Teema: Laiem küsimus kärude kohta – miks vahetatakse nii kiiresti?

Mina arvasin ka esimese lapsega nii. Ostsin Emmaljunga. Beebiga oligi üsna ideaalne (kuigi kobakas), aga isteosa juures hakkas see kobakas olemine eriti häirima.
Lisaks on veel autokäru, no seda Emmaljungat ei tassi ju kaasa nt teise linna, meil on suur auto, aga see kupatus ei mahuks koos muude asjadega meile autossegi.
Uuele beebile ostan taas Emmaljunga, aga ostsin odavama, arvestades, et isteosa ei kasuta. Vahetan selle vajaduse tekkides millegi vähem kobaka vastu.

Vb müüakse maha, et saada raha uue ostuks. Mina ostsin ka peale EJ korviosast väljakasvamist uue käru, aga EJ jätsin alles ja jumal tänatud, sest suurema lapsega on seda ikka ülimalt hea kasutada. Sellise alles istuma hakkava beebiga pole nii hea, sest iste on liiga püstine (minul ei anna ka asendeid reguleerida) ja ei toesta väikest beebit piisavalt. Lisaks jah lühike kaarvari jms pisidetailid mis häirivad.

Sest enamasti esimest vankrit/käru ostes proovitakse seda heal juhul poes natuke lükata või ei proovita üldse, aga see, mis päriselt meeldib ja sobib, selgub tavaliselt pärast mõningast kasutamist. Lisaks kogenematu kärutajana sa enamasti ei tea, mida sa tahad. A la, arvad et tahad suurt õõtsa-õõtsa tanki, aga tegelikult elad linnas ja käid käruga peamiselt poes, kus sellisega ebamugav. Kärudega on selline asi ka, et päris ideaalset käru tegelikult ei olegi, mis oleks pika kaarvarjuga, saaks kasutada nägu ja selg sõidusuunas, reguleeritava lükkesangaga, suure pakikorviga, lihtsalt kokkupandav, kerge, hea vedrustusega, lapse jalatoega, käiks täislamavasse asendisse, iste poleks liiga püstine või liiga lamav, mahuks sisse igast uksest, oleks vastupidav, mugav lükata, näeks hea välja ja oleks normaalse hinnaga ka. Enamasti pead oma tahtmiste ja reaalsuse vahel ikka mõne kompromissi tegema. Lisaks on erinevad näitajad inimestele erineva olulisusega, seega kui otsid kärusõltlastest erinevate kärude kohta tagasisidet, siis ikka keegi kiidab taevani ja kellelegi ei meeldi see käru üldse.

Lisaks kõigele eelnevale, osad vahetavad pidevalt kärusid, sest nad ongi sõltlased 😊 ühel proual antud grupist oli umbes 1.5a lapsega olnud üle 100 käru, st ta ostis iga nädal uue. Sellistest pole vaja lasta ennast segadusse ajada.

Ei saa ka sellest ostu/vahetushullusest aru. Vaatasin koheselt enda vajadustele sellise käru, mida vahetama ei peaks ja kasutan ka järgmiste lastega. Hetkel Bugaboo Buffalo, kui teine laps sünnib, siis vajadusel vahetan Donkey vastu välja. Ausalt poleks isegi aega kärufoorumites tuhnida ja uurida ja iga teine kuu uut soetada.

Mõtle oma vajadused läbi, kas kärutad linnas asfaldil/majade vahel, kas on vaja talvel jalgsi liigelda (suurte õhkrehvidega tank on siin parim), kas liigud enamasti autoga (käru siis kergelt kokkukäiv, täislamava asendiga,turvahälli adapteritega) või magab beebi üldse päevauned rõdul/terrassil?

Mul on kolm last, esimesele valisin odava poola kobaka, vankriosa oli ok, istumisosal kaarvari olematu ja üldse ränkraske kobakas,kogu auto oli seda täis. Vahetasin kähku pöörlevate esiratastega käru vastu,jumalik. Sündis teine, esimene oli veel väike ja otsustasin kaksikute vankri kasuks. Veel raskem, lastel ûhine kaarvari, vaheseina polnud, pidevalt togis suurem beebi üles. Ostsin esiklapse pöörlevate ratastega kärule suurema jaoks seisulaua -sinna taod oma varbaid, nuhtlus.

Lõppeks oli veel paar kergkäru, aga nende manööverdusvõime on kehva ja kööbakad kuidagi. Ej scooter oli lõpuks lemmik. Kolmanda sündides olin teadlikum -järelturult korviga emmaljunga. Beebieas ideaalne, mul magas beebi terrassil. Käruosa on ränkraske,sellega liiklemine on väljakutse, lapsel jah hea ja palju ruumi, saab lösutada.
Autokäruks olid kergkäru rattad, kuhu sai turvahälli peale panna.

Ülejäänud käruaja oli TFK joggster, järelturult sain ja ma armastasin seda käru -kolmerattaline,käsipiduriga,õhkkummid, igalt poolt läks läbi, ka paksust lumest, tuli ka rabamatkal toime. Kannatab lõdvalt kolm last, tasakaalust välja ei lähe. Ainus häda et seljatoe reguleerimine on lukkudega, tõmblukke on üldse palju igast lisadel.

Kärumaailm on suur ja lai ja päris ideaalset ei leia. Kõige mõttekam algul korviga, kookonisse on vastsündinut tülikas toppida. Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.

#3489596:

#3489285:

Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.

Meie ostsime selle paljude poolt soovitatud suure korviosa ja õhkrehvidega kaks ühes nn tangi. Tundus vajalik ja mehele ka meeldis. Kui laps sündis selgus, et ta ei salli vankrit sugugi. Vankrisse pannes karjus ja kui ma ta üritasin sinna sedasi sättida, et jäi enne süles magama, siis ärkas 30 minuti pärast üles. Linas seevastu võis 3 tundi järjest magada. Sedasi jäi vanker seisma ja kasutasime esimesel eluaastal ainult kandelina. See variant meeldis mulle endale ka rohkem, sest oluliselt paremini sai liikuma kui suure kobaka vankriga. Nii et tagantjärgi tarkusena oleks võinud vankri üldse ostmata jätta.

See “kärulaps” olemine on ajas muutuv. Minu laps esimesed 3 elukuud vankris kas kisas või magas lühikesi uinakuid vaid. Aga peale seda hakkas tegema just vankris pikki, 2-3-tunniseid unesid. Ja nii kuni oli üle 1,5 aasta vana.

#3490358:

#3489808:

See “kärulaps” olemine on ajas muutuv. Minu laps esimesed 3 elukuud vankris kas kisas või magas lühikesi uinakuid vaid. Aga peale seda hakkas tegema just vankris pikki, 2-3-tunniseid unesid. Ja nii kuni oli üle 1,5 aasta vana.

Igaühele oma, meile sobis lina paremini. Kui lapsele ei meeldi, siis miks peaks teda vankrisse suruma? Mingi iganenud põhimõtte pärast, et laps peab vankris olema? Minu jaoks on täiesti südametu last sedasi karjutada.

Ta ei öelnud ju, et peab karjutama, ütles, et lapsele võib hiljem käru meeldima hakata.

Olen ise ka selles grupis ja vastus sinu küsimusele on – igavusest ja tarbimishullusest. Mõnedel on seal ûhel ajal 5 vankrit, no pole midagi teha oma raha ja ajaga vist.
Kui eeltöö on tehtud ja poes kärusid nähtud, no mis imet seal ikka olla saab, et neid vahetama peab. Jah, kergkäru juurde osta on ok ja lisavarustust samuti. Aga no kõiki neid uusi mustreid ja mudeleid taga ajada, no ma ei tea… ei osta endale maja 15 aastaks.

http://seiklusjutud.blogspot.com/2017/10/kuidas-valida-vankritkaru.html

Ma ei tea, kas see on ka “käruvahetamistrall”, aga me ostsime ka tõepoolest lisaks vankrile (sellel olid nii kookon kui istumisosa) jooksvalt jalutuskäru (kergkäru) juurde. Jalutuskäru oli palju mugavam autos transportida, käia kuskil linna peal, laadal vm (tol ajal veel peeti selliseid üritusi 🙂
Vanker jäi ikka alles, selles sai nt päeval magada või tegime pikemaid jalutuskäike, mis kodust algasid.
s.t. Omada komplekti vanker + jalutuskäru või siis lihtsalt vanker käru vastu ümber vahetada on minu meelest täiesti arusaadav ega ole mingi “tarbimishullus” kohe.

#3489285:

kookonisse on vastsündinut tülikas toppida.

Sellest väitest ma suurt aru ei saa, mis selles tülikat on?

#3580751:

Miks kärusid ei viitsita parandada? Mingi sõlm läheb katki, kohe visatakse ära. Isegi rämpsbrändide, nagu ABC Design, juppe on võimalik tellida, rääkimata Emmaljungadest.

Miks-miks? Iga inimene ei ole ise mehhaanik. Palun väga – tahtsin lasta parandada ABC Design vankril rikki läinud kokkupaneku mehhanismi. Ametlikus poes, kust ostetud sai, pööritas müüja silmi, ütles, et a’la terve Eesti peale üks inimene oskab seda teha ja too käib neil kohal iga kuu ühel päeval + teadmata aeg varuosa tellimiseks jne..
Niiet ütle ise MIKS, kui nii tark oled.
Tartu ühistransport. Normaalsel ajal (s.t enne märtsi 2020) olid need vankri”augud” bussides paksult inimesi täis. Arva ise, kas iga viimne beebiga ema tahab seda tähelepanu ja pahaseid nägusid, et oma õiglane koht seal välja võidelda.
Tänasel päeval ei sõida ühistranspordiga, kui muud võimalust on, ilmselgelt.

Ma ostsin 2in1 käru. Ehk täislamavasse käiv käru, millele saab kõva põhjalise kookoni sisse panna. Alguses mõtlesin, et ostan ilusa vankri (korviga), aga sattus juhuslikult kookoniga vanker. Kookon pidi peaaegu soojakoti asemel olema, vankrikorvi soovitati jälle talvel soojakott sisse panna või tekk lisaks talveriietele. Juhuslikult sattus see kookoniga käru variant. Hiljem, kui laps umb 1 aastane oli, siis juhuslikult nägin ühte ilusamat odavat kasutatud Teutonia käru müügil, mis oli samuti 2in1. Ostsin ja vahetasin käru ära, sest uuem käru liikus kiiremini ja oli kergema kaaluga. Pikkuse poolest vaatan, et sinna kärru mahub tõenäoliselt kuni 2a saamiseni, siis pea ülemise ääre vastu ja kaarvari hakaks vastu pead käima. Mõned vist lõpetavad selles vanuses käru kasutamise üldse ära ja kõnnivad ainult, aga aeg ajalt käru variant on mugavam – pikka teed kiiresti käia ja poekotte käru alla panna ning kui laps ära väsib, et pea süles tassima.
Vanemas eas, kui laps on suurem ja raskem, siis võib vaja minna suurema, üle 90-100 cm lapse pikkusele sobivat pikema istumisosaga käru, aga võib ka üldse kärust loobuda selleks eaks.
Või, kui laps on raskem ja istub hästi juba, siis mõni ema tahab kergemat, kergkäru, mis kaalub nt ainult 8kg, et kergem tassida oleks käru trepist. Mulle tundub, et jalutuskärud on mugavamad, saab terve elamise korraga kaasa võtta, hea vedrustusega. Väga kerged kärud, mõni ongi selline kerge ratastega kökats, kuhu suure lapse saab korraks istuma panna, kui kõndida enam ei viitsi.

Ma ei näe mõtet käru vahetada, kui vaja pole. Võib-olla vastsündinu ja ringi jooksva lapse vajadusi rahuldavad kõige paremini natuke erinevat tüüpi kärud, aga pmst võib ühe käruga algusest lõpuni ka lasta. Kui laps hakkab end ise istukile tõmbama, umb 8 kuu kandis, siis peavad turvarihmad peal olema ja siis ta tavaliselt ei taha enam pikali asendis vankrikorvis olla, kui ärkvel on. Siis ärkvel oleku ajal tahab kärus istuda ja välja vaadata ning kui magab, siis pigem pikali olla.

Kõvapõhjalise ja sangadega kookoniga sain magava vastsündinu trepist üles tuppa tassida ja siis pärast vankri järele tuua. Samas, võib-olla mõni uuem vanker on nii kerge, et jaksab lapsega koos trepist tõsta. Mul oli esimene käru nii raske, et tühjaltki ei jaksanud trepist tõsta. Aga teine käru kergem, niiet, et praegu 14 kg lapsega + 14 kg käru koos tassin trepist üles ja jõudsin taastuda ka peale sünnitust.

#3597799:

Või, kui laps on raskem ja istub hästi juba, siis mõni ema tahab kergemat, kergkäru, mis kaalub nt ainult 8kg

#3597799:

Aga teine käru kergem, niiet, et praegu 14 kg lapsega + 14 kg käru koos tassin trepist üles ja jõudsin taastuda ka peale sünnitust.

Appi, mis kaalud! Mul oli kahe viimase lapsega kasutuses käru, mis käis lamavasse asendisse ja millel oli kaarvari, kuid mis kaalus alla 5 kg! Rattad olid sel väikesed, aga linnainimesena suurematest eriti puudust ei tundnudki – suuremast hangest jms sai lapse koos käruga vabalt üle tõsta.

Noorimaga sain ka vankri laenuks, aga eriti kasutust see ei leidnud – oli paras ettevõtmine vanker majauksest välja saada (meil on väga kitsas uks ja trepp sisuliselt kohe mõlemal pool ust, maja ees on kitsas kõnnitee ja siis kohe tiheda liiklusega sõidutee). Kusagil külavaheteedel seigeldes aga oleks kindlasti vanker praktiline.