Teema: Lahutus – tehniline pool.

Selle aja peale, mis sa siin jahud, oleks saanud avalduse ära teha.
Ja otsi psühholoog.

#3512452:

Aga halloo, 2 aastat? Eestis, kus lahutus on ülilihtne? Ja muudkui seletada ja seletada?

No just, ma saaks ka aru, kui 2 kuud tagasi tõmbas uttu. Siis jah vahid veel öösiti kuud ja ulud.

Aga kaks aastat on juba piisav aeg, et vähemalt toibuda ja mitte enam iga sekund põdeda.

Ok, vahel harva tuleb meelde ja torkab…

Mis grillimisest ja aias puhkamisest sa mehe uue naisega räägid, kui sa ei saa isegi oma eksi kätte?
Võta advokaat, las advokaat saadab enda nimel ettepaneku abielu lahutamisesk perbüroos. Kuigi minu arust on see keerulisem – esiteks tuleb avaldus esitada ja siis kuuaega hiljem kohale minna.
Kohtusse teeb advokaat hagi, maksad 100 eurot riigilõivu, kohus peab teid mõlemad üheks korraks kohale kutsuma, kus siis kinnitate et soovite lahustust. Ongi kõik, lihtne.

Need, kes siin teemaalgataja kallal pragavad, et miks suhelda ei taha ja miks eksnaine ei või tulla üritustele ja TA majja kohale.
Mõelge nüüd sellele, et uue naise näol on tegemist endise ARMUKESEGA. Kas teil oleks siis aja möödudes täiesti ükskõik, et mees teid pettis ja tema uus naine on kunagine armuke, keda teie selja taga peeti? Laseksite vabalt selle paari enda majja ja pereüritusteleh hängima? Mina küll ei laseks. Ja minu meelest on täiesti arusaadav ja normaalne, et teemaalgataja seda naist oma majja ei soovi.
Isegi kui oleksite läinud normaalselt lahku ja mees oleks uue naise leidnud hiljem, ikka ei pea laskma uut naist ega tema lapsi oma majja. Miks peakski? Nemad on uus pere ja mehe uuel naisel ja uuel perel ei ole ju eksi majja asja.

Mina sinu asemel ütlekski selgesõnaliselt eksile välja, et uuel naisel (st armukesel) pole sinu majja asja ja mitte ühelgi ajahetkel mingi tingimusel ta sinna oodatud pole. Ja sama kehtib selle uue naise laste kohta. Peaks ju arusaadav olema. Siis sa ei pea taluma sellist asja, et mees uue naisega teil seal verandal istub ja et uue naise lapsed teil ATVga kihutavad jms, mis kirjeldasid.
Mehe suhtumine, et miks ei suhtle ja mis sul selle vastu on, kui tulevad jne jne on suurepärane näide petjate süüdimatusest. Petavad ja susserdavad selja taga, teevad teisele tohutult haiget ja kui pannud kodust minema, siis arvavad, et mis sel eksil viga on, et ei kõlba nüüd armukest ja uut meest võõrustada ja nendega suhelda nagu kõik oleks täiesti normaalne.
Ei – sa ei peagi nendega suhtlema ja sa ei pea end ka süüdi tundma selles, et ei soovi. Täiesti arusaadav, et ei soovi tegemist teha naisega, keda sinu kõrvalt peeti ja kelle tõttu sind maha jäeti.

Selline järjepidev jutt siiski sellest, kuidas mees ei mõista, kuidas ma ei taha suhelda. Ja miks ei võiks olla kõik rahul. Ja mis mul ometi selle vastu on. Ja kuidas ikka kõigil oleks parem. Ja et nemad küll ei keela mul oma koju tulla. Ja et avalikus kohas pole midagi keelatud, et kui me läheme lastega üritusele, siis temal on täielik õigus sinna uue perega “kogemata” sattuda.

Just. Tema leiab su selja taga uue ja “parema”, paneb sinu ja laste juurest ajama ja siis imestab, et miks sa rahul pole ja mis sul OMETI selle vastu on, kui tema nüüd uue naisega sinu ees ja laste juures käib nagu õige mees kuubis.
Tõestus taas, et petmiseks peab ikkagi päris suurel määral süüdimatu ja empaatiavõimetu olema.
Tead, kui mul juhtuski, et leiaksin olemasoleva elukaaslase kõrvalt kellegi teise, tekkiks kustumatu armumine teise vastu, siis mul oleks ikkagi häbi sellise asja pärast. Ja pärast lahkuminekut tunneksin end süüdlasena ega käiks eksi silme ees selle uuega litutamas. Ei tooks ka seda uut kaaslast pereüritustele kaasa, sest miks vaja asjatuid konflikte ja mis asja peaks sellel uuel kaaslasel sinna meie laste üritustele üldse olema.

Muidu aga tundub teemaalgataja jutust, et vastupidiselt väidetule, on ta endiselt ikkagi päris kibestunud ja emotsionaalne kogu selle suhte lõpu, mehe jne suhtes. See, et lahutuse soov tuli sul ka alles nüüd, on huvitav. Natuke jääb mulje, et tahad tingimata eksile tõestada, et sul pole teda enam oma ellu vaja, lahutus on nagu zest. Eksmees võib-olla kardab, et hakkad teda sõimama ja süüdistama, sellepärast ei vasta su kontaktivõtule.

Tee see asi ära kohtu kaudu siis. Ja soovitan keskenduda millelegi muule, vajadusel pöörduda teraapiasse. Kui tõesti juba ligi 2 aastat möödunud, siis selle aja peale oled ikka liiga emotsionaalne ja kinni veel selles kogemuses. Teed vaid endale kahju, eksil ju nagunii täiesti suva, tema on oma “uue perega” ju õnnelik.
Sa ei peagi kellegagi kohe leibu ühte kappi panema, aga soovitan vähemalt mingi meessõbra leida. See parandab su hingehaavasid. Lihtsalt kas või sõber, kellega vahel kuskil käia, kes sind tähelepanuga üle külvab, lähedust pakub jne. See tõstab enesehinnangut ja aitab mõttetut eksi unustada.

#3512117:

Mul oli ka kunagi eksmehega sama asi. Lõpuks saatsin ta uuele naisele kirja küsimisega, et miks ta mees mulle lahutust anda ei taha – miks ta minuga abielus tahab olla. Paari päevaga hakkas asi liikuma 😂

Geniaalne 😀 Lihtsuses peitub võlu ja asi lahendatud 😛

#3512579:

Need, kes siin teemaalgataja kallal pragavad, et miks suhelda ei taha ja miks eksnaine ei või tulla üritustele ja TA majja kohale.

Mitte keegi polegi sel teemal eriti tuld võtnud peale TA enda rohkesõnalise hala (ja tsiteeringu autori). Eksmees üritab oma süümepiinu siluda selle “onju, näed, kõik on ok, kõik saavad läbi ja mingit sigadust pole olnud!” näitemänguga ja uue naisega pole TA isegi sõna suhelnud, et mingist küllasurumise orgunnis teda süüdistada, see ikka su kullakallis abikaas. Anna see asi ükskord ametliku käiguga liikuma, mida sa kraabid seda eksi uksetagust! Sa ei peagi temaga suhtlema, kuigi tundub, et mingi tung üksteise kallal saagida on mõlemal eksil säilinud.

#3512588:

#3512499:

kohus peab teid mõlemad üheks korraks kohale kutsuma, kus siis kinnitate et soovite lahustust.

Ja kui see, kes kohtusse lahutuseavaldust ei teinud, ütleks, et ei soovi lahutust, või ei tuleks kohale, siis jääks kohtus abielu sinu arvates lahutamata või?

Ei. Kedagi ei saa sundida olema abielus, kui ta seda ei soovi, seda seaduse järgi. Kui mina lahutasin, lahutati korduvkutse korral mu meelest tagaselja juba teisel mitteilmumisel.
See pool, kes avaduse andis, peab muidugi tulema 🙂 Nii ka ei ole, et teed kohtule avalduse ja ise kohale ei lähe ja vupsti – lahutatud.

Uue elukaaslase poole lahutamise sooviga pöördumise soovitus on eriti napakas, miks vaja kolmas osapool asjasse segada. Veits desperate tundub selline käik. Teemaalgataja ajagu ise seda asja.

Jah, aga tõhus. Mitte meeleheitlik, vaid pigem jätab ehk natuke kiusliku mulje. Aga kindlasti töötab. Kui mees ei vasta, siis uus elukaaslane vast vastab. Ja mees suurest vihast teeb asja lõpuks ära. Kui oleks ise kiuslik ja kibestunud eks, siis see teatamine uuele naisele, et “Mees ei taha lahutada, ju siis otsib põhjust sinuga mitte abiellumiseks” oleks hea kättemaks 😀

#3513266:

Uue elukaaslase poole lahutamise sooviga pöördumise soovitus on eriti napakas, miks vaja kolmas osapool asjasse segada. Veits desperate tundub selline käik. Teemaalgataja ajagu ise seda asja.

Kindlasti pole desperate! Naine elab abielus mehega, kes pole tema abikaasa.
Mees kõnedele ei vasta ja suhtub nagu prügisse, kohus ei tule kohe üldse jutuks Teemaalgatajal.
Nii lihtne oleks mehe elukaaslasele öelda, et soovin lahutust. Kas te saaksite mehele edasi öelda, ta minuga ei nõustu suhtlema ja ma aega ei kavatse selle peale rohkem kulutada.

Tulistan puusalt: mehe uus pruut tahab pulmi teha, aga mees mitte. Seni kuni sinuga abielu on lahutamata, saab uuele öelda, et ma võtaks su naiseks küll, aga see vana mõrd ei anna mulle lahutust ja kahe naisega korraga abielus ju olla ei saa.