikkimiseks, lõng ja kõik muu), telefonid ja muud vidinad, riideid pesevad võrdselt nii ema kui isa, ravimeid ostavad võrdselt nii ema kui isa, sõprade sünnipäevadele kulutavad mõlemad vanemad võrdselt?

Minu laste isa eeldab, et lapsed saabuvad talle seljakottidega puhaste riietega ning tagasi minu juurde kogu musta pesu laadung kaasa pakitud. Lastel peavad kaasas olema oma hambaharjad ja hügieenitarbed.
Kas mõni isa läheb teismelisele tütrele näiteks tampoone ostma? Või kas ta märkab vähemalt raha pakkuda lapsele selliseks asjaks?

#3152611:

Kui 520 eurot kolme lapse peale ära jagada, siis jääb lapse kohta umbes 173 eurot.
See pole küll mingi ulmesumma.

Kui isa osaleb laste elus täiesti võrdselt, siis jah võiks kaaluda kogu raha 50/50 jagamist.
Oma toad ja voodid nii isa kui ema juures? Jalgrattad, uisud, arvutid, koolitarbed? (joonistusplokid, joonlauad, taskuarvutid, joonlauad, värvipliiatsid, vildikad, mallid, sirklid, heegelnõel, kangas tikkimiseks, lõng ja kõik muu), telefonid ja muud vidinad, riideid pesevad võrdselt nii ema kui isa, ravimeid ostavad võrdselt nii ema kui isa, sõprade sünnipäevadele kulutavad mõlemad vanemad võrdselt?

see 173 eurot per laps katab ilusti vildikate jms kulud. telefone pole vähemalt meie pere juba 10+ aastat ostnud, sest operaatorid pakuvad pidevalt 2aastase lepinguga tasuta uut telefoni.
vaevalt, et need lapsed ka isa juures kolmekesi ühel täispuhutaval madratsil magavad, samuti ei pruugi neil ema juures igal oma tuba olla. teemaalgataja kolis ju koos lastega mehe juurest ära, seega just isa juures on lastel nende algsed elutingimused olemas. arvad, et teemaalgataja üüris 4-5toalise korteri, et igal lapsel oleks oma tuba?