Need, kes siin teemaalgataja kallal pragavad, et miks suhelda ei taha ja miks eksnaine ei või tulla üritustele ja TA majja kohale.
Mõelge nüüd sellele, et uue naise näol on tegemist endise ARMUKESEGA. Kas teil oleks siis aja möödudes täiesti ükskõik, et mees teid pettis ja tema uus naine on kunagine armuke, keda teie selja taga peeti? Laseksite vabalt selle paari enda majja ja pereüritusteleh hängima? Mina küll ei laseks. Ja minu meelest on täiesti arusaadav ja normaalne, et teemaalgataja seda naist oma majja ei soovi.
Isegi kui oleksite läinud normaalselt lahku ja mees oleks uue naise leidnud hiljem, ikka ei pea laskma uut naist ega tema lapsi oma majja. Miks peakski? Nemad on uus pere ja mehe uuel naisel ja uuel perel ei ole ju eksi majja asja.
Mina sinu asemel ütlekski selgesõnaliselt eksile välja, et uuel naisel (st armukesel) pole sinu majja asja ja mitte ühelgi ajahetkel mingi tingimusel ta sinna oodatud pole. Ja sama kehtib selle uue naise laste kohta. Peaks ju arusaadav olema. Siis sa ei pea taluma sellist asja, et mees uue naisega teil seal verandal istub ja et uue naise lapsed teil ATVga kihutavad jms, mis kirjeldasid.
Mehe suhtumine, et miks ei suhtle ja mis sul selle vastu on, kui tulevad jne jne on suurepärane näide petjate süüdimatusest. Petavad ja susserdavad selja taga, teevad teisele tohutult haiget ja kui pannud kodust minema, siis arvavad, et mis sel eksil viga on, et ei kõlba nüüd armukest ja uut meest võõrustada ja nendega suhelda nagu kõik oleks täiesti normaalne.
Ei – sa ei peagi nendega suhtlema ja sa ei pea end ka süüdi tundma selles, et ei soovi. Täiesti arusaadav, et ei soovi tegemist teha naisega, keda sinu kõrvalt peeti ja kelle tõttu sind maha jäeti.
Selline järjepidev jutt siiski sellest, kuidas mees ei mõista, kuidas ma ei taha suhelda. Ja miks ei võiks olla kõik rahul. Ja mis mul ometi selle vastu on. Ja kuidas ikka kõigil oleks parem. Ja et nemad küll ei keela mul oma koju tulla. Ja et avalikus kohas pole midagi keelatud, et kui me läheme lastega üritusele, siis temal on täielik õigus sinna uue perega “kogemata” sattuda.
Just. Tema leiab su selja taga uue ja “parema”, paneb sinu ja laste juurest ajama ja siis imestab, et miks sa rahul pole ja mis sul OMETI selle vastu on, kui tema nüüd uue naisega sinu ees ja laste juures käib nagu õige mees kuubis.
Tõestus taas, et petmiseks peab ikkagi päris suurel määral süüdimatu ja empaatiavõimetu olema.
Tead, kui mul juhtuski, et leiaksin olemasoleva elukaaslase kõrvalt kellegi teise, tekkiks kustumatu armumine teise vastu, siis mul oleks ikkagi häbi sellise asja pärast. Ja pärast lahkuminekut tunneksin end süüdlasena ega käiks eksi silme ees selle uuega litutamas. Ei tooks ka seda uut kaaslast pereüritustele kaasa, sest miks vaja asjatuid konflikte ja mis asja peaks sellel uuel kaaslasel sinna meie laste üritustele üldse olema.
Muidu aga tundub teemaalgataja jutust, et vastupidiselt väidetule, on ta endiselt ikkagi päris kibestunud ja emotsionaalne kogu selle suhte lõpu, mehe jne suhtes. See, et lahutuse soov tuli sul ka alles nüüd, on huvitav. Natuke jääb mulje, et tahad tingimata eksile tõestada, et sul pole teda enam oma ellu vaja, lahutus on nagu zest. Eksmees võib-olla kardab, et hakkad teda sõimama ja süüdistama, sellepärast ei vasta su kontaktivõtule.
Tee see asi ära kohtu kaudu siis. Ja soovitan keskenduda millelegi muule, vajadusel pöörduda teraapiasse. Kui tõesti juba ligi 2 aastat möödunud, siis selle aja peale oled ikka liiga emotsionaalne ja kinni veel selles kogemuses. Teed vaid endale kahju, eksil ju nagunii täiesti suva, tema on oma “uue perega” ju õnnelik.
Sa ei peagi kellegagi kohe leibu ühte kappi panema, aga soovitan vähemalt mingi meessõbra leida. See parandab su hingehaavasid. Lihtsalt kas või sõber, kellega vahel kuskil käia, kes sind tähelepanuga üle külvab, lähedust pakub jne. See tõstab enesehinnangut ja aitab mõttetut eksi unustada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.08 19:51; 11.08 19:41;