Delfis on artikkel, kus lapsevanem pahandab, et tema laps kooli kaudu Austraalia loomade jaoks 40€ annetas.
Kahjuks ei selgu, kas tegu oli lapse enda rahaga või kodust varastatud rahaga.
Kui taskuraha, siis on küll lapse enda otsutada, kui kommi ja kino asemel loomadele annetab. Tubli laps!
Kui varastas, on selles peres suured probleemid usalduse ja lapse kasvatamisega.
ja kummalgi puhul ei saa ma aru, milles see lapsevanem kooli süüdistab…
No tegelikult ikka küll ei kuulu pedagoogika juurde see, et lastakse lihtsalt annetamiseks raha kooli tuua. Kui on vaja raha koguda, kogutakse seda inimestelt, kes seda teenivad, ehk vanematelt. Lapsed saavad annetada aega (nt ühiskondlikku tööd tehes, midagi müügiks valmistades vms).
ja kummalgi puhul ei saa ma aru, milles see lapsevanem kooli süüdistab…
Keegi võiks koolis ikka huvi tunda ja vähemalt lapselt küsida, kust raha pärit ja kas vanemad on teadlikud.
No tegelikult ikka küll ei kuulu pedagoogika juurde see, et lastakse lihtsalt annetamiseks raha kooli tuua. Kui on vaja raha koguda, kogutakse seda inimestelt, kes seda teenivad, ehk vanematelt. Lapsed saavad annetada aega (nt ühiskondlikku tööd tehes, midagi müügiks valmistades vms).
Miks ei tohi laps oma taskurahaga teha, mida ise tahab? Miks nänni ostmine selle eest on OK, aga annetamine mitte?
Heateguvlaadad on minu meelest eriti tobedad – vanemate raha eest ostetakse toiduained või mingid käsitöövahendid ja lapsed või vanemad osatavd need pärast ära. Mille poolest see erineb lihtsalt raha annetamisest?
Selle poolest, et lapsed teevad ise midagi valmis, müüvad maha ja selle eest tehakse koolis midagi korda, remonti.
Meie koolis on nii.
Ühistegemises on jõud ja lapsed ning vanemad saavad koos tegutsemisest vahva mälestuse.
See on teine teema kui antud juhtum, kus paluti lihtsalt raha kooli kaasa võtta ja see anda ühele organiseatsioonile. Sellises tegevuses ma ka kahtleks ja oleks skeptiline, mõistan seda lapsevanemat.
Selle poolest, et lapsed teevad ise midagi valmis, müüvad maha ja selle eest tehakse koolis midagi korda, remonti.
Meie koolis on nii.
Ühistegemises on jõud ja lapsed ning vanemad saavad koos tegutsemisest vahva mälestuse.
See on teine teema kui antud juhtum, kus paluti lihtsalt raha kooli kaasa võtta ja see anda ühele organiseatsioonile. Sellises tegevuses ma ka kahtleks ja oleks skeptiline, mõistan seda lapsevanemat.
mina lapsevanemana annetaksin pigem raha, mitte ei osaleks koolis sellistes ühistegevustes. mul on oma vähese vaba ajaga niigi palju asju vaja ära teha ning veedaks seda viisil, mis mulle meeldib. kokkamine ja küpsetamine ei kuulu kahjuks minu meelistegevuste hulka, samuti ei soovi ma osta koolilaadalt teab mis tingimustes valmistatud toitu või mõttetut nänni, mida seal heategevuse sildi all müüakse, kuid millega mul midagi teha pole. kahju nagu ära ka visata, keegi laps on sellega hulga vaeva näinud, heategevuse raha saamiseks tuleb see ära osta, pärast aga läheb prügimäele loodust saastama.
see, et kool selliseid heategevusüritusi korraldab, on minu meelest väga positiivne ja ma küll loodan, et selle ühe opaka lapsevanema pärast ei jää see viimaseks korraks
Mulle ka need kooli laadad arusaamatud. Vähe on peresid, kus on käsitööoskus selline, et midagi väärtuslikku, kõlblikku suudetakse valmistada. Enamasti ostetakse sealt mõttetud nodi heast südamest ja see mittevajalik nodi jääb pärast kuhugi vedelema.
Keegi artiklit ka luges? Ilmselt mitte….
Lapsevanem ju ütles, et nad olid kodus asja arutanud ja ühiselt otsustanud, et ei anneta raha. Lapsi peedistati koolis edasi ja lõpuks laps ikkagi viis.
Lapsevanem süüdistab kooli täiesti õigusega. Rahaline annetamine peaks ikka otse vanematelt käima, mitte ei tohi lapsi niimoodi manipuleerida. Ja kui laps toob annetuseks ebamõisltikult suure summa (40 eurot seda kindlasti on), siis kindlasti kõigepealt vanematelt uurida, kas nad on teadlikud ja kas sellise summa toomie on ok. Mulle tunundub küll, et andtud juhul sisuliselt pressiti raha lapselt välja, st manipuleeriti, selgitati kui oluline se on jne ja nii laps tahtiski hirmsasti ka annetada, kuigi vanemad ei lubanud.
Ma olen palju oma elus heategevusega tegelenud, nii oma aega kui raha panustanud ja ka annetusi kogunud. Mitte kunagi ei lubaks ma endale lastega manipuleerimist. Jah, kui laps ise soovib annetada mõnikümmend senti, siis see on ok. Aga kui suuremad summad, siis kindlasti tahan kindel olla, et ka vanemad sellega nõustuvad.
Et siis laps varastas raha?
Ma ei tea, mis raha see konkreetne laps annetas, ei ole looga seotud. Igal juhul iga mõtlemisvõimeline täiskasvanu enne lapselt suurema summa annetuseks vastuvõtmist kontrollib eelnevalt üle, kas see on ikka ok ka lapse vanematele.
Kui tihti te ise korraga 40 eurot annetate? Mina annetuste kogumisega tegelenuna tean, et pigem annetatase 1-5 euro kaupa, mõnikord ka 10. Üle selle harva. Ja kui suure summaga tuleks väike laps, siis loomulikult ma kontrolliksin.
Kool ei tohiks olla lastelt raha välja manipuleeimise koht. Artiklis oli selgelt öeldud, et kodus oli räägitud ja laps teadis, et nad ei anneta. Ja siis ikkagi viib suue summa? Te päriselt oleksite rahul, kui koolis teie lastega nii manipuleeritakse?
Ma täiesti saan aru vanematest, kes pigem annetavad, kui osalevad mingite laatade korraldamises jms, aga rõhk on sõnal VANEMATEST. Laps võib loomulikult oma taskuraha annetada mõistlikes summades ja survevabas olukorras. Klassijuhataja meenutamas, et homme tuleks annetusraha ära tuua, ei ole kuidagi survevaba olukord ega lapse empaatiat kasvatav tegevus.
Ma täiesti saan aru vanematest, kes pigem annetavad, kui osalevad mingite laatade korraldamises jms, aga rõhk on sõnal VANEMATEST. Laps võib loomulikult oma taskuraha annetada mõistlikes summades ja survevabas olukorras. Klassijuhataja meenutamas, et homme tuleks annetusraha ära tuua, ei ole kuidagi survevaba olukord ega lapse empaatiat kasvatav tegevus.
Miks laps oma raha suure summana ei või annetada? Sünnipäevadeks on ju raha kinkimine täiesti tavaline ja palju suuremad summad tulevad kokku. Selle loo kõige tähtsam fakt on siiani teadmata – kas oli tegu lapse oma rahaga.
Kui laps näeb poes vähiravi kasti ja tahab annetada, siis on üks olukord. Kui klassijuhataja ehk lapse suhtes võimupositsioonil olev inimene otse lapselt, mitte vanematelt, mingiks jumal-teab-kelle poolt väljavalitud korjanduseks raha küsib, siis see ei ole ok. Ma ei tea, kui vanast lapsest antud juhul jutt on, aga tõenäoliselt mitte gümnasistist ja kusagilt ei paistnud ka välja, et tegu oleks olnud laste initsiatiivil algatatud projektiga (kui oli, jäeti küll kõik pedagoogilised võimalused kasutamata – soov, et mine too kodust raha, ei õpeta erinevalt igasugu laatadest ja vabatahtlikust tööst kellelegi midagi).
Minul läheb iga kuu otsekorralduslepingute alusel 50 eurot heategevuseks. Seega ei ole teab, mis ulmesumma. Lapsed panevad taskuraha kõrvale ja oleks uhke, kui samuti annetaksid.
. Selle loo kõige tähtsam fakt on siiani teadmata – kas oli tegu lapse oma rahaga
Ei. Kaks kõige tähtsamat fakti on teada:
1. Õpetaja ei kontrollinud vanematelt üle, kas sellise summa annetamine on ok ja võttis selle summa lihtsalt vastu.
2. Vanemad ei olnud selle raha annetamisega nõus.
See et sinu lapsel on lubatud suuri summasid nende oma raha suvaliselt kulutada (huvitav, kui su esimese klassi laps nt kaheksanda klassi lapselt 40 euro eest ilusa nätsupaberi ostaks, oleksid ka rahul või peaksid siiski suurema poolt sigaduseks?), on sinu pere reegel. Teises peres võivad olla teised reeglid ja sinu asi pole teise pere eest otsustada. Oluline on, et laps ei oleks tohtinud annetada, sest vanemad ei lubanud. Ja õpetaja oleks pidanud üle kontrollima.
Ei leia seda artikklit, küsimus on selles, kui vana lapsega on tegu?
Artikkel on siin. Seal ei mainita ei lapse vanust ega seda, kust ta selle 40 eurot sai. Küll on öeldud, et lapsevanem saab raha tagasi, aga ei öelda, kust see raha tuleb, kuna summa ju edastati juba fondile, siis kas sealt saab tagasi või plekib kooli juhtkond selle kinni kuskilt kooli vahenditest või direktori või õpetaja isiklikust rahakotist.
Artikkel on siin. Seal ei mainita ei lapse vanust ega seda, kust ta selle 40 eurot sai. Küll on öeldud, et lapsevanem saab raha tagasi, aga ei öelda, kust see raha tuleb, kuna summa ju edastati juba fondile, siis kas sealt saab tagasi või plekib kooli juhtkond selle kinni kuskilt kooli vahenditest või direktori või õpetaja isiklikust rahakotist.
Jah, vanust kirjas ei ole, aga kasutatud on sõnu koolijüts ja põnn, mis pigem viitab algkooliealisele. No ilmselt maksab kooli juhtkond selle kinni, kuigi tegelikult peaks selle raha küsimusteta vastu võtnud õpetaja vastutama.
Ja tegelikult on seal artiklis siiski ka vihje selle, kust laps sai: “kelle teadmata tegi võsuke pere rahakoti arvelt üsnagi suuresummalise heateo. “. Seega pigem ei olnud tegemist lapse oma isikliku rahaga. Võis muidugi olla, aga siis ehk ei kasutataks sellist väljendit. No vanem võis anda lapsele selle raha näiteks selleks, et ta mingi konkreetse asja ära maksaks, mingi ürituse raha või muu taolise. Või siis oli see ette nähtud enne trenni söömaskäimisteks ning vanem peab normaalset söömist oluliseks ning ei saa seda lapse koolirahaks jätta. Või siis võttiski lihtsalt vanemate raha. Ega ju vahet ei ole. Sellist suurt summat lapse käest annetuseks vastuvõttev õpetaja tegi igal juhul väga valesti.
Minule meenub raamat “Me pole süüdi” (film “Õnnelind flamingo”), kus peategelase isa sunnib koolidirektorit vabandama, kuna ta laps tõi kooli vanapaberiks raamatuid ning direktoril tekkis kahtlus nende päritolu suhtes.
Mina kooli süüd ei näe, laps tõi raha ja andis selle annetuseks. Probleem on lapses, kes astus üle vanemate keelust. Mina räägiks lapsega tõsiselt, kuna tegu on heategevusega, siis ei hakkas taskuraha piirama. Sedasi kooli süüdistades teeksin lapsele karuteene.
Artikkel on siin. Seal ei mainita ei lapse vanust ega seda, kust ta selle 40 eurot sai. Küll on öeldud, et lapsevanem saab raha tagasi, aga ei öelda, kust see raha tuleb, kuna summa ju edastati juba fondile, siis kas sealt saab tagasi või plekib kooli juhtkond selle kinni kuskilt kooli vahenditest või direktori või õpetaja isiklikust rahakotist.
Jah, vanust kirjas ei ole, aga kasutatud on sõnu koolijüts ja põnn, mis pigem viitab algkooliealisele. No ilmselt maksab kooli juhtkond selle kinni, kuigi tegelikult peaks selle raha küsimusteta vastu võtnud õpetaja vastutama.
Ja tegelikult on seal artiklis siiski ka vihje selle, kust laps sai: “kelle teadmata tegi võsuke pere rahakoti arvelt üsnagi suuresummalise heateo. “. Seega pigem ei olnud tegemist lapse oma isikliku rahaga. Võis muidugi olla, aga siis ehk ei kasutataks sellist väljendit. No vanem võis anda lapsele selle raha näiteks selleks, et ta mingi konkreetse asja ära maksaks, mingi ürituse raha või muu taolise. Või siis oli see ette nähtud enne trenni söömaskäimisteks ning vanem peab normaalset söömist oluliseks ning ei saa seda lapse koolirahaks jätta. Või siis võttiski lihtsalt vanemate raha. Ega ju vahet ei ole. Sellist suurt summat lapse käest annetuseks vastuvõttev õpetaja tegi igal juhul väga valesti.
Lapse isiklik raha tuleb ka ju pere rahakoti arvelt. Huvitav, kui erinevalt inimesed väljendeid tõlgendavad.
Lapse isiklik raha tuleb ka ju pere rahakoti arvelt. Huvitav, kui erinevalt inimesed väljendeid tõlgendavad.
Kas ikka tuleb? Kui raha on sünnipäevakinkidest saadud ning laps plaanib sellega niikuinii osta mingit sellist asja, mida ta saabki ainult oma raha eest osta? Mitte saapaid vmt, mis talle niikuinii ostetaks, aga mingit moenänni, mida vanemad pere rahakoti arvelt talle igal juhul ei ostaks? enemasti see sünnipäevakingi raha ju mingi sedalaadi nänni peale läheb.
No ja ikkagi, jään enda juurde, et isegi kui oli lapse isiklik sünnipäevakingiks saadud raha, siis igas peres oma reeglid. Keegi kõrvalt ei saa tulla ütlema, et kui isiklik raha, siis selle annetuseks välja manipuleerimine on ok.
Lapsevanem süüdistab kooli täiesti õigusega. Rahaline annetamine peaks ikka otse vanematelt käima, mitte ei tohi lapsi niimoodi manipuleerida. Ja kui laps toob annetuseks ebamõisltikult suure summa (40 eurot seda kindlasti on), siis kindlasti kõigepealt vanematelt uurida, kas nad on teadlikud ja kas sellise summa toomie on ok. Mulle tunundub küll, et andtud juhul sisuliselt pressiti raha lapselt välja, st manipuleeriti, selgitati kui oluline se on jne ja nii laps tahtiski hirmsasti ka annetada, kuigi vanemad ei lubanud.
keskmist või kõrgemat palka saava inimese jaoks ei ole 40 eurot ülisuur summa, mida annetada. samuti ei ole see suur summa ürituse heaks, mis hinge läheb. ka mu oma lapsed on sellise summa oma taskurahast hädas loomade heaks välja käinud.
vanema tegemata töö on see, kui ta ei andnud lapse jaoks olulise asja (hädas loomade aitamine) jaoks kasvõi üht eurot, et laps saaks ka end hästi ja osalisena tunda
