Teema: Laisad emad ja räpased lapsed

Kägu kirjutas:

Ei saa aru lihtsalt veega lobistamisest. Ärge peske siis üldse. Igasugused uuringud ju näitavad, et baktereid-viiruseid peseb maha üldisrlt vaid mingi pesuvahend. Seepe-geele on ju tänapäeval igasugu õrnatoimelusi ja seebivabu, ei kuivata nahka. Ehk mis mõttega pestakse käsi, kui viirused keha peal päevi seisavad.

Palun ära propageeri oma seebireklaamidest nähtud “teadusuuringuid”. Hea, et teistel siin teemas sõnavõtjatel on terve mõistus säilinud ja nad on teadlikud, et liigset steriilsust seostatakse inimese vastupanuvõime vähenemisega haigustekitajale.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ei saa aru lihtsalt veega lobistamisest. Ärge peske siis üldse. Igasugused uuringud ju näitavad, et baktereid-viiruseid peseb maha üldisrlt vaid mingi pesuvahend. Seepe-geele on ju tänapäeval igasugu õrnatoimelusi ja seebivabu, ei kuivata nahka. Ehk mis mõttega pestakse käsi, kui viirused keha peal päevi seisavad.

Mis viiruseid sa kardad siis täpsemalt?

Bakterite ja viirustega võitlemiseks ei kasutata seepi ja pesuvahendeid. Selle jaoks on kehal olemas selline võimas kaitsevahend nagu immuunsüsteem. Immuunsüsteem on umbes nagu sinu lapse keha sõjavägi, mida tuleb pidevalt treenida, et ta oleks võimalikult tugev ja lahinguvalmis. Immuunsüsteemi treenimiseks on vaja last mõõdukalt karastada, teha sporti ja lasta kokku puutuda normaalse loodusliku mustuse nagu muld, tolm, loomakarvad, teiste inimeste mikrofloora jne. ning erinevate bakterite ja viirustega. Kui sinu lapse immuunsüsteem on piisavalt tugev, siis kokku puutudes haigete lastega, mustuse, bakterite ja viirustega jaksab tema “sõjavägi” vastu panna, laps ei haigestu ning tema immuunsüsteem läheb veel tugevamaks.
Kui sa oma lapse keha, tema riideid ja kodust keskkonda ülemäära pesed, desinfitseerid ja puhastad, siis tema immuunsus ainult nõrgeneb sellest. Halvemal juhul hakkab immuunsüsteemil ehk keha sõjaväel igav ja selle peletamiseks hakkab ta võitlema kahjutute ainetega ehk tekivad allergiad. Samuti seostatakse mitmesuguste autoimmuunhaiguste nagu lapseea diabeet, sklerosis multiplex jt. suurenenud levikut just tänapäeva liiga puhta ja steriilse elukeskkonnaga.
Nii et rohkem tervislikku mustust meie elukeskkonda!

Ma nägin ka üht saadet emast, kes peseb pidevalt oma lapsi ja kord nädalas teeb seda antibakteriaalses vannis. Tapab tõesti kõik bakterid ära, aga sellest ei saa ta kahjuks aru, et väga paljud nahal pesitsevad bakterid on tegelikult organismile väga vajalikud ja tagavad normaalse koosluse. Sellistel lastel on immuunsüsteem pidevalt löögi all ja kõrgendatud allergia- ja astmarisk.
Üks asi on korralikult käsi pesta ja see on tõesti vajalik, kuna kätega puudutab laps potentsiaalseid haigustekitajate koldeid, teine asi on oma kehalt sümbiootilised bakterid pidevalt maha pesta.

…ja meie räpakollidest lapsed käivad heal juhul korra kuus dushi all. Haiged pole nad praktiliselt kunagi olnud, va üksikud nohud. Ja mina va räpakoll käin ülepäeviti dushi all.

Me oleme ka hirmus räpakad. Pole lapse pead juba 2 nädalat pesnud. Lapsel kõrvadega probleeme ja siis ei taha, et kõrva vesi kogematagi läheb. Üleni ei pese ka iga päev, õhtuti, nägu, tagumik ja hambad. Nahk on kuivemapoolsem, siis kõik seebid ja kloorivesi kuivatavad veel lisaks. Kreemitame atoopiku kreemiga, kui iga päev küüriksime, siis oleks lapse nahk kuiv ja ketendaks. Käsi peseme iga kord kui õuest tuleme ja enne sööki ning kui söögiajal on käed toiduga kokku saanud. Küüsi lõikame kord nädalas ning juuksuris käime kord 3 kuu tagant. Laps ei haise, riided vahetame kohe ära, kui mustaks saavad.
Ja PS: eelpoolkõnelejale. Mõni laps ikka higistab küll, meie oma näiteks, ainult et see higi ei lõhna nii tugevalt, kui täiskasvanul.

Töötan lasteaias. Tõeliseid räpakolle tuleb ikka aruharva ette. Tänapäeva lapsed on puhtad ja hästi riietatud. Riideid on pigem rohkem kui, et vähem. Tihti ka väga uhked ja kallid. See kõik on väga tore aga tihti jääb täiuslikkusest puudu just juuste korrasolek. See pigem reegel kui erand. Lapsed tuuakse eilse või üleeilse patsiga, Tihti on pats õpetaja tehtud eelmisel päeval. Või on juuksed lahti või kuidagi kokku kraabitud.Tihti veel emmed ütlevad üle ukse hommikul, et laps ei lase juukseid puutuda või, et lasteaias tehakse nii ilusaid patse, et ei hakanud kodus võistlema teiega.
Juuksuris lastega(tüdrukutega) reeglina ei käida, mõnel lõikab ema, enamasti ei lõika keegi. Lastakse kasvad. tukad silma ja suus.
Vot see on asi mida ma räpakuseks pean. On olnud olukord, kus laps tuli esmaspäeval reedese patsiga, mis söögitädi teinud oli. Saatsime õhtul samatargalt tagasi!

Kui mu laps veel lasteaias käis, siis imestasin koguaeg, MISSUGUSED on lapsed. Pikkade mustade küüntega, tüdrukutel tukad silmini, juuksed väljakasvanud, näod mustad, kasimata.

Kirjutasin siia isegi suurest hämmingust teema. No nii raske mõista, aga kus jäin mustuse laviini alla. Rõve.

Tegin järelduse, missugused mustad ja kasimata emad perekoolis käivad ja nende arvates on see ok. Ei taha teada, kui räpakad kodud, köögid ( ühisüritustel ei söönud ma enam midagi, kui pool rühma vaevles naaskelsabade käes) ja naised ( raudselt mingid satikad veel, kuude viisi levisid rühmas täiad). Tegu Tartu lasteaiaga.

Kohutav, külmavärinad tulevad isegi meenutades.

Vees pole keemiat, saab lapse puhtaks küll, see-eest ema lollust ja räpakust kindlasti mitte.

Kägu kirjutas:

Jah, ma olen ka tõesti mõnes asjas laisk (ega tunne küll uhkust selle üle). Aga kui mu laps on vahel räpane, siis mitte minu laiskusest – no mis eriline virkus see oleks iga õhtu pesumasin käima lülitada ja ja pärast pesu välja korjata? Lihtsalt see oleks minu arust kohutavalt ebaökoloogiline. Kui ta on endale lasteaiapükste või pluusi peale pleki ajanud, siis ma pesen selle pleki kraani all välja ja riided käivad veel küll. Poriseks saanud kombekas ei lähe haisema, kui teda just külmas ja niiskes kohas ei hoia. Märja lapiga puhastamise järel värvid ei ole küll eriti säravad, aga seda säravpuhast olekut jätkuks liivakasti minnes ainult trepist alla minekuks ja liivakasti jõudmiseni! Jah, võib vist isegi öelda, et olen natuke uhke selle üle, et ei lähe poriseid lapsi nähes närvi ja kannatan ära ka mõne viltuvaatamise.
Teine asi on lapsele õpetada, et pidulikul puhul on viisakas olla puhas ja korralik, ja et käed ja silmnägu tuleb puhtad hoida – kui määrduvad, siis kohe ära pesta.

Pesumasin kulutab vähem vett, kui käsitsi pestes. Nõudepesumasin samuti. Masintäis riideid on säästlikum korraga pesta, kui käsitsi ükshaaval. Ökoloogiast rääkides.

Kägu kirjutas:

Kui mu laps veel lasteaias käis, siis imestasin koguaeg, MISSUGUSED on lapsed. Pikkade mustade küüntega, tüdrukutel tukad silmini, juuksed väljakasvanud, näod mustad, kasimata.

Kirjutasin siia isegi suurest hämmingust teema. No nii raske mõista, aga kus jäin mustuse laviini alla. Rõve.

Tegin järelduse, missugused mustad ja kasimata emad perekoolis käivad ja nende arvates on see ok. Ei taha teada, kui räpakad kodud, köögid ( ühisüritustel ei söönud ma enam midagi, kui pool rühma vaevles naaskelsabade käes) ja naised ( raudselt mingid satikad veel, kuude viisi levisid rühmas täiad). Tegu Tartu lasteaiaga.

Kohutav, külmavärinad tulevad isegi meenutades.

Naaskelsabadel on tõesti seos hügieeniga, peamiselt kätepesuga, kuid täid kohe kindlasti mustusest ei tule ega pesematusest ei levi (kui, siis padjapüüride, toolikatete jms pesematusest). Juuste pesemine ei aita kuidagi täide ega nende leviku vastu. Seost on ehk niipalju, et räpakamates peredes ollakse sagedamini ükskõiksemad parasiitide suhtes ning lastakse lastel täitanud peadega kuude kaupa ringi käia (ja teisi nakatada). Aga täid ei teki juuste pesematusest ega levi kergemini pesemata juustele.

Ma olen eriline räpakoll kolme lapse ema vist.
Pesen lapsi kord nädalas ja enamasti puhta veega. Kord kuus pesen pead šampooniga, aga see pole loomulikult mingi Fructis või Head&shoulders, vaid puhas ökopoest ostetud šampoon, mis ei vahuta.
Lapsed on puhtad, kammitud ja kasitud, kannavad puhtaid ja triigitud terveid ja korrektseid riideid ning mitte keegi ei ütle neile peale vaadates, et nad neist igal õhtul nühitud lastest kuidagi erineksid.
Küll aga pole neil mitte ühtegi allergiat, nahk on puhas-terve ja ka Aasias elades ei korjanud ükski minu kolmest lapsest endale mitte ühtegi kõhuviirust ega muud hullemat külge.
Hambaid pesevad loomulikult igal hommikul ja õhtul ning käsi ka mitu korda päevas, aga see teema pole vist päris sellest.

Kägu kirjutas:

Töötan lasteaias. Tõeliseid räpakolle tuleb ikka aruharva ette. Tänapäeva lapsed on puhtad ja hästi riietatud. Riideid on pigem rohkem kui, et vähem. Tihti ka väga uhked ja kallid. See kõik on väga tore aga tihti jääb täiuslikkusest puudu just juuste korrasolek. See pigem reegel kui erand. Lapsed tuuakse eilse või üleeilse patsiga, Tihti on pats õpetaja tehtud eelmisel päeval. Või on juuksed lahti või kuidagi kokku kraabitud.Tihti veel emmed ütlevad üle ukse hommikul, et laps ei lase juukseid puutuda või, et lasteaias tehakse nii ilusaid patse, et ei hakanud kodus võistlema teiega.
Juuksuris lastega(tüdrukutega) reeglina ei käida, mõnel lõikab ema, enamasti ei lõika keegi. Lastakse kasvad. tukad silma ja suus.
Vot see on asi mida ma räpakuseks pean. On olnud olukord, kus laps tuli esmaspäeval reedese patsiga, mis söögitädi teinud oli. Saatsime õhtul samatargalt tagasi!

Meil on üks laps pervasiivse arenguhäirega ning tema juba viimased aasta aega ei lasegi lõigata enda juukseid. Ongi tukk üle silmade. Klambriga kinni paneme, aga see tiritakse kohe ära. Kammimine toimub nii, et isa hoiab kinni ja ema kammib. Lõikamist nii teha ei kannata, kuna see on täppistöö. Oleme erinevate juuksurite juures käinud, keegi pole nõus lõikama kui näevad kui hüsteerias ta on. Kodus ise oleme üritanud, aga teravate kääridega täiest jõust sipleva lapse juures askeldada on üsna võimatu. Hetkel on muidu soeng üsna ilus, välja arvatud tukk.
Paar nädalat tagasi tekkis samamoodi üleöö veehirm. Laps, kes muidu täielik veeloom ja igal võimalusel veega solistas, kardab ühtäkki hüsteeriliselt vett. Kusagil FB-s nägin kuidas mingi vaevu täisealine lapsehoidja oli vett kartvat last hoidnud ja hurjutas avalikult selle lapse ema et too ei pese oma last ja seetõttu kindlasti laps kardab. Ei tasuks selliseid järeldusi teha. Kõik, kellel kodus erilised lapsed, teavad et asjad ei pruugi nii lihtsad olla ja lapsevanemad ise võivad väga hädas olla nende lastega. 🙂

Emaüsas on laps tõesti loodevõidega kaetud ja ülekantud lastel ongi tihtipeale kestendav nahk, sest liiga kauaks on vette jäänud.
Aga mis puutub elisetesse patsidesse, siis mina näiteks ei arva, et tegemist on räpaka lapsega, kui tal on eelmise päeva patsid peas. Jah, kui see on pidev ja need patsid järjest sasisemaks lähevad, siis võiks neid juba ntuke siluda, aga võib ju juhtuda ka nii, et lapsele tõesti meeldivad mingid õpetaja tehtud patsid niiväga, et ei tahagi neid kodus lahti võtta.
Teine asi on veel, et sageli on hommikuti kiire ja no kui hakkad mingeid imepeeni punutisi tegema, siis jääd raudselt tööle hiljaks. Lihtsam on ju teha õhtul patsid valmis, hommikul siis lähebki nendega aeda.
Ma rakendan viimasel ajal seda patsidega magamis, kui laps on palavikus. Nii paha on ju, kui juuksed on näos ja igal pool ees ja siis on veel kõrge palavik ka lapsel niigi ebamugav. Teen talle sellised head kalasabaga patsid pähe, millega magades valus pole, ja ongi paar-kolm päeva nendega.
Üldiselt lähevad minu lapse juuksed meeletult pulsti, kui neid patsi ei pane, sellepärast katsun ikka kogu aeg neid punuda, aga laps ise tahab vahel lihtsalt lahtisi lehvivaid juukseid ka.

Aga see muidugi ei puutu pesemisse. Ma ikkagi kavatsen võimalikult hoiduda šampoonidest, kuni vähegi kannatab. Kas inimesed ikka teavad, kuidas šampoonid juukseid pesevad? Juuksekarv on nagu kinnine käbi ja šampoonid justnagu kisuvad need käbi n-ö soomused lahti, nagu siis, kui päris käbi kuivab ja läheb lahti. Nii pääsebki niiskus välja ja juuksed hakkavad kuivama, muutuvad rabedaks ja üldse selline töötlemine kahjustab juust. Siis peabki palsameid kasutama. Aga milleks kõike seda teha lapse õrnade juustega? Ma lihtsalt ei taipa.
Samamoodi lapse nahk. Kui laps vähegi atoopilisusele kalduv on, siis iga pesemine kuivatab nahka, ja siis muudkui osta kreeme ja määri… Ja kõigele lisaks need ei pruugi aidata ka. Mida vähem lapse õrnale nahale määrida kõiksugu asju, sed aparem. Jah, võib panna oliiviõli, kookosõli. Aga vähemalt minu enda ja minu lapse puhul ei toimi need sugugi paremini kui kreemid. Ja atoopilisele nahale mõeldud kreemid maksavad ikka räme palju.

Iseenesest on see siin mõttetu vaidlus. Kes tahab, nühibki oma last pidevalt, kes ei taha või ei viitsi, nühib vähem. Kui laps mustusest ei haise (ja sellist last pole mina veel kohanud), siis on ju kõik korras. Palju hullemad on need täiskasvanud, kes meie ühistranspordis väga aromaatselt sõidavad. Küll on seal kodutuid, küll igasuguseid higist haisevaid tegelasi, küll jubeda hingeõhuga indiviide. Vot need tuleks kõik saada pesema. Kui täiskasvanud inimene ei suuda õhtuti endalt higi maha pesta, siis mul tekib küll küsimus, mis probleem tal on.