Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Laps

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 123 )

Teema: Laps

Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on.  Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan su murest aru, aga kui ma oleks nüüd su lapse klassikaaslase ema, ja kui mu laps ei soovi su lapsega suhelda saaks ma oma lapsest ka aru :(. Mu lapse klassis oli ka üks selline poiss. Tal oli raske, oli üksi oma käitumise pärast. Lõpuks oli ta selle tõrjumise pärast nii meeleheitel, et lubas kõik maha lasta. See oli klassis vanematel arutlusel, aga me ei osanud ka midagi muuta oma laste käitumises, sest lapsed vaiksemad lapsed olid ka sellest poisist häiritud, väsinud ja ei tahtnud temaga tegemist teha. Julgemad lapsed ütlesid, mida arvavad ja nii tekkis neil  omakorda tüli. Õpetaja suunas  lapsi leplikkusele tema suhtes, las ta olla, mitte võtma vedu, mitte ärrituda.  Aga nii oli ta ikka üksi ja see jälle omakorda pani teda käituma imelikult ja ähvardavalt, et tähelepanu saada.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Ju siis on su laps ikkagi enamuse jaoks misiganes mõttes veider, vastasel juhul ta poleks tõrjutud. Kui kiusajad pole 1-2 last, vaid kogu kollektiiv tõrjub, siis tavapäraselt on viga kiusatavas endas.

Ei ole nõus. Need, kes kiusamist toetavad ja soosivad, toovadki harilikult esile oletusel põhineva argumendi, et kiusatav on süüdi, sest järelikult “ju siis ongi ise mingi imelik”. Ei ole tavapäraselt viga kiusatavas endas, vaid samahästi võib olla viga ka ikkagi kiusajas.

Kius võib alguse saada millestki üsna tühisest seigast, nt tõlgendab keegi kaaslase mingit liigutust valesti, maksab selle eest kätte ja siis ongi oma peas loonud mustri, et too on “paha” ja väärib pidevat kättemaksmist. Mind ennast hakkas kooliajal kiusama üks õpetaja, kuna ma ükskord ei tervitanud teda. Sellest esmapilgul süütust juhtumist sai alguse aastatepikkune vaenamine, see õpetaja pani mulle halvemaid hindeid kui teistele, helistas pidevalt mu emale ja peedistas teda kõige tühisemategi seikade eest, lisaks laimas mind õpetajate toas, ässitades ka oma kolleegid mu vastu üles. Kui juba täiskasvanud ja pedagoogiharidusega inimene lapsega nii käitub, mis siis veel lastest rääkida!

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

Minu meelest vajab laps ju tõesti abi. Kas ta teises koolis käituks hoopis teistmoodi? Kui vana ta on?

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

Minu meelest vajab laps ju tõesti abi. Kas ta teises koolis käituks hoopis teistmoodi? Kui vana ta on?

Mida saab sotsiaalpedagoog siis teha, kui laps on selline?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

<!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-nonexxxclearxxxblock –>

Ma vanemana kahtlustaks lapsel tähelepanuhäiret. Kas talle on üldse õpetatud, kuidas oma emotsioone natukenegi vaos hoida, mida tohib ja mida mitte, jne. Kuidas laps teiste pereliikmetega läbi saab? Ühesõnaga, pöörduks kiiremas korras mõne spetsialisti poole.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

<!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-nonexxxclearxxxblock –>

Ma vanemana kahtlustaks lapsel tähelepanuhäiret. Kas talle on üldse õpetatud, kuidas oma emotsioone natukenegi vaos hoida, mida tohib ja mida mitte, jne. Kuidas laps teiste pereliikmetega läbi saab? Ühesõnaga, pöörduks kiiremas korras mõne spetsialisti poole.

Absoluutselt on last alati õpetatud, aga kahjuks on see hane selga vesi olnud, seetõttu ka teda sotsiaalpedagoogi juurde saadeti. See on valearusaam, et kodu ei ole last õpetanud.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

See ongi lastele häriv, kui  midagi sellist toimub. Paar  korda antaks andeks, aga kui see on pidev käitumine, siis pole ime, et temaga väga sõbrustada ei taheta. Ma  ainult klassikaaslaste poole näppu ei viibutaks.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See teemaalgataja kirjeldus meenutab mulle natuke ühe tuttava last. Tal diagnoositi vaimse tervise probleemid. Samas, see laps käis küll pidevalt spetsialistide vahet, aga kirjeldatud tunnused (sõrmede mudimine, näkkunaermine jts) jäid ikka endistviisi alles. Lihtsalt pikapeale kasvas välja. Nüüd on suhteliselt harilik täiskasvanu.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu meelest vajab laps ju tõesti abi. Kas ta teises koolis käituks hoopis teistmoodi? Kui vana ta on?

Mida saab sotsiaalpedagoog siis teha, kui laps on selline?

Miks ainult sotsiaalpedagoog? Meil on ju ka teisi spetsialiste, kes lastega töötavad. Mina näen siin küll vajadust lapse endaga tegeleda. Kahtlemata pole tal lihtne ja ainult vanemate õpetusest ei piisa, nagu näha.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu meelest vajab laps ju tõesti abi. Kas ta teises koolis käituks hoopis teistmoodi? Kui vana ta on?

Mida saab sotsiaalpedagoog siis teha, kui laps on selline?

Miks ainult sotsiaalpedagoog? Meil on ju ka teisi spetsialiste, kes lastega töötavad. Mina näen siin küll vajadust lapse endaga tegeleda. Kahtlemata pole tal lihtne ja ainult vanemate õpetusest ei piisa, nagu näha.

Jah, miks mitte, proovida tasub ikka. Samas enda kogemustel ei tegele spetsialistid selle probleemiga, millega pöörduti. Vaid neil on niisugune standardpakett, mille alla nad painutavad enam-vähem kõik pöördujad. Ma palusin ka nende abi ühe lapsel esineva konkreetse murega, nüüdseks käib laps spetsialisti juures juba palju aastaid, ja mitte midagi leevenenud pole, probleem on endiselt samamoodi olemas ikka.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pöörduge Rajaleidjasse.  Kool nagunii lõpuks sellised  teisiti käituvad lapsed sinna soovitab viia.

Lastel on ikka päris raske kui üks klassis näitekls pidevalt roomab põrandal, mängib mingit looma või häälitseb.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

<!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-640×360-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-426×240-999997-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_second_paragraph-384×216-999997-nonexxxclearxxxblock –>

Ma vanemana kahtlustaks lapsel tähelepanuhäiret. Kas talle on üldse õpetatud, kuidas oma emotsioone natukenegi vaos hoida, mida tohib ja mida mitte, jne. Kuidas laps teiste pereliikmetega läbi saab? Ühesõnaga, pöörduks kiiremas korras mõne spetsialisti poole.

Absoluutselt on last alati õpetatud, aga kahjuks on see hane selga vesi olnud, seetõttu ka teda sotsiaalpedagoogi juurde saadeti. See on valearusaam, et kodu ei ole last õpetanud.

Selliselt käituv laps ei ole psühhiaatri juurde jõudnud?

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pöörduge Rajaleidjasse. Kool nagunii lõpuks sellised teisiti käituvad lapsed sinna soovitab viia.

Lastel on ikka päris raske kui üks klassis näitekls pidevalt roomab põrandal, mängib mingit looma või häälitseb.

Keegi ei rooma põrandal ega mängi looma.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas laps väljaspool kooli, trennis või huviringis käitub sama moodi? Ja näiteks peretuttavatega, vanavanematega?

Kuidas õppimisega lood on?

Su kirjelduse järgi tundub, et tal on meeletu tähelepanuvajadus. Äkki prooviks näiteringi?

 

 

 

 

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps tahab teiste tähelepanu, et seda veidigi saada, hakkab veiderdama. Aga teistele tundub see nõme. Räägi lapsega, et ärgu veiderdagu ja võtku rahulikumalt.

Ei, see ei ole nii. Või siis veiderdamist ongi mitut sorti. Minu praegu teismeline laps on ka veiderdavate liigutustega, ja see tõesti ongi pisikesest peale tema eripära. Isegi omaette olles liigub ta vingerdades ja kätega vehkides, vahel häälitseb omaette vaikselt ja artikuleerimatult, hüpleb-keksib, vangutab peaga eri suundades jne. Kusjuures on täiesti terve laps, õpib tavaklassis ja mingit intellektipuuet või vaimset häiret tal diagnoositud ei ole. Oleme viinud teda psühholoogi juurde, see ei osanud kosta niisuguse asja peale ei A-d ega O-d. Oleme rääkinud talle aastaid, et katsugu sirgelt kõndida, ärgu ometi vingerdagu nagu uss – no üritab mis ta üritab, aga iseloomu ei muuda. Võimalik, et täiskasvanuks saades mingil hetkel kasvab välja, ehk. Sinna on jäänud paar aastat ja seni pole küll mitte midagi välja kasvanud veel.

See siiski ei ole normaalne, küsige teise arsti arvamust ka. Sundkäitumine, autism?

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui asi ongi lapse enda käitumises? Ehk tuleks ikka ka lapsega tegeleda. Kui vana ta on?

Teemaalgataja kirjast oli aru saada, et ta laps ei ole agressiivne ega ka nt rumal vms. Vaid ta on lihtsalt kohati ärev ja veiderdava käitumisega. Minu laps on ka veiderdava käitumisega, selline kes naerab valju häälega ja on intensiivse suhtlusstiiliga – ning see põhjustas ka tema kiusamist. Kuid niisugused jooned on inimese iseloomus sees ja meeletute jõupingutustega on paljude aastate vältel võimalik ehk mingil määral neid natukene vähendada, kuid mitte oluliselt. Tean, oleme proovinud. Pigem on see koht, kus võiks tõesti kaasõpilasi harida ja kasvatada neis tolerantsust, et me kõik oleme erinevad ja veiderdavate liigutuste ning valjult naervat kaaslaste ei pea kiusama ega mõnitama.

Ning kui last on õpitud aktsepteerima, siis on see tugev motivaator ka tema ärevuse vähenemisele.

Aga vaata teiste laste poolt, miks peavad 29 ülejäänud normaalset last taluma sinu lapse terrorit vähemalt 9 aastat järjest? Neile käib see närvidele iga jumala päev, tekitab frustratsiooni. Miks on sinu lapsele kõik lubatud ja tavalastele mitte midagi?!

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Sünnipäevale mitte kutsumine on kiusamine? Mis ajast? Sünnipäevalapsel on vaba voli kutsuda neid, keda ta soovib ja ta ei pea sinu lapse heaoluga arvestama.

Olete ikka ise ka hullult tundlikud, pole ime, et laps samasugune.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

Vabandust, aga sel juhul on häired ikka sinu lapsel, mitte teistel. Nii arulagedat käitumist, lisaks ülbitsemist, ei talu ükski normaalne laps. Ja siis sa imestad, miks teda kampa ei võeta ja peole ei kutsuta? Nagu tõsiselt? Kas sa ise kutsuks sellise inimese oma peole, et ta kogu peo tuksi keeraks?

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, kuidas saaks klassi sõbralikumaks õpetada? Ei hakka ju kutsuma neid lapsi oma sünnipäevale kes pole sõber. Selle vastu on nii lapsed kui nende vanemad. Meil oli küll lasteaias selline kord, et pidi kutsuma kõik. Aga siis hakati kuidagi eriti salaja neid sünnipäevi pidama, et mitte jääda lastel vahet tegijaks. Mõeldi just endale, mitte sellele kes välja jäi. Ja väideti et rahaliselt on ka ikka kulukam kas kutsuda kõik või 10 sõpra. Nii et iga asja üle saab vaielda ka vanemate tasandil.

Kas peab suhtlema kellega ei taha suhelda, kellega pole klappi . Jälle mõeldakse endale mitte sellele kellega ei suhelda. Vanemad saavad jälle vaielda.

Need teised asjad peaks küll olema ka vanematel selged, et ei tohi kiusata. Aga siin ka saab öelda et nad tegid ju nalja ja jälle on asi ka vanemate poolt tagasi lükatud, mitte probleemina käsitletav.

Samas ongi ju need teised vanemad minu lapse peale kaevanud, et minu laps veiderdab, see ongi eriti imelik, et nende jutu põhjal see sotsiaalpedagoog ju lapsele antigi. Kiusamine on kuidagi eriti peen, vanemad väidavad, et lapsed on sõbrad, suhted on head, aga nii ei ole ju.

Teiste vanemate hinnangul ehk on. Ja kui teised vanemad (st ju, et neid on mitu) seda “kaebama” on läinud, on see veiderdamine eriti intensiivne ja silmatorkav. Peab ju olema mingi põhjus miks vanemad sellest juttu on teinud. Milles see veiderdamine seisneb?

<!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-288×162-999998-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-under_first_paragraph-240×135-999998-nonexxxclearxxxblock –>

Läheb keset mängu liiga rõõmsaks, hakkab kisama, hääli tegema, nägusid, mängib nii, et maha ei rahune. Trügib teiste mängudesse. Koolis ei suuda vajalikul hetkel paigal olla, mudib oma sõrmi ja hakkab tühjast kohast ülbitsema ja keeldub täitmast õpetaja korraldusi, naerab ülbelt näkku.

Vabandust, aga sel juhul on häired ikka sinu lapsel, mitte teistel. Nii arulagedat käitumist, lisaks ülbitsemist, ei talu ükski normaalne laps. Ja siis sa imestad, miks teda kampa ei võeta ja peole ei kutsuta? Nagu tõsiselt? Kas sa ise kutsuks sellise inimese oma peole, et ta kogu peo tuksi keeraks?

Vabandust, aga kell 3 öösel kirjutasid nii kibestunud kommentaari, on sul kõik korras ikka?

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA, kiusamist ikks on olnud näiteks mitte suhtlemine, sünnipäevadele kutsumata jätmine, halvasti ütlemine, löömine, asjade ära võtmine ja ära peitmine, mängudesse mittevõtmine, imelike naljade tegemine, tunni ajal häirimine, et laps saaks õpetajalt riielda, valetamine lapse peale. Mida sotsiaalpedagoog saaks muuta? Klassi sõbralikumaks õpetada?

Sünnipäevale mitte kutsumine on kiusamine? Mis ajast? Sünnipäevalapsel on vaba voli kutsuda neid, keda ta soovib ja ta ei pea sinu lapse heaoluga arvestama.

Olete ikka ise ka hullult tundlikud, pole ime, et laps samasugune.

No kui sind järgmine kord sünnipäevale ei kutsuta, siis ära end kehvasti tunne, eks. Ära ole nii hullult tundlik. Muidu su lapsed tulevad äkki ka sinu moodi.

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vabandust, aga kell 3 öösel kirjutasid nii kibestunud kommentaari, on sul kõik korras ikka?

Mida ta valesti kirjutas?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi on lapsel kurb, kui ei kutsuta sünnipäevale. Aga kui olla lapse klassikaaslase ema, kui palju te mõjutaksite oma last kutsuma last keda ta oma sünnipäevale kutsuda ei soovi? Lapsel peab ju ka jääma valik, oma arvamus. Seda muidugi saab mõjutada, aga kas oma laps on sellega ise rahul. Ta on ju selle lapsega igapäevaselt koos ja tal on kogemus. Muidugi on hea anda võimalus, aga kui ta sünnipäeval jälle domineerida tahab,  siis ega teised kes seda jälle näevad, nad  teda oma sünnipäevale kutsuda taha.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No kui sind järgmine kord sünnipäevale ei kutsuta, siis ära end kehvasti tunne, eks. Ära ole nii hullult tundlik. Muidu su lapsed tulevad äkki ka sinu moodi.

See on minu jaoks väga huvitav vastus. Seepärast et… muudkui räägitakse et jää iseendaks, ära end teiste pärast muuda, pole õige end muuta teiste pärast. Kui sa ei sobi neile, leia need kellega sobid. Mind on pannud see mõtlema, et kas see on ikka  õige tõde, kui oled kurb, seepärast, et oled üksi, kui oled üksi seepärast et teistele su käitumine ei sobi. Kui oled õnnetu seetõttu, pead ikka oma käitumist ja end muutma. Aga sel juhul pole sa ju sina.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps tahab teiste tähelepanu, et seda veidigi saada, hakkab veiderdama. Aga teistele tundub see nõme. Räägi lapsega, et ärgu veiderdagu ja võtku rahulikumalt.

Ei, see ei ole nii. Või siis veiderdamist ongi mitut sorti. Minu praegu teismeline laps on ka veiderdavate liigutustega, ja see tõesti ongi pisikesest peale tema eripära. Isegi omaette olles liigub ta vingerdades ja kätega vehkides, vahel häälitseb omaette vaikselt ja artikuleerimatult, hüpleb-keksib, vangutab peaga eri suundades jne. Kusjuures on täiesti terve laps, õpib tavaklassis ja mingit intellektipuuet või vaimset häiret tal diagnoositud ei ole. Oleme viinud teda psühholoogi juurde, see ei osanud kosta niisuguse asja peale ei A-d ega O-d. Oleme rääkinud talle aastaid, et katsugu sirgelt kõndida, ärgu ometi vingerdagu nagu uss – no üritab mis ta üritab, aga iseloomu ei muuda. Võimalik, et täiskasvanuks saades mingil hetkel kasvab välja, ehk. Sinna on jäänud paar aastat ja seni pole küll mitte midagi välja kasvanud veel.

See siiski ei ole normaalne, küsige teise arsti arvamust ka. Sundkäitumine, autism?

Olen küsinud, korduvalt. Kehitatakse ainult õlgu, et mis meie teha saame.

Ma ei tea… aga paljudel inimestel on peas justkui mingi kiiks, et absoluutselt igale asjale leidub mingi müstiline “spetsialist”, kes oskab/tahab/suudab aidata, ja seejuures nii, et positiivset mõju isegi märgata on. Laps armastab kõndides vingerdada? – pöörduge spetsialisti poole!

Okei, pöördume, aga edasi? Mida see sinu spetsialist nüüd siis tegema peab? Vaatab otsa ja ütleb: “ahah”. Eks neil ole mingid paketid, mille järgi uurivad, kas laps on normaalne, minu last ka uuriti nende põhjal, ja öeldi, et täiesti terve normaalne laps on. Ning saadeti rahuga minema. Korduvalt, erinevate poolt. Mitte keegi tema juures mingit häiret tuvastanud küll pole.

Tegelikult ongi meil kõigil erinevaid harjumusi ja kiikse, mõni neist torkab lihtsalt silma rohkem kui teine. Nt töö juures on üks kolleeg, kel on kombeks teiste peale ülemusele olematuid pahategusid valetamas käia ja siis mõnuga nautida seda, kui ülemus ohvri läbi sõimab. Oleme püüdnud abi otsida, aga teha pole midagi, sest ta oskab ülemuse ees pugeda; lahendus on ainult kas olla paksu nahaga või ära minna. Tema kiiks ei paista kohe silma, küll aga põhjustab kaasinimestele isegi suuremaid kannatusi kui keereldes liikuv laps.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No kui sind järgmine kord sünnipäevale ei kutsuta, siis ära end kehvasti tunne, eks. Ära ole nii hullult tundlik. Muidu su lapsed tulevad äkki ka sinu moodi.

See on minu jaoks väga huvitav vastus. Seepärast et… muudkui räägitakse et jää iseendaks, ära end teiste pärast muuda, pole õige end muuta teiste pärast. Kui sa ei sobi neile, leia need kellega sobid. Mind on pannud see mõtlema, et kas see on ikka õige tõde, kui oled kurb, seepärast, et oled üksi, kui oled üksi seepärast et teistele su käitumine ei sobi. Kui oled õnnetu seetõttu, pead ikka oma käitumist ja end muutma. Aga sel juhul pole sa ju sina.

Mitte kunagi ei saa olema nii, et viimne kui üks inimene siin maamunal on õnnelik. Jah, jäävadki inimesed üksi, sest nende geenikombinatsioon ei sobi keskkonnaga. See on paratamatu ja evolutsiooni seisukohast ka vajalik.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No kui sind järgmine kord sünnipäevale ei kutsuta, siis ära end kehvasti tunne, eks. Ära ole nii hullult tundlik. Muidu su lapsed tulevad äkki ka sinu moodi.

See on minu jaoks väga huvitav vastus. Seepärast et… muudkui räägitakse et jää iseendaks, ära end teiste pärast muuda, pole õige end muuta teiste pärast. Kui sa ei sobi neile, leia need kellega sobid. Mind on pannud see mõtlema, et kas see on ikka õige tõde, kui oled kurb, seepärast, et oled üksi, kui oled üksi seepärast et teistele su käitumine ei sobi. Kui oled õnnetu seetõttu, pead ikka oma käitumist ja end muutma. Aga sel juhul pole sa ju sina.

Täiskasvanud inimene oskab ju enda käitumist analüüsida ning ka oma kaaslaste tunnetega arvestada. Ning ka tavapäraste viisakusnormidega, mis on läbi aegade välja kujunenud. Ma võin oma arvamuste ja soovide ja eesmärkidega iseendaks jääda, võin oma riietuse ja oleku ja jututeemade valikuga oma eripära väljendada,  aga ei pea õigeks nt koleerilise käitumisega igapäevast kollektiivi tööd või koosviibimisi häirida. Kui seda teen, siis on ju loomulik, et minuga ei soovita koos tegutseda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No kui sind järgmine kord sünnipäevale ei kutsuta, siis ära end kehvasti tunne, eks. Ära ole nii hullult tundlik. Muidu su lapsed tulevad äkki ka sinu moodi.

See on minu jaoks väga huvitav vastus. Seepärast et… muudkui räägitakse et jää iseendaks, ära end teiste pärast muuda, pole õige end muuta teiste pärast. Kui sa ei sobi neile, leia need kellega sobid. Mind on pannud see mõtlema, et kas see on ikka õige tõde, kui oled kurb, seepärast, et oled üksi, kui oled üksi seepärast et teistele su käitumine ei sobi. Kui oled õnnetu seetõttu, pead ikka oma käitumist ja end muutma. Aga sel juhul pole sa ju sina.

Täiskasvanud inimene oskab ju enda käitumist analüüsida ning ka oma kaaslaste tunnetega arvestada. Ning ka tavapäraste viisakusnormidega, mis on läbi aegade välja kujunenud. Ma võin oma arvamuste ja soovide ja eesmärkidega iseendaks jääda, võin oma riietuse ja oleku ja jututeemade valikuga oma eripära väljendada, aga ei pea õigeks nt koleerilise käitumisega igapäevast kollektiivi tööd või koosviibimisi häirida. Kui seda teen, siis on ju loomulik, et minuga ei soovita koos tegutseda.

Nojah, aga kas vanem peab alati uskuma oma lapse jutte mõnest teisest lapsest, kui on võimalus kutsuda oma lapse sünnipäevale ja veenduda ise, kas laps ikka on nii teistsugune, kui oma laps räägib, või ehk ei olegi nii hull kõik? Lapsed, ka normaalsed, võivad fantaseerida asju hullemaks, eriti kui laps pole kaaslaste arvates lahe ja temaga ei taheta sõbrustada, siis on kerge rääkida, et teda ei taha sünnipäevale.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui palju te mõjutaksite oma last kutsuma last keda ta oma sünnipäevale kutsuda ei soovi? Lapsel peab ju ka jääma valik, oma arvamus. Seda muidugi saab mõjutada, aga kas oma laps on sellega ise rahul. Ta on ju selle lapsega igapäevaselt koos ja tal on kogemus.

Väga õige kommentaar. Kui lasteaias oli veel tavaks, et kutsutakse terve rühm, siis koolis enam mitte. Igale lapsele peab jääma valik, keda ta oma sünnipäevale soovib. Tema tore pidu ju, mitte mingi kohustuslik üritus.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 123 )


Esileht Koolilaps Laps