Teema: Lahutus, naine pole nõus ausalt vara jagama

Las nad ise tegelevad, pole sinu asi sekkuda.

#3740311:

Palun mõistvat suhtumist, küsin lihtsalt infot, ise arvan et mees ei tohiks lahutusele alla kirjutada.<

Eestis ei saa kedagi tema tahte vastaselt abielus kinni hoida. Kui naine tahab lahutada, siis seda ta ka teeb ja mees ei saa sinna midagi parata.

Kui on varajagamisel probleeme, on targem lahutadagi kohtus. Perekonnaeisuametis sel juhul kui eelnevad varalised kokkulepped saavutatud ja millegi üle vaielda pole ( enne seda võib ilmselt notaris kokkuleppe sölmida, et millal ja kuidas vara jagatakse ).

On nad jee sinu lähedased sugulased 😀 Naera herneks, ausalt. Sa tõesti arvad, et keegi aru ei saa, et sa iseenda elust räägid? Jah, ilmselt oled see, kelle pärast lahutatakse. Nõu anda väga ei viitsigi peale sellist nõmedust. Niipalju küll, et jäta mehe ja tema eksi omavahelised asjad rahule. Ise teavad, kuidas on õige, sina ei sekku, kui sul 3 grammi südametunnistust ja pool grammi mõistust on. Ja kui oled mees ise, siis tee südametunnistuse järgi.

#3740432:

Need kolm last peavad ju kuskil elama täiskasvanuks saamiseni. Või tahad omale kasvatada ja koolitada  võtta 18 aastaks ja minijas viskab paar sotti kuus?

Maja tuleb müüa ning uue elukohas neid kasvatama hakata.

Kui maja välja ei ole nõus ostma, läheb sundmüüki ning välja tuleb sealt nagunii kolida.

#3740498:

Naine loobub elatisest ja maksab ise mehele tema majja jäänud jao kinni kuni nad tasa on.

Jajahh 😀

Esiteks nii ei tohi ja teiseks kõige lollim mõte üldse.

Minu arvates samuti. Lastel peab kodu säilima, see on nende turvatsoon. Niigi lüüakse nad lahutusega nokauti. Viimane laps saab 18, siis müüge terviseks.

No kui kolida ei taha, tuleb naisel see raha leida.

Või peaks mees kuuse alla kolima, sest prouale ei sobi nii ega naa?

#3740498:

Naine loobub elatisest ja maksab ise mehele tema majja jäänud jao kinni kuni nad tasa on.

selline kokkulepe on õigustühine ja mees idioot, kui sellisele alla kirjutab. sel juhul on ta varast (majast) ilma, kuid kohustus lastele elatist maksta on tal ikkagi, sest see kokkulepe ei kehti ka siis, kui mõlemad sellele alla kirjutanud on.

https://foorum.perekool.ee/teema/kui-kindel-on-selline-kokkulepe/

kui vara on ühisvara, siis jagatakse see mehe ja naise vahel pooleks. absoluutselt ei puutu asjasse, kui palju on lapsi või mumma vanema juurde nad jäävad, sest lapsed ei ole vara omanikud. kui naine ei suuda mehe osa välja maksta, siis tuleb maja müüa ning raha pooleks jagada. kui kokkuleppele ei saa, siis tasub pöörduda kohtusse.

Minu mehe sõber oli suuremeelne ja jättis maja naisele ja lastele (kinkis  oma poole pojale/tütrele), aga maja vajab remonti, hoolitsemist jne.  Mees maksis nagunii korralikult elatist, aga kuna kolis ise hiljem Eestist ära – siis ei saanud ka seal abiks käia. Lõpuks müüdi see maja odavalt maha, kuna keegi remontida ei jõudnud, lapsi see maja ei huvitanud jne.

Seega jätta maja naisele ja lastele ei pruugi olla hea mõte, sest kas naine suudab seda maja ülalpidada.

“Naine pole nõus maja pooleks tegema” kohtus ei kära, siis lahutategi kohtus (või lahutate perbüroos ja vara jagate kohtus). Kui on seaduslik õigus rohkemale kui poolele, saab see kohtus tõestatud, kui ei ole mingit õigust, siis kohus osustab nii nagu seadus ette näeb. Pole see kohus ka nii hull midagi, kui ei ole väga iseenda esindamiseks sobiv, siis tuleb juristile maksta, aga sellega saab tavaline inimene ka hakkama, kohus küsib tõendeid, kes ostis, mille eest ostis jne.

Kohus vaatab, kas asjal on seaduslikku alust naisel rohkem tahta. Igaühel, kes tunneb, et talle liiga tehakse, ei peaks küll olema kartust kohtusseminemise ees.

Ma isegi ei usuks, et naine väga tõsiselt oleks püüdnud saada laenu, kõik pangad ja võimalused läbi teinud jms, et mehele osa välja maksta. Pigem on naise meelest ju lahendus lihtne ja ühene- mees jätab maha talle (“late kodu” jms). Kui aga on kohtuotsus, et nii ikka ei lähe, küll siis kõlbab ka kõrgema intressiga (maja on ometi tagatis) laen või leitakse muu võimalus.

#3741051:

#3740997:

Ühisvara jääb ju alles, müüki saab edasi lükata. Laenu maksab see, kes sees elab.

Mõtle nüüd ruttu oma see väide kah uuesti läbi, enne keegi taas sind solvab.

Jah, vabandust. Neil pole laenu. Pool maja võib ka siis mehe oma olla, kui ta ise seal sees ei ela. 15 aastat hiljem müües on maja väärtus kindlasti suurem, kuidas see nii arusaamatu on.

Tekib küsimus, miks naine laenu ei saa. Kinnisvarale saab seada hüpoteegi. Kas on uuritud igast pangast? Kas naisel on töökoht? Mis on kinnisvara väärtus (maja Tallinnas maksab oluliselt rohkem kui maja Viljandis)? Töötasu + notariaalselt tõendatud elatis + kinnisvara tagatis peaks andma pangale piisava garantii. Laenu küsida Swedist, SEBist, Coopist, Luminorist, LHV-st. Ka Bigbank hakkas kodulaenu väljastama. Swed on neist kõige lootusetum. Laenugraafiku saavad mees ja naine ka omavahel teha.

Te võite miinustada, aga emana teeksin kõik võimaliku, et pangale oma maksevõimekust tõestada ja lastele kodu alles jääks.

Mehe asemel annaksin asjadele ametliku käigu.

Vastuseks puukmehe küsimusele. Mina teenindan oma sissetulekust laenu ja majapidamist. Kui naine on lastega kodune ja elab mehe kulul, siis on puuknaine, aga kui mees on kodune, lastega ei tegele ja raha ka ei teeni, siis puukmees ei ole? Ahah.

#3741126:

Mees ei pea ju oma elukohast välja kolima. Maja on mõlema oma, mõlemal on õigus seal elada ja pole vahet, kas nad on abielus või mitte. Kui üks pool pole nõus oma teist poolt välja ostma või maja maha müüma, siis elavadki koos seal. Või kui sellele ühele poolele see variant ei meeldi, siis võib ta ka ise üürikasse minna.

Millise signaali see lastele annab, kui emme elab seal uue mehega ning issi uue naisega? Või laste pärast peaksid järgmised 15 aastat oma elu elamata jätma?

Ma oletan, et see mees läheb siiski tööle, ühtlasi võtab kodulaenu, mitte ei ela üürikorteris. Ma nimetaksin seda investeerimiseks. Pensionipõlves müüb oma pool maja maha ja elab muretult oma teises kinnisvaras.

Ma arvan, et see naine võiks ise tööle minna ja endale uue elamise osta. Lapsed mehele kasvatada ja elatist maksma hakata mingi 800.-/kuus.  15 aasta pärast, kui lapsed täiskasvanud, oma poole summast majast kätte saada ning elada muretult oma laenuga ostetud kinnisvaras.

Sest lõppude lõpuks tahab naine lahutust.

Jälle elav näide, miks ei tohi ühisvara olla. Lahusvaraga inimesed ei pea saagima, mis kellele kuulub ja kes kuhu läheb või ei taha minna.

#3741336:

Naisel pole õigus dikteerida, mis täpselt edasi saama hakkab. Tal ei ole õigust nõuda ainult endale ei lapsi ega vara. Hea, kui keegi – mõni temapoolne sugulane või ühine sõber ehk –  talle selle aegsasti selgeks teeks ilma et raiskate kümneid tuhandeid juristidele ning hulga aega ja närve.

Samamoodi ei ole seda õigust dikteerida mehel.

Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb ikkagi kohtusse minna. Me tegelikult ju ei tea seda, kuidas see laenuta maja sellele kolme väikese lapsega perele tekkis. Äkki ikkagi on hoopis pärandus ja siis ei olegi midagi jagada. Siis on maja kas ühe või teise osapoole oma.