Tegu siis 10 aastase poisiga kellel diagnoositud hüperaktiivsus. Käib väikses erivajadustega koolis,hommiku kooli ja 3 koju.Käitumine läinud viimase 2 nädalaga väljakannatamatuks.Koolis märkused, käitumine täielik 0 ka kodus.Panin lapsele siis õues käismise keelu peale,mille peale ütles et läheb politseisse ja asi nii jätkuda ei saa,mina olevat paha ema!Ähvardab peale kooli üldse koju tulemata jätta ja arvab et võib ka õues magada. Minu mõistus otsas,ei oska kuidagi käituda enam. Jaks hakkab otsa saama! Mida teha??
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
Teema: Laps ähvardab politseiga!
15.02.2012 16:42
To report this post you need to login first.
15.02.2012 17:10
järgmine kord võta poiss näppu ja mine politseisse las ta siis seletab seal mida ta tegi ja mis sinu käitumises on kuritegelikku ja millised on tema ähvardused ning kas need on ok.
see politseiga ähvardamine on lihtsalt manipulatsioon, sest enamus inimesi tunnevad selle ees hirmu ja just sinu oma hirmu siin ära kasutatakse, kui suudad oma hirmust jagu saada, siis võtad talt ka relvad.
To report this post you need to login first.
15.02.2012 17:19
soovitan lugeda: KUidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägksid\” või samadelt autoritelt \”Kuidas rääida lastega, et nad õpiksid nii kodus kui koolis\”
Olgu hüpik või mitte, selge on see, et teie suhe on kriisis. Ja ainult sina kui täiskasvanu saad algatada ja juurutada uut moodi suhtlemisviisi.
Selge, et keeldude, karistuste ja ähvardustega pole mõtet edasi minna. Sellel mudelil pole perspektiivi, see ei loo koostöö ja kodurahu õhkkonda. Kui sa hirmutamise ja võimu kasutamisega saavutatki näilise edu, on see väga lühiaajaline. ÕPI UUSI toimetuleku oskusi!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.02 17:19; 15.02 18:30;
To report this post you need to login first.
15.02.2012 18:05
sa vist pole ühtki hüpikut näinudki:(
nb! neid on VÄGA raske ohjata, teinekord aitab vaid kinnine kool
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]soovitan lugeda: KUidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägksid\” või samadelt autoritelt \”Kuidas rääida lastega, et nad õpiksid nii kodus kui koolis\”
Olgu hüpik või mitte, selge on see, et teie suhe on kriisis. Ja ainult sina kui täiskasvanu saad algatada ja juurutada uut moodi suhtlemisviisi.
Selge, et keeldude, karistuste ja ähvardustega pole mõtet edasi minna. Sellel mudelil pole perspektiivi, see ei loo koostöö ja kodurahu õhkkonda. Kui sa hirmutamise ja võimu kasutamisega saavutatki näilise edu, on see väga lühiaajaline. ÕPI UUSI toimetuleku oskusi![/tsitaat]
To report this post you need to login first.
15.02.2012 18:30
Justnimelt. Kui on raske ohjata, siis tuleb mõelda KUIDAS, mitte lahmida karistuste ja pideva pahandamisega. Sa ei saa muuta inimest, kui sa ei muuda suhteid ja hüpik pole siin mingi erand. Vastupidi, just hüpikud taluvad väga halvasti pingeid, rahulolematust, lootusetust, pidevat kurjustamist. PARADOKSAALNE, aga nii see on.
Sa pead olema topelt tark, tasakaalukas ja arenemisvõimeline ema. Ja küllap sul on potensiaali, kui sulle hüpik saadeti 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.02 17:19; 15.02 18:30;
To report this post you need to login first.
15.02.2012 18:37
Kui asi satub sots töötajate ja politsei huviorbiiti, siis ei või enam milleski kindel olla.
Kui keegi kasvõi arvabki, et on toimunud kehaline väärkohtlemine või muu paragrahviga asi, siis algatatakse koheselt kriminaal asi ja selle tulemusi on väga raske ette prognoosida.
Üldiselt algatab asja omavalitsuse sots töötaja kes on riigi esindaja ja tema esitatud kahtlustused ei kuulu edasikaebamisele.
Halvemal juhul jääd üldse oma lapsest ilma ja endal hullud jamad kaelas, see väike hüpik paraku ei adu millega ta manipuleerib ja tema arust on lahe ka karistuseks sind paika panna.
NB Hetkel on sots töötajad ja politsei väga aplad selliseid teemasid üles võtma.
Kõigepealt võeti õpetajatelt õigused, nüüd pole neid ka enam vanematel, on ainult kohustused.
Lahendust ei paku sulle kuid hoiatan tösiselt.
To report this post you need to login first.
15.02.2012 19:01
Hüperaktiivsuse diagnoosi paneb psühhiaater, eks? Kui Su lapsel on diagnoositud hüperaktiivsus, on tal ka oma psühholoog ja psühhiaater olemas? Kuidas nemad Sul käituda soovitavad? Kas sellised karistused-keelud on ok?
Lastekaitsega ähvardamise peale mina oma lapsele (diagnoosiga hüpik ei ole, aga väga keeruline isiksus küll) ütlesin, nojah, eks siis mine kurda neile, kui halb ema sul on ja kuidas ta sind käskude-keeldudega ahistab. Ega’s midagi, võibolla ma tõesti ei saa sinu kasvatamisega hakkama ja sind tuleb minult ära võtta. Mis teha, kui ma hakkama ei saa, siis ma lapsekasvatamiseks ei sobi. Ma ei teagi, mis sust siis saab, ilmselt pannakse lastekodusse?
Proovi, ehk mõjub sarnane jutt hüpikule ka. 🙂
To report this post you need to login first.
16.02.2012 16:24
kui käitumine on viimaste nädalatega hulluks läinud, siis tasuks üle vaadata ka menüü – hüpikute puhul võib olla tegu reaktsiooniga mingile toidule, kõlab veidralt, aga olen videosid näinud, kuidas tavaline toiduaine (nt muna) muudab tohutult lapse käitumist. aga see on 1 minupoolne mõte 🙂
To report this post you need to login first.
16.02.2012 20:17
Mul seostus sinu looga see, kuidas paljud vanemad oma väikelapsi politseiga ähvardavad – sinu olukord on justkui vastupidine lugu sellele.
To report this post you need to login first.
17.02.2012 13:58
Kas sa käid temaga kord kuus psühholoogi ja üle kuu psühhiaatri juures? Meil on värskelt diagnoositud hüpik ja öeldi, et nii tuleb käia. Et seal räägitakse need käitumised lahti.
Meil ka ähvardas politseiga. Et ma käsen tal õppida ja tema peab üleüldse maailmas kõige rohkem õppima. Ei aidanud mitte mingi jutt, et need on õpetaja antud ülesanded ja teised teevad samapalju. Tema jutt jäi, et teistel teevad emad kõik ette ära, tal on halb pea jne.
Nüüd on kolmandat nädalat rohi peal ja seis on lihtsalt imeline! Istub ja teeb oma koolitöö ISESEISVALT ära (see on ime!) ja ei suhtu minusse vaenulikult. Käib hoopis ja kiidab, kui hea ema tal on. Minu käitumine ei ole muutunud.
Ma proovisin absoluutselt kõike. Istusin tal kõrval, nagu ta tahtis, aina suunasin ja kiitsin ja meelitasin ja premeerisin, aga ma olin ikka vastik ema. Kellel pole hüpikut, et kujuta üldse ette, kuidas mitte mingi käitumine ega jutt lapseni ei jõua.
Kodus teen vaid ise süüa, kasvatan oma aias paljud asjad. Kommid võtsin pea miinimumini, need olid meil kogu aeg jao kaupa. Tühjagi! Kusjuures psühhiaater soovitas lapsele ikka magusat anda, see ei tegevat hüpikule midagi halba.
Mina soovitan sul plaaniliselt arstide juures käia ja oma muredest seal rääkida.
To report this post you need to login first.
17.02.2012 18:32
Kas ta ravimeid võtab? ATHga laps peaks kindlasti võtma ravimeid nii nagu suhkruhaige laps või asmaatik või muu kroonilise haigusega laps.
To report this post you need to login first.
17.02.2012 20:47
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hüperaktiivsuse diagnoosi paneb psühhiaater, eks? Kui Su lapsel on diagnoositud hüperaktiivsus, on tal ka oma psühholoog ja psühhiaater olemas? Kuidas nemad Sul käituda soovitavad? Kas sellised karistused-keelud on ok?
Lastekaitsega ähvardamise peale mina oma lapsele (diagnoosiga hüpik ei ole, aga väga keeruline isiksus küll) ütlesin, nojah, eks siis mine kurda neile, kui halb ema sul on ja kuidas ta sind käskude-keeldudega ahistab. Ega’s midagi, võibolla ma tõesti ei saa sinu kasvatamisega hakkama ja sind tuleb minult ära võtta. Mis teha, kui ma hakkama ei saa, siis ma lapsekasvatamiseks ei sobi. Ma ei teagi, mis sust siis saab, ilmselt pannakse lastekodusse?
Proovi, ehk mõjub sarnane jutt hüpikule ka. :)[/tsitaat]
Mind oleks pubekana see jutt just takka veel ajanud, sest lastekodu oli mu unistus, et saaks vanemate juurest ära.
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
