Teema: Laps (2a) ärkab iga öö nutuga

Sellele ei pea mingit traumat eelnema, lihtsalt lapse fantaasia areneb. Minul on kahel lapsel kolmest unepaanikat olnud. Aga kuigi hetkes tundub see lõputu ja kohutavalt väsitav, läheb see periood tegelikult enamasti üsna kiirelt ise üle.

Minu 1a10k ka ärkab öösiti, mitte otseselt nutuga, aga jorinaga, reeglina. Siis piisab sellest, et lähed juurde, paned käe peale ja sositad vaikselt, et emme siin. Mõnikord ärkab ka kohe kõva nutuga nagu näeks halba und, siis vajab rohkem kontakti rahunemiseks. Iga öö tuleb ise meie kaissu ka. Ma pole veel seda ebanormaalseks pidanud.

Kolmest lapsest kaks on vastu hommikut nutuga ärganud. Esimesel jäi see ära u kolmeseks saades, teisel kestis u 3,5.  Eks sa võid ju arstiga konsulteerida, aga kui laps on päeval ok ja rõõmus, siis usun, et tegu arengufaasiga.

Päevane ülestimulatsioon, mille töötlemisega närvisüsteem öösel toime ei tule. Kasvab välja, aga ikka võib päevakava üle vaadata.

#3565183:

Minu 1a10k ka ärkab öösiti, mitte otseselt nutuga, aga jorinaga, reeglina. Siis piisab sellest, et lähed juurde, paned käe peale ja sositad vaikselt, et emme siin. Mõnikord ärkab ka kohe kõva nutuga nagu näeks halba und, siis vajab rohkem kontakti rahunemiseks. Iga öö tuleb ise meie kaissu ka. Ma pole veel seda ebanormaalseks pidanud.

Ma isegi ei läinud kuhugi, ütlesin omaenese voodist häälega, mitte sosinal (et ikka kuuleks), et emme on siin – kohe rahunes ja magas edasi.

Üks epilepsia vorm on ka selline, mis väljendub uneajal kisamise ja jalgadega vehkimisena. Igatahes uneuuringutele soovitan minna, seal selgub, mis täpsemalt häda. Variante on igasuguseid. Soovitan lugeda ka uneaegse liigutushäire kohta- see ka sarnane.

Kas lapsel kunagi adenoidi on kontrollitud või on sageli nohu? Minu õe laps magas väga halvasti beebieast alates, muu areng oli väga hea. Käis une uuringutel ja arstil, alles kahe pooleselt uuriti adenoidi ning selgus, et oli ka limakõrvad ja kuulmislangus. Pärast adenoidi eelmaldamist hakkas üle öö hästi magama, ärkas tualetis käimiseks ja magas edasi, paranes oluliselt ka kõne, kuigi sõnavara oli varasemalt hea, siis diktsioon mitte.

Meil olid unepaanika lood seotud rohkem stimuleerivamate sündmustega päeval. Nt kui käisime kusagil rahvarohkes kohas või massiüritusel või kui oli mingi stressirikkam periood. Kuskil 3-aastasena olid hood veel üliharva, kasvas välja.

Meil oli seda vanemal lapsel. Sünnist saati oli ta väga halb magaja, hea, kui tund aega järjest magas, tihti oli mitu tundi keset ööd üleval jne. Sellised unepaanika nutuhood algasid u 2-aastaselt, kui ärkas, nuttis täiesti hüsteeriliselt ja pikalt, nagu ei olnud päris ärkvel ka, hoidsime kaisus, proovisime tasakesi temaga rääkida, rahustada, kuni lõpuks uuesti uinus. Mingi aeg hakkas vähemaks jääma, aga see juhtus mu mäletamist mööda u 4-5-aastaselt. Sinna vahele jäi perioode, kui lihtsalt ärkas öösiti, aga oli ka pikemaid perioode unepaanikaga. Praegu on 8-aastane ja magab öö otsa rahulikult ja kogu varasem ärkamine-nutmine-öösel ringi kõndimine jmt on seljataga.

Unepaanika nutt pole päris sama, et laps ärkab ja nutab öösel. Seda oli meil ka, aga selline kontaktitu hüsteeriline röökimine, kus laps ei vasta, ei reageeri, ei saa aru, kas magab või ärkvel ja lihtsalt röögib-röögib, on päris õudne. See võis päris pikalt mõnikord kesta, ei saanud teda ei päris üles äratatud, ega ka maha rahustatud. Tavaliselt tõusis istuli ja röökis, silmad lahti, aga nagu midagi ei näinud, temaga rääkimisele või puudutamisele kuidagi ei reageerinud. See niisama ärkamine ja nutmine, nagu lapsed ikka ärkavad on tõesti lapsemäng unepaanika kõrval. Aga õnneks kasvas lõpuks välja. Nooremal lapsel esines seda u 4-aastaselt ja lühemat aega.