Teema: Laiem küsimus kärude kohta – miks vahetatakse nii kiiresti?

Eks neid väljavahetamise põhjuseid on mitmeid. Üks kindlasti see, et osad tahavadki proovida palju erinevakd kärusid ja teine levinud põhjus see, et inimestele meeldib uusi asju osta.
Kolmas väga levinud põhjus on aga see, et algselt valitud vanker-käru komplekt ei vasta kõigile ootustele. Vankrina võis olla hea, aga istumisosaga jama.
Tegin väga põhjaliku eeltöö oma esimesele lapsele vanker-käru valides ja mõtlesin samuti, et ei hakka mitut erinevat ostma. Vaatamata sellele tuli välja, et ostetud variant vankrikorviga oli ideaalne, aga jalutuskäruna veidi kehv. Nimelt jalutuskäru osal oli väga nigel kaarvari ja lapsele puhus tuul kergesti näkku, mistõttu ta tuulise ilmaga pidevalt õues ärkas ja nuttis. Vahetasin selle komplekti välja ning valisin hästi pika kaarvarjuga käru. Seda viga oleks saanud vältida, kui oleksin varem osanud kaarvarju pikkusele rohkem tähelepanu pöörata.
Olen täheldanud, et kõige kiiremini vahetavad kärusid need, kes alguses mingi suure kobaka ostavad, mis autos kogu ruumi võtab või need, kes ostavad imeliku lühikese istumisosaga Poola käru, kuhu suurem laps lihtsalt istuma ei mahugi.
Tuleb oma vajadused võimalikult täpselt kaardistada ning siis on teoreetiliselt võimalik ajada läbi ka ühe käruga. Samas võib juhtuda, et vajadused muutuvad, kui kolid, ostad uue auto, laps kasvab jms asjaolud.

Mina ostsin algselt Emmaljunga 2in1 komplekti (kasutatuna). Kuna oli talvebeebi oli tal seal hea sees olla. Kui ta suuremaks kasvas hakkasime rohkem ringi käima, kuhu oli vaja vankriga kas ligi pääseda või autosse kaasa võtta. Kuna ma
ei tahtnud mitut vankrit osta otsustasime, et müüme maha kogu komplekti ja ostame Bumbleride Era – hea läheb väikseks kokku, saab teha beebile pesa, saab pikka aega kasutada. Ei kahetsenud ja saime seda pikalt kasutada – siiani olemas :). Ehk siis kokkuvõtvalt – eelistused võivad muutuda. Alguses ostadki suure ja mõnusa (mulle väga meeldis meie EJ), aga hiljem
on hea kui on mingi kompaktsem käru.

Esimese käruga lendasin ka orki. Müügimees tegi poes head juttu, ostsin ka rikkaliku lisavarustuse. Käru oli kompaktne – kookoniga (see käis isteosa peale). Aga reaalselt kärutama käies tekkis suht ruttu jama – esiratastel polnud üldse mitte mingit vedrustust ja kuna ma kärutan halbadel teedel (ebatasasused, augud, killustik – täielik kuumaastik), siis üsna varsti hakkasid mu käed valutama (põrutasin ilmselt ära). Poes sõidavad kõik kärud hästi, aga maastikule mõned ei sobi.
Kuna kärutasin palju (tavaliselt 4-5h iga päev), siis pidin käru välja vahetama – sellise vastu, millel on vedrustus nii esi- kui ka tagaratastel.

Osad on lihtsalt tarbimishullud. Ära lase end sellest häirida.

Minul oli üks ja sama 2in1 komplekt kahe lapsega. Lisaks tõepoolest oli mul juurde ostetud ka üks väiksem käru linnaskäimisteks, mida kasutasin juba üle aastase lapsega (istus seal nägu sõidusuunas ainult). Kui laps enam õues ei maganud, andisme suure kärukompleti ära ja alles jäigi ainult väiksem jalutuskäru. Suur kompekt oli meil tõesti suur.

Kui sa aga elad näiteks nagunii linnas ja ei pea vajalikuks, et vanker oleks megasuurte ratastega ja kõrge jne, siis ei pruugi sul kergkäru vaja minnagi. Kergkäru vajadus nagunii selgub alles siis, kui see vajadus tekib.

Meie ei kasutanud ka eriti turvahälli käru ratastele panemise võimalust, sest käisin vähe pisikese mitteistuva beebiga poodlemas ja need korrad, kui käisin, siis nagunii oli vaja toidupoodi ka ja mugavam oli turvahäll ostukäru põhja paigutada. Eelistasin käia üksi ja beebi jäi mehega, nii oli palju rahulikum.

Minu jaoks oli beebi vamker-käru ikka ainult tarbeasi millega lapsega ringi liikuda, valisin esimese lapsega endale meeldiva sobivas hinnaklassis välja, kui ca aastane oli, ostsin kergkäru lisaks. Ka teise lapsega 7 aastat hiljem kasutasin sama vanker-käru komplekti, kui enam vaja polnud andsin ära. Kolmanda lapse käru sain oma õelt, tema kaks poissi olid sellest välja kasvanud, kergkäru ostsin jällegi umbes aastasena lisaks. 17 aastat tagasi, kui esimese käru ostsime polnud eriliste omadustega vankrid, pikka kaarvarju jne polnud veel leiutatud, nii et olin harjunud tavalise lihtsa käruga, nii ei tundnud ma ka millegist puudust, magasid mu lapsed kenasti ka siis kui tuul vankrisse puhus, päike vastu riputasin õhukese räti vankrisuu ette. Nii et ei pea tõesti muretsema ja ennast krussi mõtlema, kui tahta, saab rahus ka ühe komplektiga hakkama ja saab oma lapsed kõik sama käruga kärutatud.

#3489285:

Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.

Meie ostsime selle paljude poolt soovitatud suure korviosa ja õhkrehvidega kaks ühes nn tangi. Tundus vajalik ja mehele ka meeldis. Kui laps sündis selgus, et ta ei salli vankrit sugugi. Vankrisse pannes karjus ja kui ma ta üritasin sinna sedasi sättida, et jäi enne süles magama, siis ärkas 30 minuti pärast üles. Linas seevastu võis 3 tundi järjest magada. Sedasi jäi vanker seisma ja kasutasime esimesel eluaastal ainult kandelina, mis sobis meile mõlemale oluliselt paremini. Palju hõlpsamalt sai liikuma kui suure kobaka vankriga. Ei olnud muret treppide ega kitsaste oludega, ühistranspordis oli oluliselt lihtsam. Nii et tagantjärgi tarkusena oleks võinud vankri üldse ostmata jätta. Tänapäeval on õnneks paremaid lahendusi lapsega liikumiseks kui vanker 🙂 Ma soovitaks alguses vanker ostmata jätta, ja vaadata, kas seda üldse läheb vaja.

#3483541:

Vb müüakse maha, et saada raha uue ostuks. Mina ostsin ka peale EJ korviosast väljakasvamist uue käru, aga EJ jätsin alles ja jumal tänatud, sest suurema lapsega on seda ikka ülimalt hea kasutada.

Siin tuleb mängu see, et suurem laps on raskem ja temaga mugavalt liiklemiseks on massiivset käru vaja, ei pea väga palju rapsima et äärekividest üle saada. EJ käruosa rihmad on beebile liiga kõrgel,laps kuidagi upub sinna algul, suurem laps rihmasid ei vaja, turvakaare alt ei roni väga välja. Minu jaoks oli see käruosa liiga õõtsa-õõtsa, aga ma elan linnas ja maastikul liiklema ei pidanud.Muidu jah, kaldenurk käib ühe liigutusega, putukavõrk kaarvarju sees (õngitsemine jääb ära), jalatugi on tugev, teine laps võib peal istuda, kannatab ära.

Meil nt alguses talle väga meeldis, aga alates 7-kuuseks saamisest ei maga ta enam
vankris. Käime küll jalutamas, aga tema jaoks on ümberringi nii huvitav, et unest pole haisugi. Nüüd magab päeval toas 🙂 On 1,5 aastane 🙂

Osadele tõesti meeldib erinevaid kärusid proovida ja seetõttu vahetavad kiirelt. Mina ei osanud üldse midagi tahta esimese lapsega. Käisin poes vaatamas aga kõik tundusid ühesugused. Veidi uurisin ja valisin välja Crescent Comfort käru 2in1. Ostsin järelturult 175€ (väga vähe kasutatud) ja olin super rahul. Kui laps sai ühe aastaseks ostsin juurde kergkäru Joie Mytraxi, kuna see käru oli lihtsalt kergem ja mugavam kaasas tassida. Mahtus paremini autosse ja olin kergem manööverdada. Teise lapsega kasutasingi ainult Mytraxi. Ostsin sinna ainult kookoni juurde. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud kohe mingi sellise kergema vaadata 😀

Ma jälgin ka selle ühe grupi tegemisi. Mul tekkis ka mõte hakata proovima. Käisin proovisin, tahtsin osta ja siis mees käratas, et kas mul on seda vaja ja kas mul pole raha mujale panna. Nii jäingi esialgse 2in1 variandi juurde.
Aga mul 4last sh kaksikud. Kaksikutega tegin eeltööd ja ostsin mingi Emmaljunga, aga elasin liftita maja teisel korrusel ja see oli nii raske. Lõpuks müüsin maha ja ostsin Tako, odavam, kergem ja samuti tank.
Kolmanda lapsega sain sõbrannalt Navingtoni 2in1 vankri. Sellel hea vankrikorv ja vedrustus. Istmeosa väga ei kasutanud, sest laps eelistas kõndida.
Viimasega ostsin välimuse järgi Tako captiva. Vankrikorv mõnus, hea liikuvus. Miinuseks raskus ja kokkupanek. Sellega kaalusibgi uut osta. Nüüd õde andis kasutada joie litetrax. Hea kerge, aga no ma löon jalgu ära ja reaalselt kasutan ikka oma Takot. Ja ma ei saa aru, miks seda poolakate isteosa kirutakse. Mul on laps pikl ja raske ning mahub ilusti. Kui mul oleks palju aega ja liigset raha, siis võibolla katsetaks, aga samas saan hakkama ning samas kui kaua ma ikka seda vankrit kasutan. Mul kõik lapsed ikkaon lõpuks eelistanud ise kõndida.

Mina olen aru saanud, et mõne inimese jaoks on see kärude vahetamine justkui hobi. Mina ostsin ühe käru, sellise mida sai mugavalt kokku panna, mitte korvi vaid väljatõstetava kookoniga, sama käru sai istumisasendisse panna. Kõik kolm järjestikust last sõitsid selles kärus, vahepeal istusid suuremad ka käru serva peal, sest polnud kõva serva. Korviga kärul pole ma mingit mõtet näinud. Aga minu puhul on käru ka lihtsalt vahend, kuidas lapsi ja pakke punktist a punkti b liigutada, nii, et beebi vahepeal magada ka saaks. Nii et ei, ei ole vaja tingimata käru vahetada v.a. kui kohe algul nii ebamugava käru ostad, et see ei mahu autosse, selle sangakõrgust ei ole võimalik kuuta ja seda ei ole võimalik istuvasse asendisse panna. Kokkupandava kergkäru pidin küll juurde ostma, sest maaliinidel sõidavad mikrobussid, kuhu suur käru lihtsalt ei mahu. Seal magas beebi magamiskotis.