Ei. Oot sellest saate valesti aru, et ma teda ikka tahaks ja järgi jookseks. Ei taha – see on selgeks mõeldud.
Ja ma tõesti ei tahaks 14 ja 16 aastast vanemate napaka lahutusega tegelema panna ehk neid sõnumeid edastama sundima.
Täiskasvanud ema ja isa võiks ikka ise saada (no kujutan end lapseks – ei meeldiks selline asi).
Kohtuga ei meeldiks, sest võiks normaalsemalt saada. No kasvõi nii, et saaks hiljem vanaisa ja vanaemana ühe pildi peal oldud. Mitte, et vihane kriips vahel ja lapsed laveerigu, et kummaga suhelda sobib.
Messengeris, muidugi saab teise inimese sõnumeid mitte lugeda – sa lihtsalt vaigistad sõnumid ja ei ava kunagi seda vestlusakent.
Reaalset aadressi ma ei tea ja mis sest abigi oleks.
Peamiselt ootangi ideid, kuidas asja viisakalt ajada.
Mind kummalisel kombel ei ärrita ega piina enam pikka aega, et mis ta teeb ja miks ta niimoodi teeb. No ju tahab ja teeb ja mis seal vahet on, et miks. See põhjus ju midagi ei muudaks.
Mina tahaks ilma kohtuta ja draamata täiesti vabaks naiseks saada. Seda enam, et mõte liigub sinnapoole, et miks mitte oma alal välisriiki tööle kandideerida mõneks aastaks laste täisealiseks saamisel.
Loomulikult – ma tean, et abiellu ei pea jääma. Aga mul oli miskipärast ettekujutus, et kui kunagi lahutan, siis viisaka inimese kombel ilma kohtuta. Ja siis pärast saamegi lapse viltuseid hambaid või lõpupeo korraldamist arutada.
oh, mis sa muretsed. mina vedasin mehe nii elatise kui ka varajagamise teemadel läbi kohtu ja nüüd, aastaid hiljem pole meil mingi probleem laste viltuseid hambaid v lõpukinke arutada.
su mees saab väga hästi aru, et käitub praegu halvasti, sul pole vaja ennast kaheksaks keerata, et elementaarset sõnumit edastada.