Tere! Ootan alles esimest last ja loomulikult olen suutnud käru valides pildi silme ees täiesti kirjuks uurida. Kui alguses vaevasin pead vaid sellega, millist käru ma vajan ja millise brändi kasuks sellest lähtuvalt valik langetada, siis nüüd üha rohkem teiste lapsevanemate kogemusi lugedes olen sattunud väga suurde segadusse.
Nimelt märkasin ühes Facebooki grupis, et kärud vahetatakse välja jube kiiresti. Nii paljud vanemad kirjutavad, et otsivad uut käru näiteks oma kuuekuusele või aastasele lapsele, peamiselt otsitakse siis seda lihtsat jalutuskäru, ilma korviosata. See tekitab minus jube palju segadust.
Nimelt arvasin alguses, et ostan nö ühe kärukomplekti, kus korvi- ja istumisosa ning mida sellest lähtuvalt kasutan aastaid. Nüüd aga seda käruvahetamise tralli nähes ei saa ma üldse aru, millise käru ma ostma peaksin. Miks inimesed nii kiiresti uusi kärusid hangivad? Kas tõesti ei mängi välja nii, et ostan ühe kärukomplekti ja see sobib mulle ja lapsele mitmeks aastaks? Põhimõtteliselt pole poest uuena ostes ju võimalustki osta käru, millel oleks ainult korviosa ehk kõik on pidanud ostma käru, kus korvi- ja istumisosa.
Millegipärast on see kõnealune Facebooki grupp muudkui täis nö istumisosaga kärude ostusoove ja samas müüvad inimesed vaid aasta või veelgi vähem kasutuses olnud neid nö suuri kärukomplekte ehk korvi- ja istumisosaga kärusid. Kas keegi oskab seletada, mis selle taga on? Mida siis ikkagi uut kärukomplekti ostes silmas pidada, et ei peaks lapse natukene suuremaks kasvades kohe uut jalutuskäru otsima hakkama? Või tasubki alguses hankida kusagilt vaid see korviosaga käru ja hiljem uus jalutuskäru?
Teema: Laiem küsimus kärude kohta – miks vahetatakse nii kiiresti?
Eks neid väljavahetamise põhjuseid on mitmeid. Üks kindlasti see, et osad tahavadki proovida palju erinevakd kärusid ja teine levinud põhjus see, et inimestele meeldib uusi asju osta.
Kolmas väga levinud põhjus on aga see, et algselt valitud vanker-käru komplekt ei vasta kõigile ootustele. Vankrina võis olla hea, aga istumisosaga jama.
Tegin väga põhjaliku eeltöö oma esimesele lapsele vanker-käru valides ja mõtlesin samuti, et ei hakka mitut erinevat ostma. Vaatamata sellele tuli välja, et ostetud variant vankrikorviga oli ideaalne, aga jalutuskäruna veidi kehv. Nimelt jalutuskäru osal oli väga nigel kaarvari ja lapsele puhus tuul kergesti näkku, mistõttu ta tuulise ilmaga pidevalt õues ärkas ja nuttis. Vahetasin selle komplekti välja ning valisin hästi pika kaarvarjuga käru. Seda viga oleks saanud vältida, kui oleksin varem osanud kaarvarju pikkusele rohkem tähelepanu pöörata.
Olen täheldanud, et kõige kiiremini vahetavad kärusid need, kes alguses mingi suure kobaka ostavad, mis autos kogu ruumi võtab või need, kes ostavad imeliku lühikese istumisosaga Poola käru, kuhu suurem laps lihtsalt istuma ei mahugi.
Tuleb oma vajadused võimalikult täpselt kaardistada ning siis on teoreetiliselt võimalik ajada läbi ka ühe käruga. Samas võib juhtuda, et vajadused muutuvad, kui kolid, ostad uue auto, laps kasvab jms asjaolud.
Mina arvasin ka esimese lapsega nii. Ostsin Emmaljunga. Beebiga oligi üsna ideaalne (kuigi kobakas), aga isteosa juures hakkas see kobakas olemine eriti häirima.
Lisaks on veel autokäru, no seda Emmaljungat ei tassi ju kaasa nt teise linna, meil on suur auto, aga see kupatus ei mahuks koos muude asjadega meile autossegi.
Uuele beebile ostan taas Emmaljunga, aga ostsin odavama, arvestades, et isteosa ei kasuta. Vahetan selle vajaduse tekkides millegi vähem kobaka vastu.
Mina ostsin algselt Emmaljunga 2in1 komplekti (kasutatuna). Kuna oli talvebeebi oli tal seal hea sees olla. Kui ta suuremaks kasvas hakkasime rohkem ringi käima, kuhu oli vaja vankriga kas ligi pääseda või autosse kaasa võtta. Kuna ma
ei tahtnud mitut vankrit osta otsustasime, et müüme maha kogu komplekti ja ostame Bumbleride Era – hea läheb väikseks kokku, saab teha beebile pesa, saab pikka aega kasutada. Ei kahetsenud ja saime seda pikalt kasutada – siiani olemas :). Ehk siis kokkuvõtvalt – eelistused võivad muutuda. Alguses ostadki suure ja mõnusa (mulle väga meeldis meie EJ), aga hiljem
on hea kui on mingi kompaktsem käru.
Vb müüakse maha, et saada raha uue ostuks. Mina ostsin ka peale EJ korviosast väljakasvamist uue käru, aga EJ jätsin alles ja jumal tänatud, sest suurema lapsega on seda ikka ülimalt hea kasutada. Sellise alles istuma hakkava beebiga pole nii hea, sest iste on liiga püstine (minul ei anna ka asendeid reguleerida) ja ei toesta väikest beebit piisavalt. Lisaks jah lühike kaarvari jms pisidetailid mis häirivad.
Esimese käruga lendasin ka orki. Müügimees tegi poes head juttu, ostsin ka rikkaliku lisavarustuse. Käru oli kompaktne – kookoniga (see käis isteosa peale). Aga reaalselt kärutama käies tekkis suht ruttu jama – esiratastel polnud üldse mitte mingit vedrustust ja kuna ma kärutan halbadel teedel (ebatasasused, augud, killustik – täielik kuumaastik), siis üsna varsti hakkasid mu käed valutama (põrutasin ilmselt ära). Poes sõidavad kõik kärud hästi, aga maastikule mõned ei sobi.
Kuna kärutasin palju (tavaliselt 4-5h iga päev), siis pidin käru välja vahetama – sellise vastu, millel on vedrustus nii esi- kui ka tagaratastel.
Sest enamasti esimest vankrit/käru ostes proovitakse seda heal juhul poes natuke lükata või ei proovita üldse, aga see, mis päriselt meeldib ja sobib, selgub tavaliselt pärast mõningast kasutamist. Lisaks kogenematu kärutajana sa enamasti ei tea, mida sa tahad. A la, arvad et tahad suurt õõtsa-õõtsa tanki, aga tegelikult elad linnas ja käid käruga peamiselt poes, kus sellisega ebamugav. Kärudega on selline asi ka, et päris ideaalset käru tegelikult ei olegi, mis oleks pika kaarvarjuga, saaks kasutada nägu ja selg sõidusuunas, reguleeritava lükkesangaga, suure pakikorviga, lihtsalt kokkupandav, kerge, hea vedrustusega, lapse jalatoega, käiks täislamavasse asendisse, iste poleks liiga püstine või liiga lamav, mahuks sisse igast uksest, oleks vastupidav, mugav lükata, näeks hea välja ja oleks normaalse hinnaga ka. Enamasti pead oma tahtmiste ja reaalsuse vahel ikka mõne kompromissi tegema. Lisaks on erinevad näitajad inimestele erineva olulisusega, seega kui otsid kärusõltlastest erinevate kärude kohta tagasisidet, siis ikka keegi kiidab taevani ja kellelegi ei meeldi see käru üldse.
Lisaks kõigele eelnevale, osad vahetavad pidevalt kärusid, sest nad ongi sõltlased ???? ühel proual antud grupist oli umbes 1.5a lapsega olnud üle 100 käru, st ta ostis iga nädal uue. Sellistest pole vaja lasta ennast segadusse ajada.
Osad on lihtsalt tarbimishullud. Ära lase end sellest häirida.
Minul oli üks ja sama 2in1 komplekt kahe lapsega. Lisaks tõepoolest oli mul juurde ostetud ka üks väiksem käru linnaskäimisteks, mida kasutasin juba üle aastase lapsega (istus seal nägu sõidusuunas ainult). Kui laps enam õues ei maganud, andisme suure kärukompleti ära ja alles jäigi ainult väiksem jalutuskäru. Suur kompekt oli meil tõesti suur.
Kui sa aga elad näiteks nagunii linnas ja ei pea vajalikuks, et vanker oleks megasuurte ratastega ja kõrge jne, siis ei pruugi sul kergkäru vaja minnagi. Kergkäru vajadus nagunii selgub alles siis, kui see vajadus tekib.
Meie ei kasutanud ka eriti turvahälli käru ratastele panemise võimalust, sest käisin vähe pisikese mitteistuva beebiga poodlemas ja need korrad, kui käisin, siis nagunii oli vaja toidupoodi ka ja mugavam oli turvahäll ostukäru põhja paigutada. Eelistasin käia üksi ja beebi jäi mehega, nii oli palju rahulikum.
Ei saa ka sellest ostu/vahetushullusest aru. Vaatasin koheselt enda vajadustele sellise käru, mida vahetama ei peaks ja kasutan ka järgmiste lastega. Hetkel Bugaboo Buffalo, kui teine laps sünnib, siis vajadusel vahetan Donkey vastu välja. Ausalt poleks isegi aega kärufoorumites tuhnida ja uurida ja iga teine kuu uut soetada.
Minu jaoks oli beebi vamker-käru ikka ainult tarbeasi millega lapsega ringi liikuda, valisin esimese lapsega endale meeldiva sobivas hinnaklassis välja, kui ca aastane oli, ostsin kergkäru lisaks. Ka teise lapsega 7 aastat hiljem kasutasin sama vanker-käru komplekti, kui enam vaja polnud andsin ära. Kolmanda lapse käru sain oma õelt, tema kaks poissi olid sellest välja kasvanud, kergkäru ostsin jällegi umbes aastasena lisaks. 17 aastat tagasi, kui esimese käru ostsime polnud eriliste omadustega vankrid, pikka kaarvarju jne polnud veel leiutatud, nii et olin harjunud tavalise lihtsa käruga, nii ei tundnud ma ka millegist puudust, magasid mu lapsed kenasti ka siis kui tuul vankrisse puhus, päike vastu riputasin õhukese räti vankrisuu ette. Nii et ei pea tõesti muretsema ja ennast krussi mõtlema, kui tahta, saab rahus ka ühe komplektiga hakkama ja saab oma lapsed kõik sama käruga kärutatud.
Mõtle oma vajadused läbi, kas kärutad linnas asfaldil/majade vahel, kas on vaja talvel jalgsi liigelda (suurte õhkrehvidega tank on siin parim), kas liigud enamasti autoga (käru siis kergelt kokkukäiv, täislamava asendiga,turvahälli adapteritega) või magab beebi üldse päevauned rõdul/terrassil?
Mul on kolm last, esimesele valisin odava poola kobaka, vankriosa oli ok, istumisosal kaarvari olematu ja üldse ränkraske kobakas,kogu auto oli seda täis. Vahetasin kähku pöörlevate esiratastega käru vastu,jumalik. Sündis teine, esimene oli veel väike ja otsustasin kaksikute vankri kasuks. Veel raskem, lastel ûhine kaarvari, vaheseina polnud, pidevalt togis suurem beebi üles. Ostsin esiklapse pöörlevate ratastega kärule suurema jaoks seisulaua -sinna taod oma varbaid, nuhtlus.
Lõppeks oli veel paar kergkäru, aga nende manööverdusvõime on kehva ja kööbakad kuidagi. Ej scooter oli lõpuks lemmik. Kolmanda sündides olin teadlikum -järelturult korviga emmaljunga. Beebieas ideaalne, mul magas beebi terrassil. Käruosa on ränkraske,sellega liiklemine on väljakutse, lapsel jah hea ja palju ruumi, saab lösutada.
Autokäruks olid kergkäru rattad, kuhu sai turvahälli peale panna.
Ülejäänud käruaja oli TFK joggster, järelturult sain ja ma armastasin seda käru -kolmerattaline,käsipiduriga,õhkkummid, igalt poolt läks läbi, ka paksust lumest, tuli ka rabamatkal toime. Kannatab lõdvalt kolm last, tasakaalust välja ei lähe. Ainus häda et seljatoe reguleerimine on lukkudega, tõmblukke on üldse palju igast lisadel.
Kärumaailm on suur ja lai ja päris ideaalset ei leia. Kõige mõttekam algul korviga, kookonisse on vastsündinut tülikas toppida. Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.
Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.
Meie ostsime selle paljude poolt soovitatud suure korviosa ja õhkrehvidega kaks ühes nn tangi. Tundus vajalik ja mehele ka meeldis. Kui laps sündis selgus, et ta ei salli vankrit sugugi. Vankrisse pannes karjus ja kui ma ta üritasin sinna sedasi sättida, et jäi enne süles magama, siis ärkas 30 minuti pärast üles. Linas seevastu võis 3 tundi järjest magada. Sedasi jäi vanker seisma ja kasutasime esimesel eluaastal ainult kandelina, mis sobis meile mõlemale oluliselt paremini. Palju hõlpsamalt sai liikuma kui suure kobaka vankriga. Ei olnud muret treppide ega kitsaste oludega, ühistranspordis oli oluliselt lihtsam. Nii et tagantjärgi tarkusena oleks võinud vankri üldse ostmata jätta. Tänapäeval on õnneks paremaid lahendusi lapsega liikumiseks kui vanker 🙂 Ma soovitaks alguses vanker ostmata jätta, ja vaadata, kas seda üldse läheb vaja.
Ja arvesta, et ei pruugi üldse kärulaps ollagi.
Meie ostsime selle paljude poolt soovitatud suure korviosa ja õhkrehvidega kaks ühes nn tangi. Tundus vajalik ja mehele ka meeldis. Kui laps sündis selgus, et ta ei salli vankrit sugugi. Vankrisse pannes karjus ja kui ma ta üritasin sinna sedasi sättida, et jäi enne süles magama, siis ärkas 30 minuti pärast üles. Linas seevastu võis 3 tundi järjest magada. Sedasi jäi vanker seisma ja kasutasime esimesel eluaastal ainult kandelina. See variant meeldis mulle endale ka rohkem, sest oluliselt paremini sai liikuma kui suure kobaka vankriga. Nii et tagantjärgi tarkusena oleks võinud vankri üldse ostmata jätta.
See “kärulaps” olemine on ajas muutuv. Minu laps esimesed 3 elukuud vankris kas kisas või magas lühikesi uinakuid vaid. Aga peale seda hakkas tegema just vankris pikki, 2-3-tunniseid unesid. Ja nii kuni oli üle 1,5 aasta vana.
Vb müüakse maha, et saada raha uue ostuks. Mina ostsin ka peale EJ korviosast väljakasvamist uue käru, aga EJ jätsin alles ja jumal tänatud, sest suurema lapsega on seda ikka ülimalt hea kasutada.
Siin tuleb mängu see, et suurem laps on raskem ja temaga mugavalt liiklemiseks on massiivset käru vaja, ei pea väga palju rapsima et äärekividest üle saada. EJ käruosa rihmad on beebile liiga kõrgel,laps kuidagi upub sinna algul, suurem laps rihmasid ei vaja, turvakaare alt ei roni väga välja. Minu jaoks oli see käruosa liiga õõtsa-õõtsa, aga ma elan linnas ja maastikul liiklema ei pidanud.Muidu jah, kaldenurk käib ühe liigutusega, putukavõrk kaarvarju sees (õngitsemine jääb ära), jalatugi on tugev, teine laps võib peal istuda, kannatab ära.
See “kärulaps” olemine on ajas muutuv. Minu laps esimesed 3 elukuud vankris kas kisas või magas lühikesi uinakuid vaid. Aga peale seda hakkas tegema just vankris pikki, 2-3-tunniseid unesid. Ja nii kuni oli üle 1,5 aasta vana.
Igaühele oma, meile sobis lina paremini. Kui lapsele ei meeldi, siis miks peaks teda vankrisse suruma? Mingi iganenud põhimõtte pärast, et laps peab vankris olema? Minu jaoks on täiesti südametu last sedasi karjutada.
Ta ei öelnud ju, et peab karjutama, ütles, et lapsele võib hiljem käru meeldima hakata.
Meil nt alguses talle väga meeldis, aga alates 7-kuuseks saamisest ei maga ta enam
vankris. Käime küll jalutamas, aga tema jaoks on ümberringi nii huvitav, et unest pole haisugi. Nüüd magab päeval toas 🙂 On 1,5 aastane 🙂
Olen ise ka selles grupis ja vastus sinu küsimusele on – igavusest ja tarbimishullusest. Mõnedel on seal ûhel ajal 5 vankrit, no pole midagi teha oma raha ja ajaga vist.
Kui eeltöö on tehtud ja poes kärusid nähtud, no mis imet seal ikka olla saab, et neid vahetama peab. Jah, kergkäru juurde osta on ok ja lisavarustust samuti. Aga no kõiki neid uusi mustreid ja mudeleid taga ajada, no ma ei tea… ei osta endale maja 15 aastaks.
Osadele tõesti meeldib erinevaid kärusid proovida ja seetõttu vahetavad kiirelt. Mina ei osanud üldse midagi tahta esimese lapsega. Käisin poes vaatamas aga kõik tundusid ühesugused. Veidi uurisin ja valisin välja Crescent Comfort käru 2in1. Ostsin järelturult 175€ (väga vähe kasutatud) ja olin super rahul. Kui laps sai ühe aastaseks ostsin juurde kergkäru Joie Mytraxi, kuna see käru oli lihtsalt kergem ja mugavam kaasas tassida. Mahtus paremini autosse ja olin kergem manööverdada. Teise lapsega kasutasingi ainult Mytraxi. Ostsin sinna ainult kookoni juurde. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud kohe mingi sellise kergema vaadata 😀
Ma jälgin ka selle ühe grupi tegemisi. Mul tekkis ka mõte hakata proovima. Käisin proovisin, tahtsin osta ja siis mees käratas, et kas mul on seda vaja ja kas mul pole raha mujale panna. Nii jäingi esialgse 2in1 variandi juurde.
Aga mul 4last sh kaksikud. Kaksikutega tegin eeltööd ja ostsin mingi Emmaljunga, aga elasin liftita maja teisel korrusel ja see oli nii raske. Lõpuks müüsin maha ja ostsin Tako, odavam, kergem ja samuti tank.
Kolmanda lapsega sain sõbrannalt Navingtoni 2in1 vankri. Sellel hea vankrikorv ja vedrustus. Istmeosa väga ei kasutanud, sest laps eelistas kõndida.
Viimasega ostsin välimuse järgi Tako captiva. Vankrikorv mõnus, hea liikuvus. Miinuseks raskus ja kokkupanek. Sellega kaalusibgi uut osta. Nüüd õde andis kasutada joie litetrax. Hea kerge, aga no ma löon jalgu ära ja reaalselt kasutan ikka oma Takot. Ja ma ei saa aru, miks seda poolakate isteosa kirutakse. Mul on laps pikl ja raske ning mahub ilusti. Kui mul oleks palju aega ja liigset raha, siis võibolla katsetaks, aga samas saan hakkama ning samas kui kaua ma ikka seda vankrit kasutan. Mul kõik lapsed ikkaon lõpuks eelistanud ise kõndida.
Ma ei tea, kas see on ka “käruvahetamistrall”, aga me ostsime ka tõepoolest lisaks vankrile (sellel olid nii kookon kui istumisosa) jooksvalt jalutuskäru (kergkäru) juurde. Jalutuskäru oli palju mugavam autos transportida, käia kuskil linna peal, laadal vm (tol ajal veel peeti selliseid üritusi 🙂
Vanker jäi ikka alles, selles sai nt päeval magada või tegime pikemaid jalutuskäike, mis kodust algasid.
s.t. Omada komplekti vanker + jalutuskäru või siis lihtsalt vanker käru vastu ümber vahetada on minu meelest täiesti arusaadav ega ole mingi “tarbimishullus” kohe.
Mina olen aru saanud, et mõne inimese jaoks on see kärude vahetamine justkui hobi. Mina ostsin ühe käru, sellise mida sai mugavalt kokku panna, mitte korvi vaid väljatõstetava kookoniga, sama käru sai istumisasendisse panna. Kõik kolm järjestikust last sõitsid selles kärus, vahepeal istusid suuremad ka käru serva peal, sest polnud kõva serva. Korviga kärul pole ma mingit mõtet näinud. Aga minu puhul on käru ka lihtsalt vahend, kuidas lapsi ja pakke punktist a punkti b liigutada, nii, et beebi vahepeal magada ka saaks. Nii et ei, ei ole vaja tingimata käru vahetada v.a. kui kohe algul nii ebamugava käru ostad, et see ei mahu autosse, selle sangakõrgust ei ole võimalik kuuta ja seda ei ole võimalik istuvasse asendisse panna. Kokkupandava kergkäru pidin küll juurde ostma, sest maaliinidel sõidavad mikrobussid, kuhu suur käru lihtsalt ei mahu. Seal magas beebi magamiskotis.
kookonisse on vastsündinut tülikas toppida.
Sellest väitest ma suurt aru ei saa, mis selles tülikat on?
Lisan siia veel kaks küsimust.
Miks kärusid ei viitsita parandada? Mingi sõlm läheb katki, kohe visatakse ära. Isegi rämpsbrändide, nagu ABC Design, juppe on võimalik tellida, rääkimata Emmaljungadest.
Miks kärudega ei viitsita sõita lähisliinides? Enda kogemus on Tartumaalt. Kuigi kõigis bussides on täissuuruses käruga sõitmise võimekus, seda tuleb bussijuhilt küsida (eraldi uks vaja avada). Kui mõni üksik ka sõidab tita ja käruga, siis ainult kergkäruga ja nii, et kokkupandud käru ühes käes, titt teises ja ühiskaart hammaste vahel. Kuigi piisaks öelda paar sõna “soovin käru peale tõsta” ja bussijuht tuleb välja ja isegi ulatab abistava käe. Ja peale mahuks isegi Emmaljunga ilma kokkupanemata.
Miks kärusid ei viitsita parandada? Mingi sõlm läheb katki, kohe visatakse ära. Isegi rämpsbrändide, nagu ABC Design, juppe on võimalik tellida, rääkimata Emmaljungadest.
Miks-miks? Iga inimene ei ole ise mehhaanik. Palun väga – tahtsin lasta parandada ABC Design vankril rikki läinud kokkupaneku mehhanismi. Ametlikus poes, kust ostetud sai, pööritas müüja silmi, ütles, et a’la terve Eesti peale üks inimene oskab seda teha ja too käib neil kohal iga kuu ühel päeval + teadmata aeg varuosa tellimiseks jne..
Niiet ütle ise MIKS, kui nii tark oled.
Tartu ühistransport. Normaalsel ajal (s.t enne märtsi 2020) olid need vankri”augud” bussides paksult inimesi täis. Arva ise, kas iga viimne beebiga ema tahab seda tähelepanu ja pahaseid nägusid, et oma õiglane koht seal välja võidelda.
Tänasel päeval ei sõida ühistranspordiga, kui muud võimalust on, ilmselgelt.
Mina nt vahetaks selle tõttu, et meil on kitsas esik ja lihtsalt muud varianti ju alguses pole, kui suur kobakas vanker-käru osta. Kui laps hakkab istuma, plaanin osta ikka ainult istumisosaga, selle saan kiiresti kokku voltida ja eest ära panna, nii et ei pea üle hüppama sellest esikus v laiutab ta kuskil elutoas. 😀
Samas see suur vanker-käru on mudase-porise tee läbimiseks ideaalne, sellel suured rattad ja kuhugi kinni ei jää, nii et varsti, kui laps hakkab istuma, tuleb valida.
Ma ostsin 2in1 käru. Ehk täislamavasse käiv käru, millele saab kõva põhjalise kookoni sisse panna. Alguses mõtlesin, et ostan ilusa vankri (korviga), aga sattus juhuslikult kookoniga vanker. Kookon pidi peaaegu soojakoti asemel olema, vankrikorvi soovitati jälle talvel soojakott sisse panna või tekk lisaks talveriietele. Juhuslikult sattus see kookoniga käru variant. Hiljem, kui laps umb 1 aastane oli, siis juhuslikult nägin ühte ilusamat odavat kasutatud Teutonia käru müügil, mis oli samuti 2in1. Ostsin ja vahetasin käru ära, sest uuem käru liikus kiiremini ja oli kergema kaaluga. Pikkuse poolest vaatan, et sinna kärru mahub tõenäoliselt kuni 2a saamiseni, siis pea ülemise ääre vastu ja kaarvari hakaks vastu pead käima. Mõned vist lõpetavad selles vanuses käru kasutamise üldse ära ja kõnnivad ainult, aga aeg ajalt käru variant on mugavam – pikka teed kiiresti käia ja poekotte käru alla panna ning kui laps ära väsib, et pea süles tassima.
Vanemas eas, kui laps on suurem ja raskem, siis võib vaja minna suurema, üle 90-100 cm lapse pikkusele sobivat pikema istumisosaga käru, aga võib ka üldse kärust loobuda selleks eaks.
Või, kui laps on raskem ja istub hästi juba, siis mõni ema tahab kergemat, kergkäru, mis kaalub nt ainult 8kg, et kergem tassida oleks käru trepist. Mulle tundub, et jalutuskärud on mugavamad, saab terve elamise korraga kaasa võtta, hea vedrustusega. Väga kerged kärud, mõni ongi selline kerge ratastega kökats, kuhu suure lapse saab korraks istuma panna, kui kõndida enam ei viitsi.
Ma ei näe mõtet käru vahetada, kui vaja pole. Võib-olla vastsündinu ja ringi jooksva lapse vajadusi rahuldavad kõige paremini natuke erinevat tüüpi kärud, aga pmst võib ühe käruga algusest lõpuni ka lasta. Kui laps hakkab end ise istukile tõmbama, umb 8 kuu kandis, siis peavad turvarihmad peal olema ja siis ta tavaliselt ei taha enam pikali asendis vankrikorvis olla, kui ärkvel on. Siis ärkvel oleku ajal tahab kärus istuda ja välja vaadata ning kui magab, siis pigem pikali olla.
Kõvapõhjalise ja sangadega kookoniga sain magava vastsündinu trepist üles tuppa tassida ja siis pärast vankri järele tuua. Samas, võib-olla mõni uuem vanker on nii kerge, et jaksab lapsega koos trepist tõsta. Mul oli esimene käru nii raske, et tühjaltki ei jaksanud trepist tõsta. Aga teine käru kergem, niiet, et praegu 14 kg lapsega + 14 kg käru koos tassin trepist üles ja jõudsin taastuda ka peale sünnitust.
Kasutasin 1,9 aastat ainult kahte käru. Esimene ja veel siiani magamiseks (laps 1,10 aastane) on 80ndate aastate zekiwa vanker ja kergkäruks on poolakas minu enda beebiajast, samast ajastust vankriga vist. Väga rahul, sest vankrikorv on suur ja vanker vetrub hästi, kergkäru on päriselt ka väike ja kerge, see et tal pole kaarvarju ja jalakatet pole kordagi häirinud. Tuulise ja vihmase ilmaga käime väljas suure vankriga. Ka bussis sõitmisega oleme hakkama saanud suure vankriga.
Või, kui laps on raskem ja istub hästi juba, siis mõni ema tahab kergemat, kergkäru, mis kaalub nt ainult 8kg
Aga teine käru kergem, niiet, et praegu 14 kg lapsega + 14 kg käru koos tassin trepist üles ja jõudsin taastuda ka peale sünnitust.
Appi, mis kaalud! Mul oli kahe viimase lapsega kasutuses käru, mis käis lamavasse asendisse ja millel oli kaarvari, kuid mis kaalus alla 5 kg! Rattad olid sel väikesed, aga linnainimesena suurematest eriti puudust ei tundnudki – suuremast hangest jms sai lapse koos käruga vabalt üle tõsta.
Noorimaga sain ka vankri laenuks, aga eriti kasutust see ei leidnud – oli paras ettevõtmine vanker majauksest välja saada (meil on väga kitsas uks ja trepp sisuliselt kohe mõlemal pool ust, maja ees on kitsas kõnnitee ja siis kohe tiheda liiklusega sõidutee). Kusagil külavaheteedel seigeldes aga oleks kindlasti vanker praktiline.
Siin juba palju öeldud. Ma lisaks, et aastaaeg ka mõjutab valikut ja soove, lisaks beebi vanusele. Kui vana su beebi on suvel? Talvel? Tähtis on vankri säilitamine – kas pead tassima treppidest korterisse? Üldiselt avastavad paljud, et seda vankri tõstmist on rohkem, kui nad arvasid ja hiljuti sünnitanud naise võimekus tõsta 15-20 kg ei ole sama, mis enne sünnitust. Veel lisaks, et mugav on pöörlevate esiratastega, mul EJ tank, millel peab lõputult “nokka tõstma”. Ei ole uut ostnud, saab hakkama, aga nüüd valiks muud. Kui laps läheneb 2a ja kaalu ka rohkem, siis on mugav, kui ei pea last pidevalt tõstma. Neile endale ka meeldib hirmsasti ise perioodil ise ronida vakrisse, siis võiks turvakaar lahti käiv olla, et saad eest lihtsalt ühelt küljelt lahti teha. Miks vahetatakse? Olud muutuvad, kolitakse, aastaaeg vahetub, teine laps sünnib juurde ja vaadatakse hoopis kahelapsevankreid jpm.
Kirjutasid, et ootad esimest beebit. Kui ma saaks soovitada midagi iseendale esmarasedana, siis hoopis seda, et loe ja uuri imetamise kohta nii palju kui sa vähegi jaksad ja suudad (kui muidugi on plaanis imetada) ja siis veel natuke, nii, et tunned ennast juba imetamisnõustajana ja siis avastad ka kolmandat beebit imetades, et sa ikka ei tea lahendusi kõigile imetamisprobleemidele. Ma ka esmarasedana valisin vankrit ja lugesin sünnituse kohta. Vankrimudel pole tegelt eriti oluline, kõigega saab hakkama ja sünnituse kulu juures saab ise mõjutada vähem, kui ette kujutasin. Aga imetamine on puhtalt sinu enda teha ja osata, kui sa siis tead, kuidas. Ja ma soovitaks teha kasvõi perekooli teema, et anna esmarasedale 3 praktilist nõuannet, mida sa õppisid beebiajal. Sest kahjuks sa ei oska küsida õigeid küsimusi, kui beebikogemust pole.
