Esileht Pereelu ja suhted Lahutus – tehniline pool.

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 82 )

Teema: Lahutus – tehniline pool.

Postitas:
Kägu

Lühidalt.
Mees leidis uue ja parema. Ja läks. Juba enam kui aasta tagasi. Või õigemini juba pea 2 aastat.
No algul muidugi olin liimist lahti ja tõesti, jonni ja viha täis. Aga, aega on mõelda olnud. Ja vaata mispidi tahad, ega sest asjast enam asja ei saaks.
Seega. Nüüd juba mitmeid kuid (pool aastat?) üritan eksmeest lahutuseks kätte saada. Aga, vat see mees ei reageeri. Kohe üldse mitte.
Facebooki sõnumitel puudub märge, et loeks. Meilidele ei vasta. Sms-le ei vasta. Täielik tühjus ja vaikus.
Mina tahaks igati ilma kohtuta (meil ei ole ühisvara, mida jagada, ka elatise teema ei ole aktuaalne, ma olen alati üsna hästi teeninud ning mis seal salata, on olnud õnn saada elamiseks isa maja ja suvituseks vanaema-vanaisa üle keskmise maakodu läänerannikul). Ma tahaks lihtsalt, et lähme ja teeme ära ja noh ka kooki võime ju pärast süüa ja siis oma teed minna. Ilma draamata.
Ma ei taha tähitud kirju ja kohtuuksi.
Milliseid kanaleid pidi veel eksmehele infot saata?
Või millises sõnastuses?
Viimati saatsin sõnumi stiilis: Tere! Viibin sellest kuupäevast selle kuupäevani sinu kodulinnas. Anna palun teada, kas sulle sobib neljapäeval kell 11.00 perekonnaseisuametis käimine. Kui see aeg ei sobi, ehk on mõni muu sobiv aeg? Loodan, et vastad.

Saatsin meili, sms ja messengeris teate – vaikus. Sellest on nüüd pea 2 kuud möödas. Lastega (teismelised) suhtleb nii meili kui messengeri teel.
Mul ei ole siiani uut suhet. Pole nagu olnud valmis veel.
Siiski olen hakanud mõtlema, et hiljemalt 4 aasta pärast on mõlemad lapsed täisealised. Et kui kärgperet ma ei viitsi oma kodus elada, no et keegi mu laste osas “isaks” hakkaks, siis võib olla kunagi hiljem ma ikkagi sooviks mõne “üksi jäänud papiga leivad ühte kappi panna”. Aga selleks peaks igapidi vaba olema. Ja alustama peaks vast vana asja lõpetamisest. Aga – kuidas sõnum eksmeheni saata? Ja lapsi ma siin tanki ei pane. Ämm, oli kuldne inimene, aga teda enam pole. Minu numbrilt tulevat kõne eksmees lihtsalt ilmselt vastu ei võta.
Millised viisakad võtted veel oleks?

+16
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis sa jooksed oma eksmehe järel?
Annadki avalduse sisse kohtu kaudu vormistada ja saate paberid korda.
Ilma draamata.

+25
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Reaalset aadressi tead? Üks viisakas võimalus on veel saata enda poolt tähitud kiri, kuigi ega ta sedagi ei pruugi lugeda. Kõik tähitud kirjad ei tähenda veel kohtukirju.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lahutamiseks ei pea kahekesi kohale minema minu teada.

Miks ei või lapsi TANKI panna, kui nad teavad, et issi elab uuega ja on häppi? See ka, et lõpeta praegu eksmehe järel jooksime. Ta saab need sõnumd kätte, ta ei taha sinuga suhelda, kerigu kuradile.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma mõtlen seda, et kuidas ta messengeri sõnumeid ei loe, kui ta lastega suhtleb aktiivselt messengeris? Kas võib olla nii, et ta on mingi bloki peale pannud? Ei, aga siis peaks ju sõnumi saatjale ka näitama, et on blokk?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõnumile saab ehk panna: “märgi mitteloetuks”. Teine võimalus on kasutaja panna “ignore messages” staatusesse, siis minu meelest tulid sõnumid taotlustena ja taotlusi sai lugeda.
Kui vaba raha on, siis aja asja parem kohtu kaudu ära. Mehed tahavad ikka põgenemistee lahti hoida ega viitsi ennast liigutada.
Kui kohtu kaudu lahutada ei taha, siis vaata et sul vähemalt testament oleks tehtud. Muidu kui sinuga midagi juhtub, pärib poole varast sinu eksmees.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei. Oot sellest saate valesti aru, et ma teda ikka tahaks ja järgi jookseks. Ei taha – see on selgeks mõeldud.
Ja ma tõesti ei tahaks 14 ja 16 aastast vanemate napaka lahutusega tegelema panna ehk neid sõnumeid edastama sundima.
Täiskasvanud ema ja isa võiks ikka ise saada (no kujutan end lapseks – ei meeldiks selline asi).
Kohtuga ei meeldiks, sest võiks normaalsemalt saada. No kasvõi nii, et saaks hiljem vanaisa ja vanaemana ühe pildi peal oldud. Mitte, et vihane kriips vahel ja lapsed laveerigu, et kummaga suhelda sobib.

Messengeris, muidugi saab teise inimese sõnumeid mitte lugeda – sa lihtsalt vaigistad sõnumid ja ei ava kunagi seda vestlusakent.
Reaalset aadressi ma ei tea ja mis sest abigi oleks.

Peamiselt ootangi ideid, kuidas asja viisakalt ajada.
Mind kummalisel kombel ei ärrita ega piina enam pikka aega, et mis ta teeb ja miks ta niimoodi teeb. No ju tahab ja teeb ja mis seal vahet on, et miks. See põhjus ju midagi ei muudaks.
Mina tahaks ilma kohtuta ja draamata täiesti vabaks naiseks saada. Seda enam, et mõte liigub sinnapoole, et miks mitte oma alal välisriiki tööle kandideerida mõneks aastaks laste täisealiseks saamisel.
Loomulikult – ma tean, et abiellu ei pea jääma. Aga mul oli miskipärast ettekujutus, et kui kunagi lahutan, siis viisaka inimese kombel ilma kohtuta. Ja siis pärast saamegi lapse viltuseid hambaid või lõpupeo korraldamist arutada.

+12
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Appi, tõesti, tõesti. Su abikaasa kepib uut naist ja sina tahad tsiviliseerituks jääda? Sa ei palu muud, kui kenasti lahutust. Mis austus, kui ei lahenda ära seda lihtsat asja. Laiskus, ülbus, mugavus, laseb korvi sulle, palju edu, aga testament tee ära tõepoolest.

+4
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapsi tanki panema tõesti ei pea, aga lapsed on sul piisavalt suured, et neile veidi asjalugu selgemaks rääkida. Ilmselt su eks kardab sinuga suhelda mingil x põhjusel. Kas siis süütundest või kardab, et asjad võivad inetuks minna. Ma arvan, et see pole laste tanki panemine, kui neil palud isale edasi öelda, et ta sinu saadetud sõnumid läbi loeks või sinuga lahutuse asjus ühendust võtaks. Või laenad lapselt telefoni ja helistad tema numbri pealt mehele ja räägid oma jutu ära. Muidu ei jää tõesti muud varianti kui kohtu kaudu lahutada.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Testament on mul olemas. Notariaalne täitsa. Ja inimesed, kes testamendi ja selle sisuga kursis. Niisamuti on lastega kõneldud ja arutatud, et inimestega võib vahel ka nooremas eas õnnetusi juhtuda. Seega, ma tean, mida ja kuidas nemad sellises olukorras tahaks, kolida isa juurde või jääda vanasse elukohta. Lapsed on ka teadlikud, et nad on alaealised ja peavad võib olla leppima sellisel juhul isa otsusega.
Ja kuivõrd mulle siin mehe järgi jooksmist omistatakse, kas võib olla, et ma ise ei saa arugi.. No tõesti, oli aeg, kus ma oleks teda kõigest hoolimata tagasi tahtnud, nüüd vaatan ma seda kui mingit veidrat omamisiha või ma ei teagi muda. Kuidas saab tahta kedagi, kes sind ei taha? Mis mul ometi viga oli. Ja kuidas nii palju aega läks selleni jõudmisega. Nb – sellest mida mu eksmees uue naisega teeb.. See pole ju minu asi või midagi. Mul ei lähe juba päris pikalt korda, kas seksib või mitte. (mulle üldiselt sellised sõnad nagu keppimine ja taha keeramine ei meeldi). Ärge neid asju palun teemasse tooge.
Pigem ideid. Kas korraldada “juhuslik kohtumine”? Mitte tänitada vastamata kirjade pärast ja hõigata “küll on hea, et kokku juhtusime, on sul pool tundi, käime ära..”

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sa oled juba kõik viisakad variandid ära proovinud. Jah, võid lapse telefonilt talle helistada, aga sinu jutu põhjal pakun, et mees katkestab kohe kõne. Oleks ka tobe, kui lähed tema töökoha juurde passima, et temaga rääkida- ta ilmselt jookseb minema, kui sind näeb.
Nõme käitumine mehe poolt, aga sul paistab olevat vaid kaks võimalust- olla edasi abielus või ajada asja kohtu kaudu.

+19
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei. Oot sellest saate valesti aru, et ma teda ikka tahaks ja järgi jookseks. Ei taha – see on selgeks mõeldud.
Ja ma tõesti ei tahaks 14 ja 16 aastast vanemate napaka lahutusega tegelema panna ehk neid sõnumeid edastama sundima.
Täiskasvanud ema ja isa võiks ikka ise saada (no kujutan end lapseks – ei meeldiks selline asi).
Kohtuga ei meeldiks, sest võiks normaalsemalt saada. No kasvõi nii, et saaks hiljem vanaisa ja vanaemana ühe pildi peal oldud. Mitte, et vihane kriips vahel ja lapsed laveerigu, et kummaga suhelda sobib.

Jooksed ju järgi, tahad lahutust. Mees ei taha lahutust, tal sellest ükskõik. Võib-olla arvab, et hoiab endale nii tagalat varuks. Aga sinu jooksutamine talle meeldib, sest asja lahendada ka ei taha. Ta ei ole huvitatud normaalsest suhtlemisest. Ta ei tule sinuga koos mitte kunagi kuskile lahutuspabereid viima, sest tal on sinu soovidest täiesti ükskõik. Mida varem sa sellest aru saad, seda lihtsam on ka lõpuks kohtusse pöörduda.

Juba see on ebanormaalne, et mees pooleliolevaid asju ära ei lõpeta. Millist normaalset suhtlust sa veel edaspidi ootad? Viha saab pidada ka siis, kui on kokkuleppeline ja esmapilgul sõbralik lahutus. Mingi põhjuse selleks ikka leiab. Kas või sinu tulevane uus kaaslane, kes lastega paremini läbi saab ja on üldse palju normaalsem kui tema oli. Tulevikku ette näha ei saa. Isegi kui sina käitud normaalselt, siis selline “mees” leiab alati põhjuse, miks jama tekitada.

Vanaisa ja vanaema olete tulevikus niikuinii. Kui sina käitud normaalselt ja mees mitte, siis see ei ole sinu süü. Lapsed saavad sellest ka ise aru.

Kohus ongi ainus normaalne viis, kuidas sellisest mehest lahutada. Ei ole vaja mingit nämmutamist, mehe taga otsimist ja jaanalinnu mängimist. Kui mehe ego sellele vastu ei pea, siis hinga kergendatult, said hullust lahti.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina soovitan minna kohtu kaudu, kui niisama lahutust ei anna. Põhjuseks see, antud olukord võib kätte maksta. Hetkeni, mil olete seaduse silmis abielus, mõjutavad sind kõik mehe tehtud finantsotsused jne. Jah, on võimalik vajadusel tõestada, et pikalt kooselu pole enam olnud jne. Aga see on keerukas. Soovitan mitte sinu enda turvalisuse huvides olla seaduse ees inimesega, kellega päriselt ei ole enam üks pereühik.

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teemaalgataja muret ei mõista, st siin ei olegi mitte mingit muret. Kui varajagamist ei ole ja isegi elatise küsimust mitte, siis selleks, et kohtus lihtsalt lahutada, ei ole vaja midagi eelnevalt üle mõelda. Kohtulik lahutus on väga lühike, konkreetne ja vaikne toiming, kus ei ole isegi vajalik teise poole kohalolek. Sel juhul saadetakse teade mehele, et nüüd olete lahutatud, ja kõik.
Mil moel ei ole see viisakas, ei saa mina aru. Teemaalgataja mure on täielik pseudomure. Selline lahutus ei tekita mingeid pingeid, emotsioone ega silmast silma seismist ja vabalt võite kogu ülejäänud elu oma laste kõveraid hambaid arutada või mida iganes.

+29
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kohus on Eesti Vabariigis täiesti viisakas ja tsiviliseeritud koht.
Nagu kõik eelkõnelejaid on öelnud, sa ikka veel jooksed mehe järgi. Oled vabatahtlikult veel abielus.
Täna asi teele ja kõik.

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peamiselt ootangi ideid, kuidas asja viisakalt ajada.

Ei oota sa mitte mingeid ideid.

Sa lihtsalt kangekaelselt ajad oma JORU. Sest siin pole enam võimalik mingeid muid ideid leida.
Juhuslik kohtumine – no hallooo, tule maa peale, naine.

Aga miks sa seda teed, krt seda teab, see vanaisa ja vanaema jutt ei ole ju pädev. (need ei kao ju pabrimajanduse tõttu kuhugi)
Ilmselt oledki põikpäine inimene.

Miks su mees sellisel kombel käitub, ma arvan, et ma tean seda.
(mul on üks sõber kunagi sama moodi oma eksnaisega lolli mänginud. Päris pikalt…)

Mehel lihtsalt see “uue ja paremaga” ei läinud õnneks. Nii, nagu tema seda lootis.
Tal on meeletult häbi, tal on kahju ja ta ei leia oma olukorrale lahendust. Sest ka tema jaoks seda lahendust pole olemas. Naist ta enam tagasi ei saa, aga ideaali pole ka kuskilt võtta.
Ja siis pidurdabki. Mõistus lihtsalt jookseb kokku.

Aita teda siis.
Tee see asi ise ära ja ära rohkem siin pidurda.
Sina oled ühest inimesest ilma jäänud; mehe kaotus on poole suurem, tema on lausa kahest ilma jäänud.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli ka kunagi eksmehega sama asi. Lõpuks saatsin ta uuele naisele kirja küsimisega, et miks ta mees mulle lahutust anda ei taha – miks ta minuga abielus tahab olla. Paari päevaga hakkas asi liikuma 😂

+20
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuivõrd mulle siin mehe järgi jooksmist omistatakse, kas võib olla, et ma ise ei saa arugi.. No tõesti, oli aeg, kus ma oleks teda kõigest hoolimata tagasi tahtnud, nüüd vaatan ma seda kui mingit veidrat omamisiha või ma ei teagi muda. Kuidas saab tahta kedagi, kes sind ei taha? Mis mul ometi viga oli. Ja kuidas nii palju aega läks selleni jõudmisega.

No vaata, selle tõdemuseni oled juba jõudnud. Aga nüüd jõua ka selleni, et mees pole huvitatud sinuga mingeid naeratavaid lõpupeo organiseerijaid mängima veel vähem koos pildil nunnutavaid vanavanemaid… milleks. Tal on sinust täiesti suva ja suva on tal ka kas olla abielus või mitte (või on ehk hoopis pahatahtlik ja loodab sinu varast kunagi ampsu saada…).
Ma saadaks talle viimase sms-i või messangeri sõnumi sisuga: “Enam ei oota, et sa minuga Perekonnaseisuametisse tuled. Annan täna paberid üksinda kohtusse ja nii oleme peagi lahutatud. Kõike head!”
Siis on tal vähemalt info käes ja lahutusteade ehk ei tule “lambist”, et võimalikke tulevasi suhtluspingeid tekitada (kuigi teie praegust “sõbralikku” suhtlust arvestades kahtlen, et te kunagi enam normaalselt läbi saate… lahutus ükskõik millise kanali kaudu)

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Paljudes asjades on teil õigus. Olen tõesti põikpäine, kangekaelne ja ka see on tõsi, et oma joru ajaja.
Uue naise kaudu asja ajamine on minu jaoks välistatud.
Ma ei ole uue naisega otseselt kohtunud, ei ole temale kunagi kirjutanud või helistanud. Jah muidugi tean nime ja milline ta välja näeb, aga mingit suhtlust ei ole. Tänan õnne, et omal ajal jätkus mõistust mitte talle kirjutada ning oma eksmeest tagasi kerjata või jumal teab, millist jama suust välja ajada. Sest mahajäetud naise mõttelõng on teadagi kummaline.
Me elame erinevates linnades ning ka kogemata pole kokku joosta vaja olnud.
See oleks veel eriti õudne mõelda, et hakkan uue naise kaudu asju ajama.
Eks selle nõu küsimise teemagi tegin seetõttu, et olukord ei ole normaalne ja kindlasti selliselt kesta ei saa. Tuleb ära lõpetada.
Mitte seda ei vaja ma, et mulle öeldaks kui palju parem on mu eksmehel, et minusuguse juurest põgenema sai. Seda mõistan ma ise ka väga hästi. Tagantjärele tarkusena ongi tegelikult sedapidi õigem. Ma oleks nagu iseennast lõpuks tagasi saanud. Aastatepikkune mehe kõrvalsuhe oli mu vaimselt inimvareks muutnud, ilma, et ma ise seda taibanud oleks. Ja kui mu eksmees ikka tavatses kommenteerida, et “sinusugune ei suudagi ju midagi”, siis praeguseks ma mõtlen, et sedatüüpi kommentaare ei peaks abielus üksteisele loopima. Kui teine inimene ei meeldi, siis minnakse viisakalt lahku – eksju – mitte ei hakata vaatama, et kui palju teist alandada saab.

Ja vat ei mõista ma seda mehe vaikimistaktikat. Umbes nagu kooselus ajast, et kui miskit ei meeldi, siis hakkab katkist raadiot mängima. Omapärane küll, karistada eksnaist sellega et ei ole nõus lahutama.

Nii, et siis muid ideid kui kohtu kaudu, kellelgi pole? Sest lahutada ma tahan, ja ideaalis tahaks ilma kohtuta. Kas kohtu kaudu lahutades, saan asukohta ise valida? Mille järgi otsustatakse, kus protsess toimub? Kuna ühisvara meil pole (lahusvara leping), siis kas tegemist on ühekordse kohal käimisega?

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Huviline

Loete ju, naine tahab peale lahutustoiminguid minna koos kooki sööma.

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on alandav, oma endise mehega kontakti otsimine, kui on selgelt näha, et tema ei soovi suhelda. Mis viisakat suhtlust, laste probleemide arutamist TA tulevikus loodab, kui praegu ei suuda see mees inimese kombel suhelda, elementaarne viisakus puudub. Kuna lapsed on nii suured, siis polegi teil tarvis suhelda ja lastelastega ühiseid pilte teha. Kui elu on lahku läinud, siis on pildid ka eraldi. Kui soovid lahutust, siis lahuta. Ise tead ka kuidas.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas kohtu kaudu lahutades, saan asukohta ise valida? Mille järgi otsustatakse, kus protsess toimub? Kuna ühisvara meil pole (lahusvara leping), siis kas tegemist on ühekordse kohal käimisega?

No need küsimused on ikka parem esitade googlile või juristaitab.ee/

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No seda mehega suhtlemist ma mõtlesin ikka veidi teisel kombel.
Tahan või ei taha – kasvõi lapse koolilõpetamisel on ju isa kohal. Ei pääse suhtlusest, isegi kui huvitatud pole. Või arvate, et ta sellistesse kohtadesse ei ilmu? Või arvate, et vaatab kuskil saalinurgas aktust ning siis vaikselt läheb minema?

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No seda mehega suhtlemist ma mõtlesin ikka veidi teisel kombel.

Tahan või ei taha – kasvõi lapse koolilõpetamisel on ju isa kohal. Ei pääse suhtlusest, isegi kui huvitatud pole. Või arvate, et ta sellistesse kohtadesse ei ilmu? Või arvate, et vaatab kuskil saalinurgas aktust ning siis vaikselt läheb minema?

Ilmub ikka kohale ja teil pole vaja rohkem suhelda kui tere öelda. Mida teil seal veel rohkem suhelda on vaja? Ega te ei pea seal kõrvuti istuma saalis. Peale aktust ootate väljas last, eraldi kohtades. Eksmees oma naisega ja sina eraldi. Siis õnnitlete last ja kui laps soovid, teete ühise pildi. Endiselt ei pea suhtlema mehega.

+18
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas pole asi tegelikult selles, et sul on vaja loole korralikku lõppu? Vabandust, aga tundud tõesti olevat kangekaelne ja jäärapäine, seega tundub loogiline, et tahad asjale punkti panna mõlema osapoole osalusel. Kas eksin?

Ma ise olen samas seisus olnud. Olen ka liiga paindumatu iseloomuga ja tahtsin, et abielu lõppeks nii nagu algas – koos ametniku ees seistes. Mees mind ära ei blokkinud, aga lahutama ka ei tulnud. Siis tuli, kui ütlesin talle, et järgmine lahutuskutse tuleb läbi ta uue naise.
Seisime siis koos ametniku ees, see oli hale ja kurb. Nagu haual. Vaenujalal me polnud, aga ühine koogisöömine oleks küll viimane asi olnud, mida oleks teha tahtnud. Pomisesime mõlemad midagi kohmetut ja kõndisime kiirelt erinevatesse suundadesse, kuigi autod olid meil lähestikku ja enne me läksime nende juurest koos.
Sõitsin hiljem hulga kilomeetreid maha ja mõtlesin asjad veel kord enda jaoks läbi. Et mis see oli siis?
Mis see ikka oli, mu enda loll kangus. Meie abielu lugu sai lõpetava punkti asemel hoopis alandava lõpu.
Ma pidasin end eksmehe jaoks endiselt oluliseks, arvates, et ehk ta ei tahagi päriselt minust lahutada. Sest miks muidu…? Ei olnud nii. Ta lihtsalt ei tahtnud tegeleda mitte millegagi, mis oli seotud minuga. Ma alandasin end kokkuvõttes sellega, et olin nagu katkematu painaja ta kukil, nõudes muudkui lahutust, tuletades end iga paari kuu tagant meelde. Ega mina ka teda tagasi ei tahtnud, olin juba eluga edasi liikunud, mu kõrval oli uus inimene, aga seda punkti oli ikka hädasti vaja. Täielik idioot! Mina siis, ära sina sama reha otsa astu.
Kõige väärikam, punktipanevam oleks olnud justnimelt kohtu kaudu lahutamine. Ei oleks olnud seda haledustunnet, hädist kohmetust ega kleepuvat vastikustunnet.
Teemaalgataja, sa oled elav inimene, mitte raudnael, õgvenda oma jäiku põhimõtteid ja vali lihtsam ja väärikam tee.
Mina nii tark ei olnud ja ausaltöeldes on lahutus sellisel kujul asi, mida ma ma oma elus teeksin teisiti, avaneks selleks ainult võimalus.

+26
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii, et siis muid ideid kui kohtu kaudu, kellelgi pole? Sest lahutada ma tahan, ja ideaalis tahaks ilma kohtuta. Kas kohtu kaudu lahutades, saan asukohta ise valida? Mille järgi otsustatakse, kus protsess toimub? Kuna ühisvara meil pole (lahusvara leping), siis kas tegemist on ühekordse kohal käimisega?

Ma olen seda kohtus lahutamise asja veidi uurinud, sest olin ka pikalt samamoodi lahus, kuid ametlikult abielus. Kuna elasime eri riikides, siis pmst oli kohtu kaudu lahutamine ainus variant. Avalduses pead siis lahti kirjutama, miks kohtu kaudu lahutad(sa saad siis seal ära märkida, et sinupoolsed püüdlused asi perekonnaseisuametis lahutada pole vilja kandnud). Avaldus võetakse menetlusse ilmselt ikka seal piirkonnas, kus see sisse on antud. Mehele saadetakse tähitud kiri, kus kirjas, millal hagi arutamine toimub ja eks ta siis ise teab, kas tuleb kohale või ignob. Mina sain oma lahutuse kätte hiljem hoopis notaris, sest mees tuli üle pikkade aastate Eestisse ja kasutasin kohe juhust(ta oli lahutusega nõus). Sinul aga soovitan mõne juristi käest täpsemalt küsida.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oot sellest saate valesti aru, et ma teda ikka tahaks ja järgi jookseks. Ei taha – see on selgeks mõeldud.

See mehe tahtmine oli nüüd sul endal (alateadvusest?) juurde mõeldud. Siin räägiti ainult järgi jooksmisest, mitte tahtmisest – jooksed ju järgi, et kokku saada, juttu ajada ja sinu moodi lahutada.
Lahutus on juriidiline toiming ja seda kohtu kaudu vormistada ei ole mingi häbiasi. Ei saa aru, miks sa seda sellisena võtad. Imelik on see mehe kirjade ja poolikute segaste mõtetega pommitamine
“Olen sinu linnas” – no mis udu läbi väljendatud info see veel on?
Kohtu kaudu lahutamine ei tähenda, et ei saaks edaspidi laste sünnipäevasid jne tähistada, no kust ometi selline mõte. Ise ütlesid, et ei hakka midagi nõudma (kuigi see tundub ekstra märterlik, aga sobib selle libaga), miks mees siis pahandama peaks?
Uue naisega suhtlemise vältimine sinu poolt on kummaline arvestades, et sa näed tulevikus teie pereidüllina, kuidas vanavanemad koos lapselaste sünnipäevadel käivad. See uus naine peaks ju ka seal pildil olema või kuidas?

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult ära lapsi lahutuse vahele sega, see ikka teie kahe probleem. Su kirjast paistab välja et eksmees ei ole oma otsustes kindel ja kindlustab oma seiklusele tagasitee laste ema juurde. Kui su soov kindel nagu saa ise ütled, siis kiri kohtusse ja küll nemad edasi toimetavad või kui teil jagada midagi ei ole siis perekonnaseisuametisse, kas nemad ka lahutavad, pead uurima, mul isiklikult vastav kogemus puudub.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See mehe tahtmine oli nüüd sul endal (alateadvusest?) juurde mõeldud. Siin räägiti ainult järgi jooksmisest, mitte tahtmisest – jooksed ju järgi, et kokku saada, juttu ajada ja sinu moodi lahutada.
Lahutus on juriidiline toiming ja seda kohtu kaudu vormistada ei ole mingi häbiasi. Ei saa aru, miks sa seda sellisena võtad. Imelik on see mehe kirjade ja poolikute segaste mõtetega pommitamine
“Olen sinu linnas” – no mis udu läbi väljendatud info see veel on?
Kohtu kaudu lahutamine ei tähenda, et ei saaks edaspidi laste sünnipäevasid jne tähistada, no kust ometi selline mõte. Ise ütlesid, et ei hakka midagi nõudma (kuigi see tundub ekstra märterlik, aga sobib selle libaga), miks mees siis pahandama peaks?
Uue naisega suhtlemise vältimine sinu poolt on kummaline arvestades, et sa näed tulevikus teie pereidüllina, kuidas vanavanemad koos lapselaste sünnipäevadel käivad. See uus naine peaks ju ka seal pildil olema või kuidas?

Ma ei soovi eksmehega kokku saada ja juttu ajada.
Ma soovin vaid, et ta oleks mingil kuupäeval seal asutuses olemas. Valigu ise kuupäev.
Ma võiks ka mehe viisil lahutada – kui ma teaks mil viisil mees lahutada soovib.

Endiselt arvan, et ma ei peaks hakkama uuele naisele helistama või kirjutama. Ja leian, et on ka muid suhtlemise viise ja kohti kui minu kodu.

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas pole asi tegelikult selles, et sul on vaja loole korralikku lõppu? Vabandust, aga tundud tõesti olevat kangekaelne ja jäärapäine, seega tundub loogiline, et tahad asjale punkti panna mõlema osapoole osalusel. Kas eksin?

Ma ise olen samas seisus olnud. Olen ka liiga paindumatu iseloomuga ja tahtsin, et abielu lõppeks nii nagu algas – koos ametniku ees seistes. Mees mind ära ei blokkinud, aga lahutama ka ei tulnud. Siis tuli, kui ütlesin talle, et järgmine lahutuskutse tuleb läbi ta uue naise.

Seisime siis koos ametniku ees, see oli hale ja kurb. Nagu haual. Vaenujalal me polnud, aga ühine koogisöömine oleks küll viimane asi olnud, mida oleks teha tahtnud. Pomisesime mõlemad midagi kohmetut ja kõndisime kiirelt erinevatesse suundadesse, kuigi autod olid meil lähestikku ja enne me läksime nende juurest koos.

Sõitsin hiljem hulga kilomeetreid maha ja mõtlesin asjad veel kord enda jaoks läbi. Et mis see oli siis?

Mis see ikka oli, mu enda loll kangus. Meie abielu lugu sai lõpetava punkti asemel hoopis alandava lõpu.

Ma pidasin end eksmehe jaoks endiselt oluliseks, arvates, et ehk ta ei tahagi päriselt minust lahutada. Sest miks muidu…? Ei olnud nii. Ta lihtsalt ei tahtnud tegeleda mitte millegagi, mis oli seotud minuga. Ma alandasin end kokkuvõttes sellega, et olin nagu katkematu painaja ta kukil, nõudes muudkui lahutust, tuletades end iga paari kuu tagant meelde. Ega mina ka teda tagasi ei tahtnud, olin juba eluga edasi liikunud, mu kõrval oli uus inimene, aga seda punkti oli ikka hädasti vaja. Täielik idioot! Mina siis, ära sina sama reha otsa astu.

Kõige väärikam, punktipanevam oleks olnud justnimelt kohtu kaudu lahutamine. Ei oleks olnud seda haledustunnet, hädist kohmetust ega kleepuvat vastikustunnet.

Teemaalgataja, sa oled elav inimene, mitte raudnael, õgvenda oma jäiku põhimõtteid ja vali lihtsam ja väärikam tee.

Mina nii tark ei olnud ja ausaltöeldes on lahutus sellisel kujul asi, mida ma ma oma elus teeksin teisiti, avaneks selleks ainult võimalus.

Aitäh selle kirja eest.
Ma olin siiani alati mõelnud, et väärikam on see toiming kahekesi ja kokkuleppel ära teha. Ei pea olema kokku saamist või vestlust. Lihtsalt kuskil kabinetis on mõlemad kohal õigel kellaajal. Mis vahet on, kes saadab mehele kellaaja ja koha – kohus või eksnaine. Olgu vaid õigel ajal õiges kohas dokument kaasas. Võtku kaasa julgestus juhuks kui kardab, et eksnaine hulluks läheb.
Miskipärast on kohtu kaudu asi tundunud kuidagi vääritum – aga võimalik, et sul on õigus. Korraliku punkti sel lool ei saagi olla ilmselt.
Ja samas ma tean tõesti seda iseenda lolli kangust ka.

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 82 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahutus – tehniline pool.