Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Laps

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 123 )

Teema: Laps

Postitas:
Kägu

Õpetaja sõnul ei taha teised lapsed minu lapsega väga suhelda ja ta pole leidnud sõpru, teda on ka veidi kiusatud. Laps olla ärev ja kohati veiderdavat, õpetaja arvab, et äkki on vaja lapsele psühholoogi ja soovitas sotsiaalpedagoogi. Kas on võimalik, et last hakatakse paremini sallima lõpuks või oleks mõistlik lihtsalt vahetada kooli?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oma kogemustel on need koolipsühholoogid kõige mõttetumad olevused üleüldse. Noh, võib-olla juhtub ime ja teie koolis võib äkki töötada asjalikum tegelane, aga siiani pole veel kahjuks kuulda olnud, et koolipsühholoog mõne kiusamisjuhtumiga toime oleks tulnud. Samuti sotsiaalpedagoog – temagi kaldub reaalsuses pigem ohvrit stigmatiseerima, kuid kiusamist see ära ei võta, hoopis süvendab.

Minu arvamus on, et juba tekkinud koolikiusamise algeid lõpetada on äärmiselt raske kui mitte võimatu. Kõva ja järjepideva tööga ning pideva reageerimisega on ehk võimalik panna teisi lapsi sinu last aktsepteerima, kuid mingil hetkel lööb see vana probleem ikkagi välja. Juba paigas sotsiaalset hierarhiat on üliraske muuta. Spetsialistid seda igatahes ei suuda, nende targutavad eluvõõrad loengud või mängud ei muuda reeglina midagi.

Olukorra muutmiseks on vaja teisi vahendeid. Näiteks, v-o lahkub koolist mingil põhjusel see, kes on su lapse n-ö põhikiusaja. Või tuleb su lapse klassi uus õpilane, kellega su laps üllatuslikult klapib – ka see on tugev motivaator kiusamise vähendamiseks või lõppemiseks.

Samuti on ülitugev tegur õpetaja ja ta suhtumine. Kui õpetaja suhtub su lapsesse toetavalt ja sõbralikult, siis tunneb ka su laps ennast toetatuna ja julgustatuna ning see vähendab ta ärevuse fooni, ühtlasi annab toetav õpetaja kogu klassile signaali, et see kaaslane väärib aktsepteerimist. Paraku aga kipuvad õpetajadki olema subjektiivsed ja hoidma ikka nende poole, kes on säravad, naerusuised ja lobedad suhtlejad; sageli lähevad õpetajad n-ö tõrjutumate õpilaste halvustamise ja kiusamisega hoopistükkis kaasa, muutudes pigem ise probleemiks.

Minu lapse puhul aitas koolivahetus. Kusjuures kooli tuleks vahetada võimalikult ruttu, mitte oodata probleemi eskaleerumist. Aastatepikkuse tõrjumise all kannatanud lapse kogu olek muutub, ta ei ole enam selline, keda tahetaks oma sõbraks, mistap ka uues koolis võib teda tabada kiusamine. Sestap on hea mõte leida lapsele uus kool kiiresti, enne kui kiusamine on temasse omad jäädavad jäljed jätnud. See on minu soovitus.

+13
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui asi ongi lapse enda käitumises? Ehk tuleks ikka ka lapsega tegeleda. Kui vana ta on?

+5
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Juba paigas sotsiaalset hierarhiat on üliraske muuta.

Selle vastu aitab perioodiliselt klassikomplektide muutmine. Minu ühe lapse koolis nii tehti.  Minu meelest väga hea lahendus, tekitas väga hea “oma lennu tunde”. Kuid oli ka neid, kes sellega rahul ei olnud (tavaliselt tüdrukud, kel üks ja ainus sõbranna pinginaabriks).

+4
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas just a, b, c klassi tasandil “lapsi segama” peaks? Paralleelid võivad olla eri kallakutega ja see teeb selle raskeks. Aga ilmselt mingil määral toimib ka see pinginaabrite vahetamine nädala kaupa oma klassi piires.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui asi ongi lapse enda käitumises? Ehk tuleks ikka ka lapsega tegeleda. Kui vana ta on?

Teemaalgataja kirjast oli aru saada, et ta laps ei ole agressiivne ega ka nt rumal vms. Vaid ta on lihtsalt kohati ärev ja veiderdava käitumisega. Minu laps on ka veiderdava käitumisega, selline kes naerab valju häälega ja on intensiivse suhtlusstiiliga – ning see põhjustas ka tema kiusamist. Kuid niisugused jooned on inimese iseloomus sees ja meeletute jõupingutustega on paljude aastate vältel võimalik ehk mingil määral neid natukene vähendada, kuid mitte oluliselt. Tean, oleme proovinud. Pigem on see koht, kus võiks tõesti kaasõpilasi harida ja kasvatada neis tolerantsust, et me kõik oleme erinevad ja veiderdavate liigutuste ning valjult naervat kaaslaste ei pea kiusama ega mõnitama.

Ning kui last on õpitud aktsepteerima, siis on see tugev motivaator ka tema ärevuse vähenemisele.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oma kogemustel on need koolipsühholoogid kõige mõttetumad olevused üleüldse. Noh, võib-olla juhtub ime ja teie koolis võib äkki töötada asjalikum tegelane, aga siiani pole veel kahjuks kuulda olnud, et koolipsühholoog mõne kiusamisjuhtumiga toime oleks tulnud. Samuti sotsiaalpedagoog – temagi kaldub reaalsuses pigem ohvrit stigmatiseerima, kuid kiusamist see ära ei võta, hoopis süvendab.

Minu arvamus on, et juba tekkinud koolikiusamise algeid lõpetada on äärmiselt raske kui mitte võimatu. Kõva ja järjepideva tööga ning pideva reageerimisega on ehk võimalik panna teisi lapsi sinu last aktsepteerima, kuid mingil hetkel lööb see vana probleem ikkagi välja. Juba paigas sotsiaalset hierarhiat on üliraske muuta. Spetsialistid seda igatahes ei suuda, nende targutavad eluvõõrad loengud või mängud ei muuda reeglina midagi.

Olukorra muutmiseks on vaja teisi vahendeid. Näiteks, v-o lahkub koolist mingil põhjusel see, kes on su lapse n-ö põhikiusaja. Või tuleb su lapse klassi uus õpilane, kellega su laps üllatuslikult klapib – ka see on tugev motivaator kiusamise vähendamiseks või lõppemiseks.

Samuti on ülitugev tegur õpetaja ja ta suhtumine. Kui õpetaja suhtub su lapsesse toetavalt ja sõbralikult, siis tunneb ka su laps ennast toetatuna ja julgustatuna ning see vähendab ta ärevuse fooni, ühtlasi annab toetav õpetaja kogu klassile signaali, et see kaaslane väärib aktsepteerimist. Paraku aga kipuvad õpetajadki olema subjektiivsed ja hoidma ikka nende poole, kes on säravad, naerusuised ja lobedad suhtlejad; sageli lähevad õpetajad n-ö tõrjutumate õpilaste halvustamise ja kiusamisega hoopistükkis kaasa, muutudes pigem ise probleemiks.

Minu lapse puhul aitas koolivahetus. Kusjuures kooli tuleks vahetada võimalikult ruttu, mitte oodata probleemi eskaleerumist. Aastatepikkuse tõrjumise all kannatanud lapse kogu olek muutub, ta ei ole enam selline, keda tahetaks oma sõbraks, mistap ka uues koolis võib teda tabada kiusamine. Sestap on hea mõte leida lapsele uus kool kiiresti, enne kui kiusamine on temasse omad jäädavad jäljed jätnud. See on minu soovitus.

Väga tark vastus. 110% nõus. Vaheta kooli.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga abiks oleks ka head (enesekindlust tõstvad ja sellega ärevust vähendavad) kogemused väljastpoolt kooli – sedagi nähtud, et tuleb välja, et mõne klassikaaslasega ühise harrastuse raames tegelikult täitsa klapib, lihtsalt koolikontekstis ei saa seda teadagi.

Kui kooli poolelt nähakse “viga” ainult lapses ja kollektiivis üldse mitte, siis seal ei tehta piisavalt. Aga järeldustega pole vaja kiirustada, võib-olla tegutsevad omalt poolt ka.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps tahab teiste tähelepanu, et seda veidigi saada, hakkab veiderdama. Aga teistele tundub see nõme. Räägi lapsega, et ärgu veiderdagu ja võtku rahulikumalt.

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps tahab teiste tähelepanu, et seda veidigi saada, hakkab veiderdama. Aga teistele tundub see nõme. Räägi lapsega, et ärgu veiderdagu ja võtku rahulikumalt.

Ei, see ei ole nii. Või siis veiderdamist ongi mitut sorti. Minu praegu teismeline laps on ka veiderdavate liigutustega, ja see tõesti ongi pisikesest peale tema eripära. Isegi omaette olles liigub ta vingerdades ja kätega vehkides, vahel häälitseb omaette vaikselt ja artikuleerimatult, hüpleb-keksib, vangutab peaga eri suundades jne. Kusjuures on täiesti terve laps, õpib tavaklassis ja mingit intellektipuuet või vaimset häiret tal diagnoositud ei ole. Oleme viinud teda psühholoogi juurde, see ei osanud kosta niisuguse asja peale ei A-d ega O-d. Oleme rääkinud talle aastaid, et katsugu sirgelt kõndida, ärgu ometi vingerdagu nagu uss – no üritab mis ta üritab, aga iseloomu ei muuda. Võimalik, et täiskasvanuks saades mingil hetkel kasvab välja, ehk. Sinna on jäänud paar aastat ja seni pole küll mitte midagi välja kasvanud veel.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei, see ei ole nii. Või siis veiderdamist ongi mitut sorti. Minu praegu teismeline laps on ka veiderdavate liigutustega, ja see tõesti ongi pisikesest peale tema eripära. Isegi omaette olles liigub ta vingerdades ja kätega vehkides, vahel häälitseb omaette vaikselt ja artikuleerimatult, hüpleb-keksib, vangutab peaga eri suundades jne. Kusjuures on täiesti terve laps, õpib tavaklassis ja mingit intellektipuuet või vaimset häiret tal diagnoositud ei ole. Oleme viinud teda psühholoogi juurde, see ei osanud kosta niisuguse asja peale ei A-d ega O-d. Oleme rääkinud talle aastaid, et katsugu sirgelt kõndida, ärgu ometi vingerdagu nagu uss – no üritab mis ta üritab, aga iseloomu ei muuda. Võimalik, et täiskasvanuks saades mingil hetkel kasvab välja, ehk. Sinna on jäänud paar aastat ja seni pole küll mitte midagi välja kasvanud veel.

See on sinu lapse puhul nii. Ehk TA lapse puhul aitaks sotsiaalpedagoogi või psühholoogi konsultatsioon? Miks seda eirata ainult põhjusel, et siin keegi arvab, et koolides töötajad on kõik halvad ja midagi neist kasu kunagi pole? Laps võib veiderdada ka sel põhjusel, et ei oska mõnest viletsast situatsioonist muudmoodi välja tulla, püüab seda tunnet lollitamisega enda jaoks vähendada. Ja see pole tegelikult mingi tema väljakujunenud iseloomuomadus vaid kaitsereaktsioon hetkeolukorrale, mida ta muudmoodi lahendada ei oska. Arvan küll, et peaks ka last aitama kõigi võimaluste piires, mitte minema kõige lihtsamat teed – vahetame kooli ja kõik saab korda. Aga kui ei saa? Mitu korda sa neid koole vahetad? V-o samas klassis ikka tekiks ka sõpru, kui last sel teel ka aidataks, mitte ei eeldataks esimesena, et kogu klass ongi kiusajad.

Aga TA pole ju öelnud, kas tegu on 7- või 14-aastasega. Suht suur vahe ju.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei, see ei ole nii. Või siis veiderdamist ongi mitut sorti. Minu praegu teismeline laps on ka veiderdavate liigutustega, ja see tõesti ongi pisikesest peale tema eripära. Isegi omaette olles liigub ta vingerdades ja kätega vehkides, vahel häälitseb omaette vaikselt ja artikuleerimatult, hüpleb-keksib, vangutab peaga eri suundades jne. Kusjuures on täiesti terve laps, õpib tavaklassis ja mingit intellektipuuet või vaimset häiret tal diagnoositud ei ole. Oleme viinud teda psühholoogi juurde, see ei osanud kosta niisuguse asja peale ei A-d ega O-d. Oleme rääkinud talle aastaid, et katsugu sirgelt kõndida, ärgu ometi vingerdagu nagu uss – no üritab mis ta üritab, aga iseloomu ei muuda. Võimalik, et täiskasvanuks saades mingil hetkel kasvab välja, ehk. Sinna on jäänud paar aastat ja seni pole küll mitte midagi välja kasvanud veel.

See on sinu lapse puhul nii. Ehk TA lapse puhul aitaks sotsiaalpedagoogi või psühholoogi konsultatsioon? Miks seda eirata ainult põhjusel, et siin keegi arvab, et koolides töötajad on kõik halvad ja midagi neist kasu kunagi pole? Laps võib veiderdada ka sel põhjusel, et ei oska mõnest viletsast situatsioonist muudmoodi välja tulla, püüab seda tunnet lollitamisega enda jaoks vähendada. Ja see pole tegelikult mingi tema väljakujunenud iseloomuomadus vaid kaitsereaktsioon hetkeolukorrale, mida ta muudmoodi lahendada ei oska. Arvan küll, et peaks ka last aitama kõigi võimaluste piires, mitte minema kõige lihtsamat teed – vahetame kooli ja kõik saab korda. Aga kui ei saa? Mitu korda sa neid koole vahetad? V-o samas klassis ikka tekiks ka sõpru, kui last sel teel ka aidataks, mitte ei eeldataks esimesena, et kogu klass ongi kiusajad.

Aga TA pole ju öelnud, kas tegu on 7- või 14-aastasega. Suht suur vahe ju.

Mida sa nüüd öelda tahadki? Et negatiivset kogemust ei tohi jagada? Ja üldse, kuskohas olen ma rääkinud, et kõik kooli töötajad on halvad? Õpetajaid on kooli kindlasti vaja, sest nad õpetavad lapsi ja kool on akadeemiline asutus. Mis aga puutub koolipsühholoogidesse, siis nende töö kvaliteedi osas on mitte sinu “keegi”, vaid lausa valdav enamus kogemuse jagajatest kahjuks üsnagi kahtleval seisukohal.

Sa justkui vaatad täiesti mööda siinsete kogemuste jagajate poolt väljatoodud seikadest ja ajad mingit oma joru: näiteks jätad sa oma kommentaaris mulje, justnagu vahetaks kiusamise ohvrid kooli esimese meetodina. Kui sa aga loeksid siinseid arvukaid kogemusi, saaksid aru, et enamusel ohvritest olid kõigi nende koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide teenused juba ammuilma läbi proovitud. Ja kui nende tööl tulemust ei olnud ja kiusamine ei leevenenud, alles siis viimases hädas oldi sunnitud kooli vahetama.

Egas keegi ei keela proovida koolipsühholoogi ju, küll aga on meil õigus jagada siin reaalelust pärinevaid kogemusi, ja me ei saa sinna midagi parata, kui need kogemused sinule ei sobi.

+4
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida sa nüüd öelda tahadki? Et negatiivset kogemust ei tohi jagada?

Kuidas sa küll su enda tsiteeritud kommentaarist midagi niisugust välja lugesid? Uskumatu, et kellegi arvamuse põhjal kellelgi närv niimoodi üle kees, et üldse aru ei saanud, mida kirjutati.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sa aga loeksid siinseid arvukaid kogemusi, saaksid aru, et enamusel ohvritest olid kõigi nende koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide teenused juba ammuilma läbi proovitud. Ja kui nende tööl tulemust ei olnud ja kiusamine ei leevenenud, alles siis viimases hädas oldi sunnitud kooli vahetama.

Ups, tõesti ei ole siinses teemas lugenud neid “arvukaid kogemusi”. Ka TA ei kirjutanud suurest ja pidevast kiusamisest. Ega maininud üldse, milles see “teda on ka veidi kiusatud” üldse seisnes.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sa aga loeksid siinseid arvukaid kogemusi, saaksid aru, et enamusel ohvritest olid kõigi nende koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide teenused juba ammuilma läbi proovitud. Ja kui nende tööl tulemust ei olnud ja kiusamine ei leevenenud, alles siis viimases hädas oldi sunnitud kooli vahetama.

Ups, tõesti ei ole siinses teemas lugenud neid “arvukaid kogemusi”. Ka TA ei kirjutanud suurest ja pidevast kiusamisest. Ega maininud üldse, milles see “teda on ka veidi kiusatud” üldse seisnes.

Ja mida sina siis teemaalgatajale ka soovitada oskad?

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kahju, et lapse klassi pole kirja pandud. On suur vahe, kas tegemist on hiljuti kooliteed alustanud 1. klassi lapsega või pole tal mitmete aastate jooksul õnnestunud sõpru leida.

Teemaalgatus ei jäta muljet, et lapsel oleks selles klassis ülihalb ja peaks kohe kiirelt kooli vahetama. Pisut kiusatud võib siinkohal tähendada ka lihtsalt seda, et on lapse kallal paar kord noritud ja pole mängu võetud. Pigem on küsimus selles, et õpetajale tundub, et laps ei oska teiste omavanustega kontakti leida. Selles olukorras oleks sotsiaalpedagoogi ja koolipsüholoogi kaasamine mõistlik. Kui laps ei oska teiste lastega nende jaoks aktsepteeritud viisil suhelda, siis on seda vaja õppida. Kui ta ei oska seda praeguses koolis, ei oska ta seda ka järgmises. Uues koolis on tal vaja hakata juba väljakujunenud gruppides ja klassihierarhias endale kohta otsima. Tore on, kui seal on mõni laps, kellega ta kohe klapib, aga mingit garantiid, et nii juhtub, tegelikult ju pole. Vabalt võib olla, et ei leia ka seal ühtegi sõpra. Probleemiga tegelemise asemel probleemi eest põgenemine ei aita lapsel edaspidi paremini hakkama saada. Jah, kui olukord on nii hull, et laps on väljakujunenud kiusamise sihtmärk ja ta enesehinnang kannatab, on vaja ta toksilisest keskkonnast kiirelt ära päästa, aga probleemi algpõhjust (laps on teiste seltskonnas ärev ja veiderdab) see ei pruugi ära kõrvaldada ja järgmises koolis kordub sama.

Mina saadaks lapse kooli sotsiaalpedagoogi jutule ja vaataks, kuidas olukord edasi läheb. Kui tuleb signaal, et olukord on tõesti halb, mõtleks alles koolivahetusele.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja sõnul ei taha teised lapsed minu lapsega väga suhelda ja ta pole leidnud sõpru.

Tõrjumist üldjuhul sotsiaalpedagoogid-koolipsühholoogid lahendada ei oska. Õpetajana olen selliseid juhtumeid palju kõrvalt näinud. Kiire koolivahetus oleks parim lahendus.

+5
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine,  mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Seda on ju tegelikult ikka päris palju juba, ei ole üldsegi “pisut”. Mina prooviksin natuke õnne koolitöötajatega: kõigepealt prooviks rääkida õpetajaga, sealt näed juba ära tema suhtumise, et kas ta on vähemalt huvitatudki olukorra parandamisest või eriti mitte. Jah, ta võib öelda, et ei näe kõike. Kuid vähemalt teab ta siis olukorda ja saaks sekkuda siis, kui ta peale satub ja hakatuseks asi seegi.

Koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog? Noh, võid proovida nendega vestelda. Mina käisin ilma lapseta, lihtsalt selleks, et rahulikult täiskasvanute õhkkonnas vaadata otsa ja aru saada, mis nende isiksus ja maailmavaade koolikiusamise koha pealt on. Vestluse põhjal sain aru, et abi sealt väga loota ei ole.

Ja nüüd kolmas, kõige tähtsam samm: Sa pead tingimata koolitöötajatele südamele panema, et nad koordineeriksid sinuga oma edasise tegevuse. Halvim, ja kahjuks tavalisim, mis edasi juhtuda saab on see, et õpetaja või koolipsühholoog kõnnib klassi ette ja hakkab suure suuga seal rääkima, et oi-oi, ühte kaasõpilast siin kiusatakse (kusjuures ka nime nimetamata saavad kõik alati aru, kes see on) ja olgem ikka sallivamad. Kiusamise ohver istub siis pingis kui vaene patune, nägu häbi täis, teised lapsed aga teevad talle pärast vahetunnis nurga taga kambaka – ja ongi kogu koolipoolne “tegelemine”. Lisaks peab kiusatav laps hakkama käima koolipsühholoogi juures juttu rääkimas, mis veelgi hoogustab kiusamist ja narrimist. Kiusajad ise reeglina koolipsühholoogi juures käima ei pea.

Koolile võiks kiusamisega tegelemisel proovida võimalust anda, samas kui kaua? Mis hetkest alates saab lõplikult selgeks, et koolitöötajad ei tule sellega toime ja neid õieti ei huvitagi? Kuid lapse vaimne tervis võib seks ajaks olla juba jäädavalt rikutud. Katsetada muidugi võib.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teema pealkiri on küll omaette tase …

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Klassijuhataja, kes näeb lapsi iga päev, teab väga hästi, mis klassis toimub, kes valetab ja kiusab. Loomulikult ta ei tule lapsevanemale seda otse ütlema, sest ta tekitaks kiusamisega tegeledes endale tööd juurde (õpetajate palk on teadagi milline ja kes tahaks teha tasuta õpilaste suhtekorraldajatööd). Oma lapse eest saab seista ainult lapsevanem ise, teiste jaoks on see võõras mure, tegeletakse suusoojaks, aga lahendust see tegelemine ei too. Tutvu ki Räägi ise kiusajatega või vaheta kooli.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

See on tüüpiline kiusajate manipulatsioon, mida isegi spetsialistid ei pruugi läbi näha – ilus jutt, kuidas “meie oleme kõik sõbrad, ainult näe, tema, see üks ei taha meiega ilusasti koos mängida!” Ehk siis, ohver tembeldatakse mingiks imelikuks, kes on ebasõbralik ja loll ja keda tuleks ravima hakata. Egas ilmselgelt hakka ükski kiusaja ausalt tunnistama, et jah vot, meeldib ja kiusangi!

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

See on tüüpiline kiusajate manipulatsioon, mida isegi spetsialistid ei pruugi läbi näha – ilus jutt, kuidas “meie oleme kõik sõbrad, ainult näe, tema, see üks ei taha meiega ilusasti koos mängida!” Ehk siis, ohver tembeldatakse mingiks imelikuks, kes on ebasõbralik ja loll ja keda tuleks ravima hakata. Egas ilmselgelt hakka ükski kiusaja ausalt tunnistama, et jah vot, meeldib ja kiusangi!

Aga kuidas on kiusamine alguse saanud? Kas seda ka uurib sotsiaalpedagoog? Kas näiteks sellest, et laps mõne lapsega koos olles veiderdas, jäi sellega vanematele vahele, et veiderdas koos selle teise lapsega, vanematele see ei meeldinud, kes ikka tahaks, et veiderdav laps sõbraks nende korralikule lapsele tikub? Vanem ütles õpetajale, et veiderdav laps ei sobi tema lapsele sõbraks ja koos teiste vanematega võetigi hoiak, et viga on selles veiderdavas lapses?

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Milles see “veiderdamine” seisneb üldse, et see probleemiks on? Ja veel teistele lapsevanematele?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Okei, see kõlab küll sedamoodi, et su lapsest on juba kujunenud harjumuspärane kiusamisohver. Pole midagi imestada, kui laps sellises koolikeskkonnas õpetajale silmatorkavalt ärev tundub. Kes poleks ärev, kui teab, et iga hetk võib keegi teda kiusama hakata? Kahjuks klassi (kiiresti) sõbralikumaks ei õpeta. Reeglina normaalsed lapsed teisi süstemaatiliselt ei kiusa. Nende kiusajate endaga on ilmselt midagi korrast ära, kui nad tunnevad vajadust kedagi tunni ajal ärritada, lüüa vmt. Paraku kiusajate enda vanemad reeglina probleemi ei näe ja seetõttu pole võimalik ka koolil nende laste probleemiga tegeleda.

Kui see olukorrakirjeldus pole liialdatud, siis paraku on täna ainus mõistlik lahendus kooli vahetamine. Väljakujunenud kiusamismustrit on väga keeruline murda. Ka uues koolis võib ta leida end olukorras, kus teda sünnipäevadele ei kutsuta (sest ta ei kuulu gruppi), aga loodetavasti ei ole ta uues kohas otsese kiusu ohver.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu laps ei olnud ka alguses sugugi pop, lisaks kiusas teda üks klassivend. Tegelesin probleemiga, teavitasin kooli igast juhtumist, kiusaja oli ilmselt tähelepanuhäirega. Tänaseks on asi parem, kiusaja alguses oli populaarne, tänaseks on teistel ka temast kõrini. Lapsel oli alguses üks sõber, tänaseks juba rohkem.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Ju siis on su laps ikkagi enamuse jaoks misiganes mõttes veider, vastasel juhul ta poleks tõrjutud. Kui kiusajad pole 1-2 last, vaid kogu kollektiiv tõrjub, siis tavapäraselt on viga kiusatavas endas.

+1
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ju siis on su laps ikkagi enamuse jaoks misiganes mõttes veider, vastasel juhul ta poleks tõrjutud. Kui kiusajad pole 1-2 last, vaid kogu kollektiiv tõrjub, siis tavapäraselt on viga kiusatavas endas.

Eesti koos teiste Balti riikidega on  koolikiusamise lipulaevad.

1-2 last on liidrid, ülejäänud arad lambad on lihtsalt vaikivad pealtvaatajad või tõrjuvad igaks juhuks, et mitte ise tõrjutud saada. Tüüpmuster ju.

0
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 123 )


Esileht Koolilaps Laps