Teema: Langesin töökiusu ohvriks ja eluisu on otsas

Kommentaar eemaldatud.
3.6. Teisi autoreid tsiteerides või faktide esitamisel viidake algallikale.

Perekooli Moderaator

#3198805:

Enda huvides võtke kiiresti tööandja nimi maha. Kahjuks praeguse seadusandluse alusel läheks see laimamise alla (eriti kuna nii hästi tuvastatav). Tuttav tegi aastaid tagasi sarnase avalduse (mu teada ka perekoolis) ühe ministeeriumi kohta ja kaevati kohtusse. Maksab siiani määratud trahvi.

Miks kahjuks? Teemaalgataja võib vabalt valetada või üle võimendada, enda rolli maha vaikida jne jne jne. Nii et avalikus foorumis ei maksa nimedega võimelda, kui kohtus oma juttu tõendada ei suuda.

#3198813:

Olen ka töötanud pikalt kollektiivis, kus 1 inimene suutis alati kellegi elu põrguks teha.

Tundub ka tõenäolisem, et üks-kaks inimest teevad elu põrguks kõigil, kui et kõik teevad kogu aeg elu põrguks ühel.

#3198762:

#3198725:

Koondatud, omal soovil lahkuma sunnitud, mõned korrad omal soovil lahkunud – mis vahet seal on?

Väga palju on vahet, ma eeldan, et sa tead seda tegelikult ise ka. Kui inimest on sunnitud omal soovil lahkuma ja vallandatud kokku 15 korda 20 aasta jooksul, siis ma vaataks peeglisse ja otsiks põhjust endast. See ei saa olla kokkusattumuste jada, halvad ülemused, halvad kolleegid jms. Paar-kolm korda, hea küll, võib tõesti olla ebaõnne, võib sattuda kehvadesse töötingimustesse, aga kui inimest 15 korda vallandatakse, on raske uskuda, et kogu aeg ülekohut tehakse.

See on sinu arvamus, ilmselt üleüldine klišeelik arvamus. Aga mind ei huvita see vähimalgi määral. Mina elan oma elu nii, nagu MULLE sobib, mitte nii, nagu on vaja, et 20+ aastat ühe koha peal tööl tiksuda (pugeda, lipitseda, õigel ajal õiges kohas uusi susserdusi kuulda, kui vaja, siis ülemustega magada, kui vaja, siis kellelegi meeleheaks kook või rabarberipunt või kas või tass kohvi lauda vedada).Mina tahan lihtsalt oma tööd teha ilma igasuguste mõttetute sotsiaalsete murumängudeta.

Saan aru, et muutsin kogemata PK kägude halli laupäevase õhtu järsku kirkaks oma avaldusega, aga mul on täiesti ükskõik.
Lisan siis veel õli tulle: ma olen viimase 3 aasta jooksul osalenud 50! erinevas projektis, mille keskmine kestus on olnud 2-3 kuud! Firmasid, millega olen koostööd teinud, on kokku olnud 5. Ideaalne olukord: tuleme kokku, veedame koos 3 kuud maksimaalselt ja siis jälle uued inimesed ja uued väljakutsed. Keegi ei võta mind omaks, mina ei võta kedagi samuti omaks. Keegi ei muretse, et peabki minuga päriselt kokku JÄÄMA, kuigi nii mõnelgi on kahju minu projektist lahkuda. Aga mul ei ole küll iialgi kahju.

#3198839:

#3198838:

#3198762:

#3198725:

Koondatud, omal soovil lahkuma sunnitud, mõned korrad omal soovil lahkunud – mis vahet seal on?

Väga palju on vahet, ma eeldan, et sa tead seda tegelikult ise ka. Kui inimest on sunnitud omal soovil lahkuma ja vallandatud kokku 15 korda 20 aasta jooksul, siis ma vaataks peeglisse ja otsiks põhjust endast. See ei saa olla kokkusattumuste jada, halvad ülemused, halvad kolleegid jms. Paar-kolm korda, hea küll, võib tõesti olla ebaõnne, võib sattuda kehvadesse töötingimustesse, aga kui inimest 15 korda vallandatakse, on raske uskuda, et kogu aeg ülekohut tehakse.

See on sinu arvamus, ilmselt üleüldine klišeelik arvamus. Aga mind ei huvita see vähimalgi määral. Mina elan oma elu nii, nagu MULLE sobib, mitte nii, nagu on vaja, et 20+ aastat ühe koha peal tööl tiksuda.

Saan aru, et muutsin kogemata PK kägude halli laupäevase õhtu järsku kirkaks oma avaldusega, aga mul on täiesti ükskõik.

Lisan siis veel õli tulle: ma olen viimase 3 aasta jooksul osalenud 50! erinevas projektis, mille keskmine kestus on olnud 2-3 kuud! Firmasid, millega olen koostööd teinud, on kokku olnud 5.

Jajah, ela-ela täpppselt nii, nagu sulle sobib, probleemi pole.

Viimane fakt on veelgi kõvem sõna inimese kohta, keda on 15 korda vallandatud. Kõva kägu oled, ütlen seda täie tõsidusega.

Mul on jumala p…ui, mida sa ütled või mõtled:)))).
MINU elu, elan just nii, nagu mulle sobib.

#3198846:

#3198838:

ma olen viimase 3 aasta jooksul osalenud 50! erinevas projektis, mille keskmine kestus on olnud 2-3 kuud!

No kuule. Kui su projekti keskmine kestus on 2 kuud, siis 3a jooksul on neid saanud olla 6 korda aastas x 3 aastat = 18? Seega 3a jooksul 18 projekti, aga sa kirjutad, et 50??? Et nagu misasja sa kirjutad?

No 3-4 projekti paralleelselt. Oleneb sellest, mida projekti juures teed, aga vabalt võimalik. Mu rekord on 10 projekti paralleelselt. See oli muidugi suht tülikas aeg ja väikesed projektid (mina siis nende projektijuht). Eelistan siiski 1-2 suurt projekti korraga 10-le väikesele.

Ja nagu ma aru saan, nimetab ta vallandamiseks sisuliselt igasugust lahkumist. No las olla. Paljuvõitu jah, aga kui ta nüüdseks leidnud töövormi, mis sobib, siis miks on ju hästi, milleks norida.

#3198854:

#3198822:

#3198813:

Olen ka töötanud pikalt kollektiivis, kus 1 inimene suutis alati kellegi elu põrguks teha.

Tundub ka tõenäolisem, et üks-kaks inimest teevad elu põrguks kõigil, kui et kõik teevad kogu aeg elu põrguks ühel.

Kommentaar eemaldatud.

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

#3198854:

#3198822:

#3198813:

Olen ka töötanud pikalt kollektiivis, kus 1 inimene suutis alati kellegi elu põrguks teha.

Tundub ka tõenäolisem, et üks-kaks inimest teevad elu põrguks kõigil, kui et kõik teevad kogu aeg elu põrguks ühel.

Kommentaar eemaldatud.

Suurtes ja hea mainega ettevõtetes ongi sageli tööõhkkond halb.
Mida väiksem firma, seda mõnusam on tööd teha. Eeldusel, et palgapäevaks ikka õigel ajal raha laekub.

#3198838:

#3198762:

#3198725:

Koondatud, omal soovil lahkuma sunnitud, mõned korrad omal soovil lahkunud – mis vahet seal on?

Väga palju on vahet, ma eeldan, et sa tead seda tegelikult ise ka. Kui inimest on sunnitud omal soovil lahkuma ja vallandatud kokku 15 korda 20 aasta jooksul, siis ma vaataks peeglisse ja otsiks põhjust endast. See ei saa olla kokkusattumuste jada, halvad ülemused, halvad kolleegid jms. Paar-kolm korda, hea küll, võib tõesti olla ebaõnne, võib sattuda kehvadesse töötingimustesse, aga kui inimest 15 korda vallandatakse, on raske uskuda, et kogu aeg ülekohut tehakse.

See on sinu arvamus, ilmselt üleüldine klišeelik arvamus. Aga mind ei huvita see vähimalgi määral. Mina elan oma elu nii, nagu MULLE sobib, mitte nii, nagu on vaja, et 20+ aastat ühe koha peal tööl tiksuda (pugeda, lipitseda, õigel ajal õiges kohas uusi susserdusi kuulda, kui vaja, siis ülemustega magada, kui vaja, siis kellelegi meeleheaks kook või rabarberipunt või kas või tass kohvi lauda vedada).Mina tahan lihtsalt oma tööd teha ilma igasuguste mõttetute sotsiaalsete murumängudeta.

Saan aru, et muutsin kogemata PK kägude halli laupäevase õhtu järsku kirkaks oma avaldusega, aga mul on täiesti ükskõik.

Lisan siis veel õli tulle: ma olen viimase 3 aasta jooksul osalenud 50! erinevas projektis, mille keskmine kestus on olnud 2-3 kuud! Firmasid, millega olen koostööd teinud, on kokku olnud 5. Ideaalne olukord: tuleme kokku, veedame koos 3 kuud maksimaalselt ja siis jälle uued inimesed ja uued väljakutsed. Keegi ei võta mind omaks, mina ei võta kedagi samuti omaks. Keegi ei muretse, et peabki minuga päriselt kokku JÄÄMA, kuigi nii mõnelgi on kahju minu projektist lahkuda. Aga mul ei ole küll iialgi kahju.

Ei ole kuskil 20 aastat tiksunud, olen vahetanud töökohti u 4 aasta järel, soovist lihtsalt ennast ametialaselt rohkem täiendada kui seda kogu aeg ühes ettevõttes töötamine pakub.

Su postitustest on väga selgelt aru saada, miks sa kusagil tööl ei püsi. Ma kujutan ette, et sellist tüüpi inimesega ongi väga raske ja ebameeldiv püsivalt koos töötada, mis sul muud üle jääbki, kui enda praegune olukord endale ideaalseks mõelda. Muud varianti ju pole.

Tahaks kukeseenekastet.

#3198842:

#3198839:

#3198838:

#3198762:

#3198725:

Koondatud, omal soovil lahkuma sunnitud, mõned korrad omal soovil lahkunud – mis vahet seal on?

Väga palju on vahet, ma eeldan, et sa tead seda tegelikult ise ka. Kui inimest on sunnitud omal soovil lahkuma ja vallandatud kokku 15 korda 20 aasta jooksul, siis ma vaataks peeglisse ja otsiks põhjust endast. See ei saa olla kokkusattumuste jada, halvad ülemused, halvad kolleegid jms. Paar-kolm korda, hea küll, võib tõesti olla ebaõnne, võib sattuda kehvadesse töötingimustesse, aga kui inimest 15 korda vallandatakse, on raske uskuda, et kogu aeg ülekohut tehakse.

See on sinu arvamus, ilmselt üleüldine klišeelik arvamus. Aga mind ei huvita see vähimalgi määral. Mina elan oma elu nii, nagu MULLE sobib, mitte nii, nagu on vaja, et 20+ aastat ühe koha peal tööl tiksuda.

Saan aru, et muutsin kogemata PK kägude halli laupäevase õhtu järsku kirkaks oma avaldusega, aga mul on täiesti ükskõik.

Lisan siis veel õli tulle: ma olen viimase 3 aasta jooksul osalenud 50! erinevas projektis, mille keskmine kestus on olnud 2-3 kuud! Firmasid, millega olen koostööd teinud, on kokku olnud 5.

Jajah, ela-ela täpppselt nii, nagu sulle sobib, probleemi pole.

Viimane fakt on veelgi kõvem sõna inimese kohta, keda on 15 korda vallandatud. Kõva kägu oled, ütlen seda täie tõsidusega.

Mul on jumala p…ui, mida sa ütled või mõtled:)))).

MINU elu, elan just nii, nagu mulle sobib.

Ma kujutan ette milline mehetu ja sõpradeta inimene sa oled. Üksik hunt, kellega keegi pikalt suhelda ei taha.

Teema pole sinust!

#3198975:

#3198923:

#3198842:

#3198839:

#3198838:

#3198762:

#3198725:

Oooojaa, mehetu ja sõpradetu ja mis kõik need klisheed veel olid.

Ma olen jumalast õnnelik, et tänu sellele, et ma klisheede järgi ise elada ei taha, leidsin endas julguse vastuvoolu ujuma hakata.

Ma teenin enda projektidega 2-3x rohkem raha, kui varem kuskil “hea mainega” ussipesafirmas töötades.

Ja ma ei pea värisema hommikust õhtuni, et kellele ma täna veel pugemata jätsin ja kas mul homme see töökoht veel alles on. Projektid on nii lühikesed, et loomulikult lõppevad nad juba varsti ära. Ja kohe tulevad uued peale.

Sellele, kes siin targutas projektide hulga üle, siis mina saan tunnitasu, mitte protsenti projektide pealt. Seega mida rohkem mul korraga projekte soolas on ja mida kõrgem on tunnitasu (see on viimasel ajal juba päris heaks muutunud), seda rohkem raha ma teenin.

Äkki aitaks nüüd ja jätaks teema teemaalgatajale.

Ühe töökoha pärast ei tasu küll nina norgu lasta! Aga see on tõsi küll, et naistekollektiivis on vastik töötada. Naised on minu kogemuse kohaselt töösituatsioonis väga tihti alatud, valetavad rohkem, vinguvad ja ussitavad, teevad kõik, et jumala pärast tööle ei sunnitaks, saaks ainult viilida. Samuti ei tunnista nad iial, et ei oska, pigem teevad valesti. Ma ei ütle, et kõik on sellised, aga see mu kogemus.

#3199007:

Kommentaar eemaldatud

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator