Mõtle oma vajadused läbi, kas kärutad linnas asfaldil/majade vahel, kas on vaja talvel jalgsi liigelda (suurte õhkrehvidega tank on siin parim), kas liigud enamasti autoga (käru siis kergelt kokkukäiv, täislamava asendiga,turvahälli adapteritega) või magab beebi üldse päevauned rõdul/terrassil?
Mul on kolm last, esimesele valisin odava poola kobaka, vankriosa oli ok, istumisosal kaarvari olematu ja üldse ränkraske kobakas,kogu auto oli seda täis. Vahetasin kähku pöörlevate esiratastega käru vastu,jumalik. Sündis teine, esimene oli veel väike ja otsustasin kaksikute vankri kasuks. Veel raskem, lastel ûhine kaarvari, vaheseina polnud, pidevalt togis suurem beebi üles. Ostsin esiklapse pöörlevate ratastega kärule suurema jaoks seisulaua -sinna taod oma varbaid, nuhtlus.
Lõppeks oli veel paar kergkäru, aga nende manööverdusvõime on kehva ja kööbakad kuidagi. Ej scooter oli lõpuks lemmik. Kolmanda sündides olin teadlikum -järelturult korviga emmaljunga. Beebieas ideaalne, mul magas beebi terrassil. Käruosa on ränkraske,sellega liiklemine on väljakutse, lapsel jah hea ja palju ruumi, saab lösutada.
Autokäruks olid kergkäru rattad, kuhu sai turvahälli peale panna.
Ülejäänud käruaja oli TFK joggster, järelturult sain ja ma armastasin seda käru -kolmerattaline,käsipiduriga,õhkkummid, igalt poolt läks läbi, ka paksust lumest, tuli ka rabamatkal toime. Kannatab lõdvalt kolm last, tasakaalust välja ei lähe. Ainus häda et seljatoe reguleerimine on lukkudega, tõmblukke on üldse palju igast lisadel.
Kärumaailm on suur ja lai ja päris ideaalset ei leia. Kõige mõttekam algul korviga, kookonisse on vastsündinut tülikas toppida. Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.07 23:58; 08.07 23:50;