Teema: Lahutusest üle saamine raske.

Olen samas paadis, värske lahutus seljataga. Mis mind on kõige rohkem aidanud on lihtsalt eluga edasi minemine, tegutsemine. Esimesed paar nädalat kuni kuu olin ikka väga katki, kuid siis hakkasin päev korraga elu uuesti kokku lappima. Kirjutasin hästi palju oma mõtteid üles, lubasin endal kurb olla, analüüsisin neid tundeid ja mõtteid, mis pähe tulid. Otsisin vanade sõpradega kontakti, proovisin palju õues liikuda, võtsin ette tegemisi, mis varem tegemata olid jäänud jne.

See et mehe peale mõtled on täiesti normaalne, elud ilmselt ju pikalt seotud olnud. Mis vahel aitab on panna kirja kõik halvad omadused, põhjused miks lahku läksite, ja kui väga suur igatsus peale tuleb, siis seda nimekirja vaadata. Inimene kipub tagantjärele kõike idealiseerima, nii et hea on paras annus realismi sinna kõrvale võtta ja meenutada, et abielu ei olnud mingi roosamanna.

Lisaks ära häbene teraapiasse minna. Saad lahata nii oma igatsust, kui ka suhte lagunemise põhjuseid ja õppida, mille kallal enda juures tööd peaksid tegema, et samasse lõksu tulevikus langemist vältida. Kasuta seda aega ja vabadust enesearenguks, liiatigi kui sul lapsed on. Hoolitse selle eest, et neil oleks arusaam, et lahutus ei ole maailmalõpp ja neil on endiselt kaks vanemat, kes neid väga armastavad. Keskendu endale, ole vägev ema ja tugev naine ja päev-päevalt muutub see igatsus ka väiksemaks.

Pool aastat on väga lühike aeg. Aga kui 10 aastat hiljem ikka pole üle saanud ja ripud selle lagunenud suhte küljes, on ikka palju hullem lugu. Juhtub ka seda. Paljud ei saagi oma eluga edasi mindud.

Mind aitas see, kui tegin lõpuks ise otsuse lahti lasta ja distantseerusin. Jõudu sulle ja uus elu on sul kena, kui sa lased sellel endamisi jõuda ja hakkad end armastama 🙂

Minul võttis aega kaks aastat. Pool aastat olin sisemiselt väga katki. Kuna oli suvi, siis ei lasknud sõbrannad mul kodus kurvastada vaid tassisis mind mööda erinevaid toredaid üritusi. Tutvusin paljude uute meestega, kes mind õhtusöökidele kutsusid. Need kõik piirdusidki ainult restoranis õhtustamisega, kino või teatriga, sest ma ei olnud ühekski suhteks valmis.  Nii sain enesekindluse tagasi.
Sellist aktiivset elu elasin neli aastat. Siis tutvusin oma praeguse abikaasags, kellega oleme 12 aastat koos  olnud.

Tegelikult aitab ainult aeg. Proovi mingeid põnevaid tegevusi ja hobisid leida, et tutvuksid uute inimestega.

#3888441:

Tahan küsida kuidas ma saan üle oma mehest.Lahutasime pool aastat tagasi ja ma ei saa üle.Ei suuda olen katki …Tahan aga ei saa igal hetkel mõtlen temale ,kurb aga me ei ole ju enam koos aga ikkagi.Kuidas teie üle saite lahutusest,olen koos lastega .

Ega suhetest ei peagi ülesaama. Nendest on vaja õppida ja mäletada. Kui sa pead ülesaamiseks, et enam ei mäleta, siis seda ei tule. Küll aga kui lõpetad süüdistamise. Kõigepealt enda süüdistamise ja siis ka teise süüdistamise, saad keskenduda elamisele. Sa pead tegema otsuse. Kas sa endiselt loodad, et ta tuleb tagasi. Pane see uks kinni. Otsusta, et tegemist on asjaga, mis on otsas. Mõtlen Sinu ja TEma isiklikku suhet. Aga laste kaudu jääb side eluks ajaks. Oled sa teinud otsuse, et nii nüüd, ma elan üksi, mida ma teha saan. Lastele luua lapsepõlve, milles otsused suures osas sõltuvad nüüd sinust. Ja mehega suhtled kui võõra inimesega, viisakalt, rääkides ainult seda, millest on vaja rääkida ehk siis lastest.

#3888747:

Oli põnev aeg, sai voodis erinevaid partnereid proovida ja lihtsalt vaba mehe elu nautida.

Meeste unistuste elu on vist jah iga päev uuega keppida, naistele see mingi unelm ei ole.

Kirjuta raamat sellest, see pidi Tänapäeval aitama lahutuse puhul

#3888747:

Mul oli lahutus juba paarkümmend aastat tagasi, aga eksnaisest aitasid üle saada uue kohtingud uute naistega. Oli põnev aeg, sai voodis erinevaid partnereid proovida ja lihtsalt vaba mehe elu nautida. Kuus aastat kokku. Valisin hoolega, ei kiirustanud. Siis kohtusin praeguse kaasaga. Siiani koos. Põhiline on oma sarved ikka maha joosta enne kindlat suhet ja partnerit.

10 naist kuue aasta peale, no see pole eriline valimine, vaid et naised ei andnud end kätte. Siis said vanaks ja tuli ruttu keegi ära võtta, kes ikka kokkaks ja hoolitseks vanamehe eest.

Sest mulle ei meeldi suhtumine “naiste proovimine”

#3889071:

Sest mulle ei meeldi suhtumine “naiste proovimine”

Sulle ei meeldi ja siis on vaja kohe õelust välja näidata. Okei. Las ta siis olla, ei maksa foorumis õelutsevaid inimesi tähele panna.

#3889051:

no see pole eriline valimine, vaid et naised ei andnud end kätte

Eks oli nii ja naa. Mõni naine ei olnud minust huvitatud, mõnda jälle ei tahtnud mina. Mõne naisega saime mõlemad aru, et meil ei ole mõtet jätkata. Igasuguseid variante oli.

Aga kuna teema oli, kuidas lahutusest üle saada, siis ma “minu personaalküsimust” edasi ei arutaks:)

Mina mehena ütlen, et kohe deitima minna küll ei soovitaks. Tavaliselt sellised lahutatud naised on hingeliselt liimist lahti ja mehed on osavad nende ärakasutamises.

Võta rahulikult. Enne mine teraapiasse kui deitima..

Mida materdada meest ja tema otsinguid? Mees on mees. Naine on naine. Igaüks saab üle ja edasi mindud omamoodi, pole vaja vinguda teise üle, saa ise endaga hakkama ja kui saad on hästi ja siis ka pole õigust  teise meetodit halvustada.

Teemaalgatajale soovitan, et ära pelga kasutada terapeudi abi, see on vägagi normaalne, et lahutusest tervenemiseks kasutatakse spetsialiati abi, sest probleem ei ole ju üksnes lahutuses kui tegevuses vaid…. ja vat need pusad hekseldaki läbi ja leiad tasapisi oma jõu ja sirge selja ja elurõõmu.

#3891707:

Elus ei saada millestki üle. Kõik kogemused jäävad meid saatma. Samas mingil hetkel läheb elu edasi ja tulevad uued probleemid peale. Mind aitasid ka teised suhted, aga ma otsisingi teadlikult uut abikaasat. Ma ei soovita teeselda ja näidata, et otsid lohutust. Niiviisi peletadki need “naiste proovijad” eemale. Mina olin väga katki, aga saatus oli mulle armuline ja vähem kui aastaga leidsin 100% sobiva inimese. Tema siis ravis mind lõplikult. Materdage nüüd, aga mina pole kunagi uskunud üksiolemisse ja eneseleidmise võludesse. Mu mees on täpselt samasugune. Mul vedas täiega.

Nii tore lugeda.

Ma ka samas paadis. Ikka imestan, et kui peale lahutust peab hirmsasti ikka ennast leidma ja tervenema, elu paikka loksutama jne, siis milleks ma tahan seda õige pea jälle segi paisata ja kellegile uuele seal ruumi teha. Mõistliku ja küpse inimesega saab koos ka terveneda ja elu ehitada. Nahahoidjad tahavad kuhugi valmis idülli ja probleemi vabasse ellu maanduda. Armastust ei sega probleemid ega kellegi katkine olek.

Minul läks vaja psühholoogi abi, kui sain teada peale 20 a abielu mehe pikaaegsest kõrvalsuhtest ja reetmisest.
Esimene aasta möödus udus, seda valu on siiani raske meenutada. Hetkel on möödas üle kolme aasta ja tunne on üsna normaalne kui sellele ei mõtle. Kui mõtlen, hakkab halb.

See ongi lein ja vôtab aega. Pool aastat on lühike aeg. Plaasterdada valu uue suhte või ravimitega, seda ma ei poolda. Tunnete läbi elamine, rääkimine ja vajadusel spetsialisti abi aitab eluga edasi minna.

Kui oled ise endaga rahu saanud, siis saad hakata ka teistele mõtlema ja nautima inimesi enda ümber.

#3892589:

#3892579:

Minul läks vaja psühholoogi abi, kui sain teada peale 20 a abielu mehe pikaaegsest kõrvalsuhtest ja reetmisest.

Ei taha torkida, aga lihtsalt huvitab, kas siis mitte mingeid märke, mis viitas, et asi ei ole õige, ei olnud? Ka mitte tagantjärele mõeldes?

Oli küll. Kuna peres oli aga laps raskelt haige, siis olin sellega hõivatud ja muus asjas pimestatud. Julm, et mees valis sellisel ajal armukese. See vist ongi kõige hullem.