Teema: Lahutus peale sünnitust

Elu sellisena, nagu ta seni oli, on kindlasti lõppenud. Aga ELU ei ole lõppenud. Sul tuleb lihtsalt teistmoodi elu nüüd, ja see võib olla sama hea või miks mitte ka parem. Seda ütlegi endale: nüüd on nii. Mida varem sa selle faktiga lepid, et nüüd on nii, seda valutumalt sa asjast välja tuled.

Keegi ütles siin hiljuti välja huvitava mõtte. Jutuks oli, et kui oleks olukord, kus pääseda saab ainult üks, siis kas sa ohverdaksid oma elu oma kallima nimel või päästaksid ennast? Ja siis ütles keegi umbes nii: nojah, oletame et sa ohverdaksid suurest armastusest oma elu oma kallima eest – ja mis sest kasu oleks? Ta nutaks natuke aega ja siis varsti oleks tal juba uus armsam, kellega ta oleks õnnelik, sina oleksid unustatud.

See on karm mõte aga paraku suht tõsi. Kui sul tekib tahtmine oma mehe (ja oma purunenud unistuste) pärast nutta, siis mõtle sellele. Vaata kui kergesti tal käis sinu asendamine. Kas ta on ikka üldse sinu pisaraid väärt?

On ikka loru mees. Titt täiega. Seal, kus peaks olema mees, võtma vastutuse, olema tugevam sugupool, kellele äsja sünnitanud ja täiesti tühjaks pigistatud naine toetuda saaks. Tema aga räägib armastusest ja üritab raskuste eest lihtsalt odavalt minema hiilida. Fuh. Narts, mitte mees.

Mul on väga kahju, et nartsu omale meheks said. Eks tuleb nüüd sinul saare naiseks hakata ja üles kasvatada oma kaks last.

#2850850:

Tere.

Aidake üle elada lahutus. Mees ütles, et enam ei armasta. Peres kaks last, üks neist ühekuune.Tundub, et elu on lõppenud.

Lapsed on vaja ikka suureks kasvatada. Ega siis lapse sünd pole finish. Lapselapsed vajavad vanaema, nii et on mille nimel pingutada. Mis puutub mittearmastamisesse, siis peale lahutust läheb veel hullamaks. Lahutus siin abiks pole. Kui sa hetkel vähemalt tead, kes sind ei armasta. isik täitsa teada. Peale lahutust sa enam ei tea ka, kes kõik sind ei armasta. See on mõõtmatult suurem tunne.

Mehed on ratsionaalsed olendid. Kuna te olete abielus, siis teata mehele väga konkreetselt, et ta koliks välja, sest sina nii väikese lapse kõrvalt sellise jamaga kindlasti tegelema ei hakka. Lisaks palu, et ta hakkaks hiljemalt 1. juulist üle kandma sulle kõigi teie kolme eest ülalpidamist. Sest mees peab ka sind üleval pidama hetkel, kui oled võimetu endale ise elatist teenima.

Kokkuvõtvalt muidugi ütleks, et eriline loru on see mees. Tead, teemaalgataja, las läheb. Ta ei ole midagi väärt. Normaalne mees aitaks vähemalt lapsele jalad alla kasvatada ja ootaks kuni naine on natukenegi sünnitusest taastunud. Olgu siis omavahelised suhted millised tahes… Pai sulle, pea vastu ja usu mind, su elu ei ole läbi. Mine musita oma titat ja kallista suuremat last 🙂

Missugune alatu, reetlik inimrämps mees! Öelda äsjasünnitanud naisele, et armastus on otsas ja nüüd headaega – see on nii madal ja nõme käitumine, et tekib tahtmine küll selline lontrus ära needa nagu Kalevipoja sajatustes.

Aga üldiselt: Kui vahepeal nutta tahad, siis nuta. Aga siiski nii, et suuremat last ei traumeeri. Enda sisse ära hoia, läheb muidu hullemaks. Joo rahustavat teed, meliss, piparmünt. Keskendu lastele. Kutsu endale sõbrannasid/vanemaid appi, kui keegi käiks väiksema uneajal vahepeal valvamas, nii et saad ilma imikukisa kartmata poes käia või duši all, siis see on suureks stressi vähendajaks (mul on umbes sama läbi tehtud, aga mees kadus raseduse ajal, mul oli rohkem aega juba ette organiseerida). Kui elad Tallinnas või Tartus, telli toidud e-poe kaudu kulleriga koju. Hakka avastama ka muud netikaubandust (laste riided, jalatsid), kui pole seda veel teinud, sest seegi säästab aega ja närve. Liitu mõne kinnise emmedegrupiga Facebookis, kui sa seda veel teinud ei ole. Saad sealt ka palju toetust (mina sain).

Jälgi, et saaksid piisavalt magada, et sööksid piisavalt ja saaksid ka endale mõne tunni lapsevaba aega nii sageli kui võimalik. Minul vedas, mul käis ema imiku uneajal last valvamas ja imik magas rahulikult 3 tundi. Nädalas mitu korda sain korraks “valvevaba” aega, see oli mulle suureks abiks.

Põhiline ongi teised inimesed, kes võiksid kuidagigi abiks olla. Ära karda abi paluda, sest kui sa seda ei tee, siis käib niisugune olukord sulle üksi kindlalt üle jõu. Ma ei mõtle, et elu lausa läbi oleks, aga muutud närviliseks, oled pinges, võid ilmaasjata suurema lapsega kurjustada, pärast on sul topelt paha olla selle pärast. Kindlasti hangi beebimonitor. Lae telefoni beebimonitori äpp, mul oli kahe telefoni süsteem, kui duši all käisin, oli üks telefon veekindla kilekotiga kaasas, et kui laps juhtub ärkama, siis ta teises toas end hingetuks ei röögiks. Mõnikord oli seda monitori tõesti vaja ka. Kahe telefoniga peaks üks olema nutitelefon, teine võib olla suvaline odav nuppudega kõnekaardikas, peaasi, et sellele saab sisse helistada (äpp helistab).

See mees, kes sul oli, ei vääri meheks nimetamist. Tunnen kaasa. Soovitan sul käituda nagu sõjaolukorras. Oled paratamatus, endast mittesõltuvas situatsioonis ja pead tegema kõik selleks, et ellu jääda. Raske aeg läheb mööda, iga päevaga muutub olukord paremaks. Minul oli kõige raskem esimesed 8 kuud lapsega üksi olemist, sealt edasi läks juba normaalseks. Alguses oli raske, aga mitte nii hull, et oleks tekkinud tunne, et enam ei jaksa ja annan alla. Üldiselt ei soovita sellise asja läbitegemist mitte kellelegi. Soovin sulle jõudu ja jaksu. Kui soovid kirjutada, võin jätta oma meiliaadressi.

Lahuta ja pane alimendid peale!
Iroonia. Ei käi see asi nii lihtsalt, kulla mees, et kergitatakse kaabut ja aidaa! Mehel on laste ees kohustused, sulle ja lastele tagada elukoht ja elatis. Lisaks moraalne kohustus olla oma lastele ikkagi isa, kui ka enam sulle mees ei viitsi olla. Ei armasta on mannetu ja ebaküps lalin selle kõrval, et tegid lapsed, kes sõltuvad sinust, ole nüüd mees ja aita nad üles kasvatada, oma sigitatud perekonna ees on mehel kohustused.
Parem oleks kui sina jääksid sinna kus oled, oma koju, mehel on lihtsam välja kolida. Juriidilised detailid jms, kelle oma on pind, olete abielus ja kuidas on varasuhted. Mina selle lahutuslepinguga ei kiirustaks, see võib olla ajutine kriis jne. Eks sa ise tead, kas on asi lõplik või lihtsalt “mul on siiber!” purse. Armastus armastuseks, seda t6esti sundida ei saa, aga elu ei seisa ainult arrrmastuse peal püsti, eriti kui lapsed on soetatud.

Mina olen oma mehele selgeks teinud, et praegu on tal väga lill elu, kui me lahutaksime, siis tuleb tal oma lastega ÜKSI palju rohkem hakkama saada, edu talle sellega!

#2851057:

Kui nii võtta, siis peaks see olema laste isa, keda sellistel juhtudel appi kutsuda. Et OK, armastust ei ole, seega me KOOS lapsi ei hoia, niisiis, tule istu kolm tundi ja kantselda oma lapsi üksi.

Sul on seda hea soovitada, aga lapse emal on ka tunded. Pärast värsket lahkuminekut oleks selline asi lihtsalt liiga valus taluda. Muidugi peaks isa ka kaasama tulevikus lapse kasvatamisesse, aga ma praegu pigem eeldan seda, et iga kord kui ema seda vaatepilti näeb, saab ta justkui kirvega rindu. Esialgu peaks see paar-kolm kuud vähemalt settima.

Isa saaks ehk edukamalt ja kohe hakata rakendama suurema lapse hoidmisel.

Keeruline olukord, eks naise tunnetega peab siin palju arvestama, kui hing on katki, siis ei saa seda kohe hakata veel rohkem lõhki rebima, tuleb lasta aega mööda veidi.

#2850909:

#2850901:

On ikka loru mees. Titt täiega. Seal, kus peaks olema mees, võtma vastutuse, olema tugevam sugupool, kellele äsja sünnitanud ja täiesti tühjaks pigistatud naine toetuda saaks. Tema aga räägib armastusest ja üritab raskuste eest lihtsalt odavalt minema hiilida. Fuh. Narts, mitte mees.

Tekkisid samad mõtted – 1-kuuse imiku kõrvalt on konkurentsitult kõige jaburam aeg jalgalaskmiseks põhjendusega “armastust ei ole”.

Isegi, kui ta naise vastu romantilisi tundeid ei tunne ning edasist elu koos temaga ei näe, peaks praegu tema kui beebi isa pakkuma beebi emale abi täiesti proosalistes asjades – näit. õhtuti hoidma beebit, et naine saaks dushi all käia, tegelema pere vanema lapsega jms. Aitama teise lapse vähemalt aastasekski kasvatada. Lahku minna on ju aega küll ja küll.

Tead mis, mina tagantjärele mõtlen, et kui minu eksil oleks jätkunud taipu kohe pärast lapse sündi jalga lasta, siis oleksin ma oma elu kiiremini korda saanud. Ega temast kodus enam eriti asja ei olnud, oli mulle lisakoormaks ja täiendava stressi allikaks.

#2850945:

Mehed on ratsionaalsed olendid.

Vaevalt küll. Ratsionaalsed olendid ei tekitaks sellist jama “armastuse” puudumise pärast.

#2851214:

#2850945:

Mehed on ratsionaalsed olendid.

Vaevalt küll. Ratsionaalsed olendid ei tekitaks sellist jama “armastuse” puudumise pärast.

On tehtud, siis on tehtud, tunded läinud, siis on läinud. Ja kui mees on selle ka välja öelnud, siis pole kummaltki poolt vaadatuna ju enam midagi kokku lappida seal suhtes. Nüüd tulebki naise poolt kasutada ratsionaalseid argumente, et mees saaks aru, mis tema edasine roll olema hakkab. Nii saab naine hakata oma hingehaavu ravima võimalikult kiiresti ja keskenduda lapse kasvatamisele – need asjad on praegu olulised. Mitte loota, et äkki asjad laabuvad ise või äkki saab veel suhtest asja. Ehket:
1. Naine alles taastub sünnitusest, nii vaimselt, kui füüsiliselt. Seega, mees koligu välja oma idiootsete väljaütlemistega, et naine saaks rahu. Ütleme nii, et selles seisus parem nii, et mees kogu aeg silmapiiril ei tolgendaks ja hingehaavu lahti ei kisuks.
2. Kuuse imiku kõrvalt ei ole võimalik tegeleda uue elukoha otsimise või ühisvara jagamisega. See peab kannatama seni, kuni naine otsustab, et ta on piisavalt tugev selleks. Seni, mees tõmmaku kasvõi kuuse alla elama võimalikult kiiresti.
3. Mehe roll isana. Tuleb karmile tõsiasjale otsa vaadata, et selle vastsündinuga tal ilmselt kunagi mingit ülilähedast suhet ei teki, ta lihtsalt jääb lapsest nii kaugeks. Mingit üks-ühele aega ju ette ei kujuta nii pisiga – laps on pm kogu aeg tissi otsas sellises vanuses. Okei, lähebki lapsega jalutama magamise ajal, aga olgem ausad, magamise ajal on lapsel suhteliselt suva, kes temaga jalutab. Lähedus saab tekkida ikka siis, kui isa tegeleb ka lapsega ärkveloleku ajal. Aga see ei ole hetkel võimalik, arvestades kui katki ta on oma naise teinud. Ärkveloleku ajal on titt kodus ja oma emaga, eksil pole sinna asja, sest naisel peab hakkama emotsionaalne tervenemisprotsess, mis ei saa toimida, kui nö ärritaja on pidevalt silmapiiril.

Suurema lapse kohta võib naine jagada konkreetsed korraldused. Nt iga päev mees tulgu ja võtku laps ning viigu lasteaeda/kooli ja pärast toogu tagasi ka.
4. Naine ülalpidamist ei teeni hetkel. Seega, mehe kohus pere hülgajana (ja ka abielulepingust tulevana) on hoolitseda oma eksnaise ja laste materiaalsete vajaduste eest.

Naisel on hetkel valus, aga ega selle mehe elu nüüd ka päris lilleks tegema ei pea. Sellepärast ütlengi, et võimalikult täpselt ja kiiresti mehele tema kohustused ette laduda, soovitavalt kirjalikult, nt e-mailiga.

#2850953:

Huvitav, ma olen perekoolis ikka seda õppinud, et inimene ei pea vägisi ja hambad ristis laste pärast koos elama. Et igaühel on õigus õnnele ja täisväärtuslik vanem saab ka siis olla, kui elad teises maailma otsas. Et lapsed on õnnelikud, kui nende vanemad on õnnelikud (antud juhul siis isa) ja viimane teadmine on, et kui ikka üks ei taha, siis piisab sellest täiesti, et kooselu lõpetada, kuna konsensust ei ole.
Seega on vähemalt perekooli absoluutse enamuse eetikanormide järgi kõik korras. Ainult paar veidrikku keskaegset mutti on vahel vastu vaielnud.
Niisiis, kordan: perekooli järgi tegi mees õigesti – armastust ei ole ja ennast sundima ei pea. Ei tea, mis silmakirjalikkuse puhang siin korraga lahti läks praegu?

Vastsündinud beebi on minu jaoks erandolukord. Beebi hooldamise ajaks võiks siiski sundida ennast veel paigale jääma. 1 aastaks – näiteks. Kui ei ole vägivalda jms. karme probleeme – vaid lihtsalt “armastus sai otsa”. Perspektiiv lahku minna on ju olemas ning 1 aasta on täiskasvanud inimese elust väga lühike aeg.

Aastate ja aastakümnete kaupa koos vastu tahtmist koos elamist, kui üks pool enam ei taha, ma küll kellelegi ei soovita. Õigem on siis tõesti (võimalikult rahulikult) lahku minna.

#2851408:

Mina imetan beebit – sina pane vanem laps magama; jah, tal tuleb kaks tundi kõrval istuda, tõepoolest. Mina kussutasin eile öösel koolikutes karjuvat beebit kaks tundi, täna teed seda sina.

Tjah, kui tegemist on mehega, kes neid asju teeb, siis tõesti.
Enamasti aga sellised mehed taipavad ise, et imiku kõrvalt lahku minna pole kõige parem lahendus.
Mees, kes äsjasünnitanud naisele niisugusi ultimaatumeid viskab, on ilmselgelt ka see mees, kes lastega ei tegele. Ja sa ei saa sundida teist täiskasvanut tema oma lapsega tegelema, kui ta ei taha. Sest ta teab, et kui tema jätab tegemata, siis ema ikka vajaliku ära teeb – järelikult midagi hullu ei juhtu, kui isa ei tee.
Siis olekski kõige õigem lahku minna kohe.

#2851612:

Mees, kes jätab äsja sünnitanud naise (ja lapsed) maha lausega “armastus sai otsa”, omab 99,9% armukest. Jätan 0,01% muude X-faktorite jaoks, sest mine tea… Aga põhimõtteliselt võid arvestada, et sinu selja taga on tekkinud uus suhe,(mis peagi võib ka koost laguneda. Armunud inimesed pole kuigi ratsionaalsed. teevad väga destruktiivseid otsuseid…)

Loomulikult! Täiesti ilmselgelt on selle taga armuke, ma ei jätaks seda protsendimurdosagi. Sada protsenti armuke, kes soetati naise raseduse ajal. Võib-olla räägib see armuke varsti perekoolis, milline mõrd on mehe endine naine, ja käod kiidavad tagant.
Me teame ju, kuidas osad käod mõtlevad, ja vabalt võib ka see armuke siin praegu olla. Õnneks pole tema milleski süüdi, tal on õigus magada mehega, kellega ta tahab, ja tervet suhet ei saa keegi lõhkuda ja kõik see bla-bla, eks ole.

Reaalsuses on aga tegu julma ja lapsiku egotsentrikuga, ja kui teemaalgajata mehe silmad ühel päeval lahti lähevad – ja nad lähevad -, siis olgu sul jõudu ta ukse tagant kraapimast minema kihutada. Tal ei ole enam naist ja lapsi, tal on ainult see alatu mõrd. Olgu rahul. Sina lihtsalt oota see päev ära, mil nad pauguga lahku lähevad.

Nagu siin keegi ennem ütles, et täielik inimrämps on see mees! Helista oma emale või parimale sõbrannale kes aitaks sul paberimajanduse korda ajada ja mehe vastu kohtusse minna, absoluutne maksimum rahaline toetus temalt välja nõuda. Milline valu, kohutav!
Helista mehe vanematele, anna teada mis on juhtnud, räägi ka oma sõpradele. Tee seda siiski diskreetselt ja mitte hüsteeriliselt ega läbi sotsmeedia aga sa pead seda tegema, sest sul on praegu vaja maksimaalset toetust tugivõrgustikust, et inimesed TEAKSID sulle abi pakkuda lapse hoidmisega/moraalse toega jne.
Palju edu sulle, sa saad hakkama aga ära ainult arva, et sa pead ÜKSI hakkama saama.
Anna teada kuidas sul läheb

#2851834:

#2851814:

Nagu siin keegi ennem ütles, et täielik inimrämps on see mees! Helista oma emale või parimale sõbrannale kes aitaks sul paberimajanduse korda ajada ja mehe vastu kohtusse minna, absoluutne maksimum rahaline toetus temalt välja nõuda. Milline valu, kohutav!

Helista mehe vanematele, anna teada mis on juhtnud, räägi ka oma sõpradele. Tee seda siiski diskreetselt ja mitte hüsteeriliselt ega läbi sotsmeedia aga sa pead seda tegema, sest sul on praegu vaja maksimaalset toetust tugivõrgustikust, et inimesed TEAKSID sulle abi pakkuda lapse hoidmisega/moraalse toega jne.

Palju edu sulle, sa saad hakkama aga ära ainult arva, et sa pead ÜKSI hakkama saama.

Anna teada kuidas sul läheb

Jälle üks miinimumpalka saav naine, kelle meelest suurim kättemaks on mehel “alimenid peale panna” ja ämmale helistada. Kust sellised teise eesti draamatädid tulevad?

Samas on ta mõte õige, tuleb teatada nii enda kui mehe vanematele muidugi, sest nemad saavad oma lapselapse hoidmisel ju toetada. Ja alimendid tulebki peale panna, hüsteeriliselt või mitte, aga lapse huvide eest peab ju ometi seisma.