Esileht Rasestumine ja lapse ootamine LAP või kohe IUI/IVF?

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: LAP või kohe IUI/IVF?

Postitas:
Kägu

Tere,

Olen mõnda aega viljatusravi saanud ja läbinud ka HyCoSy (mis näitas, et üks munajuha läbitav ja teine tõenäoliselt läbitav. Väidetavalt polnud anatoomiliste iseärasuste tõttu näha?) ning nüüd peaks võtma järgmise sammu, sest praegune ravi pole tulemust andnud. On mitmeid arvamusi, üks arst pakub, et peaks järgmisena läbima LAP-i ja katsetama kõike muud ja viimane väljund IVF ning on arst kes arvab, et on aeg jätkata IUI/IVF-ga. Mis on teie arvamus? Varasemast lapsi pole,olen 31, mehel näidud korras, minul PCOS.

Viljatusravi aeg on mulle mõjunud väga raskelt, ebaõnnestumised on mind muutnud tuimaks ja minu ümber saavad kõik lapsi, mis ei aita eriti vaimselt kaasa. Muutun kiiresti kibestunuks ja ei suuda tihti ka oma tujusid kontrollida. Ise tunnen, et olen valmis võtma selle kõige suurema õnnestumise protsendiga variandi (tean et see on raske vaimselt ja füüsiliselt), siis vähemalt tean, et teen kõik ja ei raiska lihtsalt aega. Praegune raviarst on väga positiivne ja arvamusel, et olen noor ja kiiret pole, aga ta ei tea seda, et kui ta seda ütleb, siis hoian nuttu kinni.

 

Mis teie mõtted? või kui kergekäeliselt olete IVF teed läinud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arstil on õigus. Kuula arsti.

Kui sul ei ole peale PCOSi muid probleeme (nt endometrioos, mida jällegi eemaldatakse VAID hilisemas staadiumis), siis ei pole LAPist kasu. Tegemist siiski üldnarkoosi all tehtava operatsiooniga ja sellele on konkreetne näidustus. Niisama diagnostiline LAP ei aita sind ilmselt eesmärgile lähemale.

”Pole kiiret” on õige, aga ei ole õige ka, sest aeg lendab ja lõpuks on tihti nii, et oled otsapidi IVF teemas ja ikka oma järjekorda ootamas…

Kirjutan seepärast nii, et ka ise olen 30 ja endal ka PCOS. Minul oli ka väike kahtlus kergele endometrioosile ja mehe tulemused olid pigem normi piiril. Muide ka see munajuhade läbitavuse uuring oli mul korras (hiljem osutus see arsti sõnul ebavajalikuks uuringuks). Valisin kohe IVF ja see polnud sugugi kergekäeline otsus. Pigem vastupidi. Mina ei tahtnud IUId, sest õnnestumise % on madal. Minul õnnestus kohe esimene IVF katse.

Kui ma mõtlen selle peale, et oleksin teinud LAPi, siis kolm ringi IUId ja seejärel liikunud IVF juurde, oleks see võtnud riiklikes haiglates vähemalt paar aastat. Ja kui palju ravi, medikamente, visiite, psühholoogilist pinget ja ootusi selle aja sisse oleks jäänud?

Sinu jutust kõlab, et oled emotsionaalselt päris läbi ja vaagimistest-proovimistest kurnatud. Miks siis mitte võtta ette tulemuslikum (ja mõnes mõttes ka agressiivsem) tee?

Ja lõpetuseks – ära alla anna! Kui vaja, siis konsulteeri veel mõne viljatusarstiga.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanus räägib Sinu kasuks. Aga tõesti, kuna IVF võtab palju aega, siis soovitan ka otsast alustada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitaks teha ka IUI-d, sest enne ei tea, kui pole proovinud. Protseduur on lihtne ja osadel õnnestub teisel või kolmandal katsel.

Jaa, oligi mõte panna end IVF-i järjekorda ja siis katsetada IUI-d, õnnestumise protsent nõksa kõrgem kui ainult ravimitega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen tänaseks 32a. Alustasin triipude püüdnist 28a-lt. Mul PCOS ja mees korras.
Tegin ka selle vahuga läbitavuse testi – oli korras.
Miks sul rasestumine ei õnnestu omal käel? Mul oli probleemiks pigem see, et munarakkude reserv oli suur ja selle tõttu oli nende kvaliteet kehva ja rasedused, mis ravi teel tekkisid – katkesid. Kui sul pole yhtegi rasedust ka tekkinud siis mina teeks just kõigepealt LAP-i, välistaks muud tegurid ja siis liiguks IVF rajale, ootejärjekorras IUI-d proovides.
Minu jaoks oli oluline, et ma koguaeg midagi teeks, millegi ootel oleksin – see mõttetu istumine ja passimine oli mu jaoks kõige hullem.
Kui sa lihtsalt ei ovuleeru siis muidugi pole LAP-i selle jaoks vaja. Aga kui mitte rasestumise põhjus on teadmata siis ma teeks kyll LAP-i.

Muidu võib (aga ei pruugi) tekkida olukord, kus sa teed mitu IVF-i, mis ei õnnestu ja sa seisad jälle selle küsimuse ees, et äkki on vaja ikkagist LAP ka teha. Ja siis oled sa juba pidanud mitu pettumust läbi elama.

Ma enne koguks oma keha kohta infot ja siis asuks ründele. Aga see nutt kurgus jutt on mullegi tuttav – palu viljatusarstilt nõustamist – paneb sulle ise aja ja on tasuta. Soovitan!

Minul LAP-i polnud vaja. Tegin 2 IUI-d olles IVF järjekorras. Mõlemad ebaõnnestusud. IVF saadi palju minarakke aga ainult 3 elasid 5 päevaseks – embrüoloog ütles, et kasv oli nigel, paljud surid enne 3dat päeva. Lõpuks juhtus nii, et rasestusin ise siirdamise ootel olles ilma tablettideta ega süstiteta – siiani on rasedusega kõik hästi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sul rasestumine ei õnnestu omal käel?

Kusjuures polegi täpselt aru saanud. Ühtegi rasedust tekkinud pole ja isegi seda foam uuringut palusin ise, sest arst ei leidnud, et minu haigusloo põhjal seda tarvis oleks. LAPist pole rääkinudki, selle soovituse sain ühelt teiselt arstilt, samas ei sooviks niisama läbida operatsiooni, kui seda vaja ei ole.

Arsti sõnul pole mul ühtegi nö. probleemi (peale PCOSi) pole, mis takistaks mul rasestuda. Mul toimub ja toimus ka varem iga kuu menstruatsioon, küll oli mul tsükkel pikem ca 36-40 päeva, mis nüüd tänu ravimitele (sh. ka Ovidrelile) on 28-31 päeva vahemikus. Ma saan positiivseid ovulatsiooni teste iga kuu, tunnen ovulatsiooni toimumist – muidugi saan aru, et see ei tähenda et ovulatsioon toimub ja seda mul kuidagi kontrollitud pole.

Ja ma samuti nõus, minu jaoks ka oluline, et ma pidevalt midagi teeks, et olukorda parandada. Kahjuks tunnen tihti et minul endal on panustamise entusiasmi/aega/tahtmist rohkem kui arstil. Arst võtab rahulikult ja ta vihjanud ka ravi ajal, et praeguse raviga ma ka ei pea iga kuu ultrahelisse minema, aga ma tahan ju teada, kas ravi töötab ja äkki saab siis ovidreli teha ja kindlustab OV toimumise. Vahepeal tahaks talle öelda “..et ma tean, et ma tundun hästi “calm & collected” ja tulen ja olen kenasti siin, aga tegelikult väldin ma oma värskete beebidega tuttavaid ja nutan tihti, sest tunnen et jään siia tiksuma aastateks”

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina läksin IVF teed üsna n.ö “kergekäeliselt” kui seda saab üldse nii võtta. Kuna meie puhul on tegemist raske mehepoolse viljatusega (oleme mõlemad 31), siis IVF, ICSI meetodiga on meie ainuke võimalus. Minu poolt on kõik korras ehk siis suuri uuringuid mulle pole tehtud ja ilmselt ei pea ka tegema.

Võiks küll veidi oodata ja meest edasi uurida ja turgutada, aga arsti sõnul see suuri drastilisi muutusi ei too. Arst ütles üsna konkreetselt, et kas me ootame ja uurime meest ja vb 5 aasta jooksul rasestume loomulikult või hakkame kohe pihta.

Olen teema-algatajaga nõus, et see teekond on kurnav ja teeb kibestunuks ja enda puhul ma lihtsalt pigem lähen edasi kui ootan ja loodan veel aastaid. Eriti arvestades, et esimesel korral ei pruugi õnnestuda ja see võib kõik veel kaua võtta.

Käime erakliinikus ja saime IVFga kohe peale hakata. Olin arvestanud poole aastase järjekorraga, aga juusiis käib erakliinikus asi kiiremini. Ega kaua polegi jõudnud selle mõttega harjuda, hormoonsüstid ootavad juba külmikus ja nii kui päevad hakkavad saan süstimise graafiku. Ei ole väga ette mõelnud kui raske või mitte see olema saab, võtan päev korraga, aga vähemalt liigun kuhugi poole.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käime erakliinikus ja saime IVFga kohe peale hakata. Olin arvestanud poole aastase järjekorraga, aga juusiis käib erakliinikus asi kiiremini. Ega kaua polegi jõudnud selle mõttega harjuda, hormoonsüstid ootavad juba külmikus ja nii kui päevad hakkavad saan süstimise graafiku. Ei ole väga ette mõelnud kui raske või mitte see olema saab, võtan päev korraga, aga vähemalt liigun kuhugi poole.

Väga äge ja samamoodi vapralt edasi! Kas tohib küsida mis kliinikus tegutsete? 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käime Tartus Elite kliinikus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina läheksin IVFi teed. Ise tegin vea ja käisin laparoskoopial 30ndate alguses. Leiti endometrioos ja eemaldati tsüstid, mis olid imepisikesed (poleks tohtinud tegelikult puudutada). Kahjuks tekkis ühe munasarja pöördumatu kahjustus, see enam üldse ei funktsioneeri. Teisest funktsioneerib alla 50%, mis tegi IVF teekonna palju raskemaks, kui see oleks pidanud olema. IVF pole sugugi nii õudne ja keeruline, nagu kirjeldatakse, vähemalt füüsiliselt.  Kliinikus on näha, et väga paljud seda teed minejad on alla 35-aastased, mõned isegi nii 25-aastased. Pole mõtet riskida laparoskoopiaga, mille tõenäosus midagi paremaks teha on minimaalne, eriti kui munasarjade läbitavus on testitud.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võin samuti öelda,et me läksime kergekäeliselt IVF-i. Olen 28 ja elukaaslane on 30. Proovinud oleme nüüdseks 2 ja pool aastat. Mõlemad täiesti terved ja vigu ei leitud. Käisin mööda erinevaid naistearste eelnevalt ja selle aasta alguses panin kirja ennast erakliinikusse. Peale paari korra käimist otsustasime IVF kasuks. Pakuti muid varjante ka, aga leidsime,et kui kõigiga on õnnestumise % nii ja naa,siis milleks oodata. Saime suhteliselt kiirelt jaole. Arvasin samuti,et pean ootama pool aastat ja enam järjekorras, kuid reaalselt ootasin poolteist kuud ja alustasime. Ilmselt oleneb inimesest, aga füüsiliselt pole seal midagi rasket. Vaimselt on pisut raskem, aga ei midagi ületamatut. Usun, et tulemus on seda väärt.

Hetkel on meil seljataga üks FET, mis ebaõnnestus ja ootame uut mensist, et minna uuele proovimisele. Vaimselt on see raske, aga ei tohi jääda enda mõtetesse kinni. Hea on öelda, et “elu vajab elamist”, olen ise samuti valanud pisaraid sel teekonnal küll ja küll, kuid kokkuvõttes me ei saa midagi muuta. Läheb nii nagu läheb.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

IVF, ravimid ja visiidid on haigekassa poolt kinni makstud kui oled alla 40 eluaasta. Kui haigekassat pole, siis saab Elite kodulehe pealt nende hinnakirjast vaadata palju muidu maksaks.

Hetkel on raha läinud ainult vitamiinide peale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

IUI eelduseks on, et munajuhad on läbitavad ja OV toimub kas iseenesest või stimuleeritult (aga toimub). Seega peaksid IUI tegemiseks läbima vähemasti kontrastaineuuringu (see pole operatsioon, vaid lihtsalt tupe kaudu suunatakse kontrastaine emakasse ja munajuhadesse ning vaadatakse UHga, kas vedelik läbib kenasti munajuhasid ja ega mingeid anomaaliaid ei ole. See meetod on mõnele aga üsna ebamugav ja isegi valulik, põhjustades spasme ja seega võid jääda vastuseta, kas munajuhad on läbimatud vaid tekkinud spasmide tõttu või suuremate probleemide tõttu. Uuringu käigus midagi otseselt eemaldada ei saa, kontrastainega võivad aga väljuda nt eesolevad limakolded vms. Minul isiklikult oli kogu protseduur väga valulik ning arst jättiski katki uuringu, sest olin valudes spasmidega ning munajuhad polnud läbitavad seetõttu. Samas läbivad enamik naisi selle lihtsa protseduuri vaid kerge ebamugavustundega, saavad teada, et munajuhad on läbitavad ja seejärel siis saaks IVF järjekorras oodates samaaegselt katsetada kas või iga kuu IUId (haigekassa rahastusega kohtades kuni 6 korda tasuta). IUIl ei ole järjekorda, IVFil on.

LAP käigus eemaldatakse munajuhades olevad takistused koheselt ning ka kõik muud leiud, mis ei peaks seal olema. Nt endometrioosikolded, tsüstid, polüübid, müoomid jms, mis vähegi võimalik. Seejärel on taas suurem võimalus iseseisvalt rasestuda. Kuna tegu on tõesti reaalse operatsiooniga, siis eks taastumine võtab ikkagi aega paar nädalat, et ent täiesti vabalt jälle tunda ja uuele katsele saab minna alles uuel tsüklil. Kuna see opp tehakse tsükli järgi enne OVi, siis on üsna kurb ise opist värskelt taastudes OV mööda saata ilma panustamata. Kuna minul kontrastaineuuring ebaõnnestus, siis käisin ka LAPil, kus eemaldatigi pisikesed endometrioosi kolded, mis tõenäoliselt raseduse takistuseks polnud, aga samas vb siiski aitasid kaasa olukorrale. Munajuhad olid läbitavad kerge latentsiga ehk siis põhimõtteliselt mingid limakogud vms olidki kergelt ees, mis suurima tõenäosusega oleks ka kontrastaineuuringul eest nihkunud, kui protseduur oleks kulgenud komplikatsioonideta.

Mehe näitude tõttu alustasime peale LAPi IUIga ning teisel katsel ka õnnestus (peale 2a 9k triibupüüdmist). Tänaseks jookseb 5 kuu rasedust. Üldse ei kahetse, et lasin teha LAP ja läksin IUI katsetama, sest tahan veel lapsi saada ja tänu LAPile on võimalused kindlasti ka lähima paari aasta jooksul paremad minu poolt raseduse tekkimiseks ka täiesti iseseisvalt. Eks esimese lapse pikaaegne ootamine tekitab suurt stressi ja vast teise lapse puhul vabad käed andes on seda stressi vähem ja võimalus suurem täiesti iseseisvaks õnnestumiseks nii minu kui mehe poolt. Kui see katse poleks õnnestunud, siis oleksin ka ise IVF teekonna ette võtnud, aga olen üliõnnelik, et ei pidanud seda oluliselt raskemat teekonda ette võtma. Igaks juhuks mainin juurde, et minul toimus ravimite vaba IUI ehk OV toimub iseenesest ja mingit stimuleerimist minul tarvis ei olnud, aga kui ka on väikest stimuleerimist tarvis, siis ikkagi on see kergem, kui mitme kuune protsess koos süstimiste, punktsioonide jms-ga.

See lihtsalt minu kogemus ja nii mõnelgi juhul (oleneb diagnoosist ja mitte-rasestumise põhjustest) ilmselt tõesti oleks mõistlikum koheselt IVFi teed minna, aga enda näitel leian, et eriti kui soovitakse veel ka hiljem lapsi saada ning pead nagunii IVF järjekorras ka ootama (olenevalt kliinikutest võib järjekord varieeruda isegi poole aastani), siis tasub kontrastaineuuring või LAP + IUI end siiski ära.

Edasine on paraku Sinu enda otsustada.

Soovin edu!

0
0
Please wait...

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine LAP või kohe IUI/IVF?