Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lahutuse korral pärandvara ja laste heaolu

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Lahutuse korral pärandvara ja laste heaolu

Postitas:
Kägu

Küsin nõu.

Mul on 4-toaline korter, mille pärandas mulle isa 11 aastat tagasi. Kaks aastat hiljem abiellusin ja elame perega (mina, mees, kaks last) siiamaani sellessamas korteris. Omavaheline läbisaamine aga on hüppeliselt halvenenud ja laual on lahutuse tõenäosus.

Abikaasa ütleb, et lahutuse korral nõuab ta korteri maha müümist ja raha jagamist, aga olen nii aru saanud, et pärandvara ei ole ühisvara, kuigi ta korterisse sisse on kirjutatud. Põhjuseks toob ta selle, et remonti oleme koos teinud ja tema raha on korteri korrashoiuks samuti kulunud. Kas ja kui palju ma pean talle siis hüvitama?

Teine, tähtsam küsimus on, mis saab lastest. Mees lubas edaspidi mitteametlikult tööl käia, et elatist mitte maksta, samuti ei taha ta 50:50 hooldusõigust. Alguses ütles, et tahab lapsi kogu ajaks endale, nüüd aga, et ainult nädalavahetusteks. Elatist mul vaja ei ole ja seda ei tahagi, aga olen nii aru saanud, et laste huvides peab selle välja nõudma? Kui ametlikult tööd ei ole, siis nagunii seda kuskilt võtta ei ole.

Palun vabandust, kui need on rumalad küsimused, ma olen esimest korda elus sellises pöörises ja abikaasa selja taga on lähisugulastest isiklik jurist, kes talle nõu annab, seega kardan, et igasugused lubadused ei ole “laest võetud”.

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://hugo.legal/tasuta-oigusabi/
Alusta siit. Saad professionaalset nõu.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

1. Päranduseks saadud vara on lahusvara st jääb sulle. Kompenseerima ei pea ilmselt midagi, kuna eluaseme sanitaarremont jms loetakse loomulikuks tegevuseks (isegi kui mees tõestab tekkidega jms, et raha remondiks tuli temalt), sest see oli pere ja tema enda hüvanguks, sinult tuli samal ajal raha millekski muuks ühiseks, n toit. Samuti loetakse, et kui ka n mees maksis arved(vesi, elekter jne) siis seda ta tagasi nõuda ei saa, sest ka mujal korterit üürides olnuks tal eluasemekulud.

 

2. Elatise nõudmine/mitte nõudmine on sinu sisetunde küsimus. Sa ei pea, kui saad ise väga hästi hakkama rahaliselt. Sa ei pea kohe st võid seda teha igal ajal…kuni laste täisealiseks saamiseni. Miks see on tegelikult mõistlik: *elatise nõudmine on tingimuseks, et saaksid (kui on vaja9 näiteks toimetulekutoetust vm abi KOV-st…just see, et nõutud on (isegi kui mees ei maksa) näitab, et oled teinud kõik endast oleneva toime tulekuks ja laste heaoluks ja * kui mees ei maksa aga nõutud on, siis see on sisuliselt ainus argument lastel hiljem keelduda temale elatise maksmisest(hooldekodu arved jms). Elatise nõude saad esitada kohtus. Mehe ähvardused mustalt töötada, isegi töötustaatus vms ei mõjuta seda, et kohus määrab elatise. Mis võib juhtuda…ta jääb võlgu. Jah, võib olla keeruline seda kätte saada, mitte maksmisel tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Saab nõuda tema pangakonto arestimist, kui tal on, siis kinnisvara sundmüüki (kui võlg juba suur), isegi autojuhiloa, relvaloa jne tühistamist.

 

Mis veel:

3. Kui kokkuleppele ei saa, soovitan kirjalikult fikseerida, siis  lastekaitsetöötaja või kohtu abil panna paika külastuskord, et ei tuleks elada isa muutuvate tujude järgi st kokkulepe ei pea- pidi tulema reedel, lastel kott pakitud ja helistab (hea kui helistab, halval juhul vaikus), et ma täna ikka ei saa või laps sõbra sünnipäeval kui isa ootamatult ukse taga, et kohe ja praegu tahan last vms

ja

4. kui tekib kiusu, et ei anta nõusolekuid kohas, kus mõlema vanema oma nõutav (elukoha vahetus, reisimine, kooli valik jne) siis kohtus nõuda ainuotsustusõigust.

 

Soovin sulle kainet pead, rahu ja otsustavust endale kindlaks jääda. Teie omavahelised suhted ei tohiks takistada täitmast vanema rolli st emal ja isal võrdselt kohustusi ja õigusi laste suhtes, isegi kui omavahel üldse ei räägita, tuleb suhelda lapsi puudutavates küsimustes. Kerge soovitada aga raske teha, kahjuks.

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et selle isikliku “juristi” pärast pole vaja muretseda, kui mees selliseid väiteid esitab. Olen üsnagi juura-kauge, aga isegi mina saan aru, et su mehe väidetel pole mingit alust.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elatise teemat ei oska kommenteerida, kuid korteri oma küll. Nagu eelnevalt öeldud, siis pärandvara (tegelikult ka mis iganes enne abielu ostetud vara) ei kuulu ühisvara hulka. Igakuised (olme) kulud ei kuulu samuti hüvitamisele.

Remondi eest on võimalik nõuda rahalist hüvitist. Seda, mis ulatuses, on juba osapoolte vaheline tõendamise (tšekid, arved, jne) ja vaidlemise küsimus. Üldiselt, kuna abielu kestel saadud sissetulekud on ühised, siis peaksid hüvitama pool remondiks kulutatud rahast (tõendite alusel).

Kui remont sai tehtud enne abiellumist, siis on sellest juba 9 aastat möödas ning nõue on aegunud. Arvan, et üsna vähetõenäoline oleks ka see, kui kohus hakkaks välja nõudma kinnisvara väärtuse suurenemisest tulenevat vahet, ikka üldiselt reaalsed kulutused on teemaks.

 

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

elatis tasub välja nõuda, sest kui mees seda ei maksa, siis pääsevad lapsed tulevikus isa hoolekoduarvete jms tasumisest.

korter on sinu lahusvara, mehel pole sealt midagi nõuda. see, et ta remonti tegi vms ei loe, sest ta elas seal ju ka aastaid ilma üüri maksmata

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh neid suu väänajaid! Milline hirm, äkki laps peab isa tulevikus aitama. Kas need 10 aastat, mida isa on siiani oma lastesse panustanud, haihtub lihtsalt õhku või! Ei haihtu! Rumal unistada isegi.  Elatis ei tule mitte laste huvides, vaid mehe huvides välja nõuda. Hiljem ei saa hakata peedistama, et ohh, mina küll võõrale inimesele maksma ei hakka. Hakkad, ja ludinal.

Remondiraha saab mees vabalt nõuda.

+1
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laste kohta :

Kõige tõhusam on isale öelda, et olgu, jäägugi lapsed sulle. Sada protsenti isaga koos elama.

Seepeale kohe näed, kuidas mees lahutustingimustesse suhtuma hakkab.

Miskipärast mehed arvavad, et lahutuse puhul laste emalt äravõtmisega saab naist soovitud suunas manipuleerida.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühesõnaga – oled tropiga abielus.

Korter on sinu lahusvara  ja las mees hakkab  kohtus tõendama, et on panustanud remonti. Ma saaks aru, kui naise lahusvarast majale on abielu ajal ehitatud uus katus, küttesüsteem ning vahetatud aknad – siis on võimalik midagi nõuda,  aga korteri puhul – uus tapeet ja parkett ei anna eriti suurt väärtust välja.

Elatis -esita maksekäsk – saad kiirelt ja kergelt elatisabi + pärast kohtutäiturile elatisabi nõue ning siis maksab riik ja hakkab mehelt nõudma.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul oli lahutades taoline olukord, pärandvaraks saadud maja (mis sai minu omaks esimestel abieluaastatel), aga selle vahega, et mees ei nõudnud midagi, kuigi oli siia väga palju panustanud. Tundsin ise, et ei ole talle aus kirvest selga lüüa, kodu, kuhu tema oli rahaliselt palju panustanud, jäi ju mulle ja tema pidi uuesti alustama, seega otsustasin, et mingit elatist temalt ei vaja. Majanduslik olukord oli piisavalt hea seda mitte tegemaks ja võiks öelda, et seis oli nii 1:1. Suhted lastega jätkusid, aga mingit isa juures ööbimist pole kunagi olnud ja mina pole kunagi ka survestanud (ma ei pea ka normaalseks, et olukorrs, kus meie elukohtadel on piisavalt väike vahemaa, peaks lapsed käima isa uue naise korteris magamas). Omavahelised suhted on head.

0
0
Please wait...

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Lahutuse korral pärandvara ja laste heaolu