Esileht Ajaviite- ja muud jutud Laps Eestisse ylikooli/kulud

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: Laps Eestisse ylikooli/kulud

Postitas:
Kägu

Riigile on igati halb, kui noored saavad Eestist küll tasuta hariduse, tänu maksumaksjatele, aga ise täiskasvanuna enam riigi ja elanike heaks ei panusta, vaid lähevad püsivalt välismaale, teise riigi heaks töötama ja hüvesid nautima. Mujal ajutiselt õppimisest või töötamisest ja kogemuste hankimisest saab aru, kuid paljud lähevad väga pikaks ajaks minema. See on Eestis suur probleem, mida teise riiki kolinud inimesed ja nende lähisugulased üritavad küll õigustada, kuid see ei muuda olukorda paremaks ja olematuks. Siin pole midagi tegemist kadeduse või õelusega, vaid faktidega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

100 ühikaüür ja 10.- päevas söögiraha. ise otsustab kas sööb 1 korraga selle lõunal ära või teeb endale midagi toekamat söögiks. saab hakkama. kui pensionär saab hakkama kuus selle summaga, miks ei peaks saama siis üliõpilane.

Please wait...
Postitas:
Kägu

500 euroga kuus saab tegelikult laps hakkama küll

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

EL riikide elanikud saavad õppida samadel tingimustel nagu Eesti elanikud, pole siin vaja mingit hookust-pookust teha. täpselt nagu meie noored mujal Euroopa riikides.

Kui hookus-pookust pole vaja teha, miks sa siis tegid?
Kuidas sa muidu teada oleks saaanud, et teemaalgataja ei ela ei Norras ega ka mitte Usas või Kanadas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Riigile on igati halb, kui noored saavad Eestist küll tasuta hariduse, tänu maksumaksjatele, aga ise täiskasvanuna enam riigi ja elanike heaks ei panusta, vaid lähevad püsivalt välismaale, teise riigi heaks töötama ja hüvesid nautima. Teises riigis ajutiselt õppimisest või töötamisest ja kogemuste hankimisest saab aru, kuid paljud lähevad väga pikaks ajaks minema. See on Eestis suur probleem, mida teise riiki kolinud inimesed ja nende lähisugulased üritavad küll õigustada, kuid see ei muuda olukorda paremaks ja olematuks. Siin pole midagi tegemist kadeduse või õelusega, vaid faktidega.

Vastupidi, riigile on just igati hea kui Eesti päritolu noored tulevad välismaalt Eestisse ülikooli õppima. Siis on vähemalt lootust, et äkki nad seovad ka oma tuleviku Eestiga. Kui nad lähevad seal oma välismaal ülikooli, siis on nende tagasituleku võimalus suht nullilähedane.
Ja üleüldse, pole siin Eestis neid üliõpilasi liiga palju kohapealt võtta, paljalt Eestis kooli lõpetanutega ülikoolid siin välja ei vea.
Teemaalgataja, palun ignoreeri neid õelutsevaid kägusid siin, usu mind, kõik eestlased ei ole siiski sellised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehk oleksin pidanud täpsustama, et ta ei ole Eesti kodanik. Sellega olen arvestanud, et ilmselt õppemaks tuleb veel eraldi tasuda ( siin on aasta kuskil 20 000 eurot, Eestis ikka väga palju soodsam). Samas ega ei saa inimesi sundida pärast hariduse omandamist Eestisse jääma, ma oleks ilmselt sotsiaaltöötajana ise sotsiaalabi vajanud kui poleks asju kokku pakkinud.
Lisaks – mina pidin vara ‘iseseisvaks’ saama ning ülikooli kõrvalt kohvikuis rügama. Mis iseseisvust ma selle palgaga siis nii väga saavutasin või õppisin – kehv palk, pidev närutamine. Kui mul on võimalik oma järeltulijaid sellest säästa siis miks mitte. Eks tal on kolme aasta pärast vōimalus iseseisvuda, las keskendub õpingutele:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

EL kodanikud võivad tasuta eesti keeles õppida, kui saavad sisse teistega samadel alustel. Kui teemaalgataja laps on võimeline eesti keeles õppima, siis see on tasuta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vastupidi, riigile on just igati hea kui Eesti päritolu noored tulevad välismaalt Eestisse ülikooli õppima. Siis on vähemalt lootust, et äkki nad seovad ka oma tuleviku Eestiga.

Üks asi on Eestisse tulemine ja õppimine oma raha eest. Miks mitte. Teine asi on õppida riigi kulul või tulla tagasi teadmisega, et hangitakse tasuta haridus ja pärast minnakse ikkagi teise riigi maksumaksjaks. Rohkem on nähtud neid, kes tulevad korraks, lõpetavad oma Eestis pooleli jäänud kõrgkooli ja lähevad tagasi välismaale ja jäävadki sinna. USA-s on küllalt eestlasi, kes pole Eestis enam 10+ aastat käinud, ei julgeta riigist lahkuda ja Eesti majandust ei toetata isegi ajutiselt külastamisega ja teenuste tarbimisega. Vahepeal oli eriti populaarne Austraalia, linnanoored olid nõus kasvõi farmides töötama või suvalist eriala õppima, peaasi, et riiki edasi saaks jääda. Ajutiselt elamine, maailma nägemine ja oma silmaringi avardamine polegi probleem. Siin pole midagi tegemist õelusega, vaid faktidega, et Eesti riik ja inimesed kaotavad kõigi nende tuhandete, püsivalt välismaale siirduvate inimeste tõttu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks asi on Eestisse tulemine ja õppimine oma raha eest. Miks mitte. Teine asi on õppida riigi kulul või tulla tagasi teadmisega, et hangitakse tasuta haridus ja pärast minnakse ikkagi teise riigi maksumaksjaks. Rohkem on nähtud neid, kes tulevad korraks, lõpetavad oma Eestis pooleli jäänud kõrgkooli ja lähevad tagasi välismaale ja jäävadki sinna. USA-s on küllalt eestlasi, kes pole Eestis enam 10+ aastat käinud, ei julgeta riigist lahkuda ja Eesti majandust ei toetata isegi ajutiselt külastamisega ja teenuste tarbimisega. Vahepeal oli eriti populaarne Austraalia, linnanoored olid nõus kasvõi farmides töötama või suvalist eriala õppima, peaasi, et riiki edasi saaks jääda. Ajutiselt elamine, maailma nägemine ja oma silmaringi avardamine polegi probleem. Siin pole midagi tegemist õelusega, vaid faktidega, et Eesti riik ja inimesed kaotavad kõigi nende tuhandete, püsivalt välismaale siirduvate inimeste tõttu.

Ja Eesti riik kaotab veel rohkem kui ei luba neil noortel siia ülikooli tulla. Kolme aastaga võib noore inimese elus palju muutuda. Leiab omale siit armastuse või hakkab elu Eestis lihtsalt meeldima ja jääbki siia. Ja kui ka ei jää, siis väljamaal õppides oleks ta tagasitulek nagunii ju suht nullilähedane. Ja täpselt samamoodi lähevad Eestis sündinud ja kasvanud ja hariduse omandanud noored välismaale elama ja tööle ning hakkavad teise riigi maksumaksjaks. Ega enam pole nõukaaeg, kus olid kohustuslikud suunamised. Kui me ehitame siin mingit suletud ühiskonda ja tõrjume teisi, siis lähevad ka meie noored rohkem sinna, kus on vabadust ja valikut ja siia tuleb üha vähem tagasi. Ja kui see noor on täitnud tasuta õppimise nõuded, siis on tal loomulikult õigus saada tasuta ülikooliharidus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vastupidi, riigile on just igati hea kui Eesti päritolu noored tulevad välismaalt Eestisse ülikooli õppima. Siis on vähemalt lootust, et äkki nad seovad ka oma tuleviku Eestiga.

Õige. Jätka samas vaimus!
Pane igale poole reklaam samuti üles, et kes eestikeelsele õppele meie ülikoolidesse tuleb, siis riik on nõus omapoolselt panustama 80000€/per nägu.
Kõik on oodatud!

80k lootuse eest ära anda pole palju.
Tegelt, kui seda raha kohe kuskilt ei leia, võiks isegi teadusele kuluvast 1%-st pisut näpistada. Ja muidugi õpetajate ja päästjate palkadest annaks samuti kokku hoida.
Lootuse nimel ehk kannatavad ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui väiklased on ikka mõned inimesed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Alati mingi iroonia ja sarkasmi kägu ilmub kohale.
Kadedus kohe nii suur et ajab lõhki.

Mina ei tahaks elada inimeste hulgas, kes sarkasmi ja irooniat ei valda, see ju lisab igavale elule vürtsi. Ja mille muuga vastata küsimusele, mis küsib, et kas tudeng saab hakkama Eesti keskmise palgaga (mille eest mõned inimesed katavad ja toidavad ära kogu kolmelapselise pere). Mis kadedus, mina saan ka hetkel palka välisriigist, aga olen kursis Eesti keskmise palgaga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Imelik on lugeda seda teemaalgatust..

Mäletan mingi aeg tagasi küsis keegi siin oma 9. klassi lapse keemia kodusetöö vastuseid. Et nii vana laps (15. aastane) ikka veel õpib koos emaga??? Nüüd kellegi laps läheb ülikooli ja jälle vanemad rahakotiga toetamas. Millal see laps siis iseseisvaks saama peaks? Siis kui 50 saab?

15. aastane peaks ikka ise juba õppima, niisamuti peaks ülikooli mineja oma finantsid ise leidma, millest õpingute perioodil elada.

Eestis on lapsevanemal kohustus oma last ülal pidada kuni 21. aaastaseni kui ta käib koolis.
Kui vanematel on võimalus oma last kooli aegadel toetada, siis palun väga. Aga eeldusel, et laps saab aru, milleks see raha on ja kust see tuleb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Imelik on lugeda seda teemaalgatust..
Mäletan mingi aeg tagasi küsis keegi siin oma 9. klassi lapse keemia kodusetöö vastuseid. Et nii vana laps (15. aastane) ikka veel õpib koos emaga??? Nüüd kellegi laps läheb ülikooli ja jälle vanemad rahakotiga toetamas. Millal see laps siis iseseisvaks saama peaks? Siis kui 50 saab?

15. aastane peaks ikka ise juba õppima, niisamuti peaks ülikooli mineja oma finantsid ise leidma, millest õpingute perioodil elada.

Natuke tolerantsi ei teeks paha.
Nii nagu maailm onmitmekülgne, on ka lapsed väga erinevad.
Oletame nüüd, et mul on 15. aastane laps. Õpiraskustega. Nagu tead, käivad õpiraskustega lapsed nüüdsel ajal enamasti tavakoolis. Ja tugisüsteemid enamasti eksisteerivad vaid paberite järgi. Koolidel pole võimekust neid lapsi individuaalselt toetada.
Minu kui lapsevanema kohus on vajadusel kodus oma puupeaga õppida. Ma ei teha, et ta tunnis lolli mängima hakkab ja kogu klassi õppetööd häirib. No kuna tal tuleb kõik raskemini ja pikaldasemalt, siis vajab ta tuge. Ja minu jaoks oleks mõeldamatu, et ma ütlen talle, et oled juba 15, pead ise toime tulema oma ruutvõrrandi ja tasakaalustamise ülesannetega.
Aga kui ei tule? Mis siis? Teen näo, et ei huvita? Ega ta ju üle oma varju hüppa. Ma võin kah iga õhtu laulmist harjutada, aga ega te mu laulmist siiski iial kuulata ei soovi.
Seega kui mõni lapsevanem õpib oma 15.aastasega – no las ta siis õpib. Saab laps põhihariduse kätte ning asub ametit õppima. Parem ikka kui ühiskonna kaela peale jääda, eksju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja täpselt samamoodi lähevad Eestis sündinud ja kasvanud ja hariduse omandanud noored välismaale elama ja tööle ning hakkavad teise riigi maksumaksjaks. Kui me ehitame siin mingit suletud ühiskonda ja tõrjume teisi, siis lähevad ka meie noored rohkem sinna, kus on vabadust ja valikut ja siia tuleb üha vähem tagasi.

Selles probleem ongi, et nad lähevad ja enam tagasi ei tule ja Eesti riigi heaks ei panusta enam midagi. Kas raha peaks eelarvest suunama veel rohkem tasuta haridusse ja eksperimenteerima, et äkki hakkab tulijatele Eestis piisavalt meeldima ja jäävad kauemaks? Kui Eestiga mingil moel seotud õppija omandab oma raha eest hariduse, investeerib saadavasse haridusse ja tuleb teadlikult Eestisse õppima, siis on veel suurem lootus, et ta Eestisse jääb või ennast tulevikus seob. Keegi ei hakka maksma ka Harvardi ülikoolis õppimiseks kallist õppemaksu nalja pärast. Tasuta saadud asjadesse suhtutakse teadagi kuidas.
Kunagi kirjeldas A. Arrak värvikalt, kuidas noored pärast diplomi kätte saamist otsejoones lennujaama või laevale suunduvad, et minema sõita või kuidas noored naised romaani keeli õpivad, et Lõuna-Euroopasse mehele minna. See kõlas naljaga pooleks, aga paljudel ongi teadlik valik ja eesmärk Eestist lahkuda. Kui pärast tasuta kõrghariduse omandamist välismaale minnakse ja jäädakse, siis võiks vähemalt hiljemgi riigi heaks oma panus anda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa unustad yhe olulise asja – nimelt on Eestis PALJU kergemini labi lyya ning karjaari teha. Eesti haridust ei peeta mujal standardilt samavaarseks kui kohalikku ( kuigi, eks TU voi TLU on maailmas korgetel kohtadel)
Haritud noored eelpool nimetet pohjusel siiski enamasti tulevad tagasi, erandina muidugi kui on mujal armastus leitud. Valismaalased Eestisse eestlasest kaasaga naljalt kaasa ei soovi tulla …

Ja täpselt samamoodi lähevad Eestis sündinud ja kasvanud ja hariduse omandanud noored välismaale elama ja tööle ning hakkavad teise riigi maksumaksjaks. Kui me ehitame siin mingit suletud ühiskonda ja tõrjume teisi, siis lähevad ka meie noored rohkem sinna, kus on vabadust ja valikut ja siia tuleb üha vähem tagasi.

Selles probleem ongi, et nad lähevad ja enam tagasi ei tule. Kas raha peaks eelarvest suunama veel rohkem tasuta haridusse ja eksperimenteerima, et äkki hakkab tulijatele Eestis piisavalt meeldima ja jäävad kauemaks? Kui inimene omandab oma raha eest hariduse, investeerib Eestist saadavasse haridusse ja tuleb teadlikult Eestisse õppima, siis on veel suurem lootus, et ta Eestisse jääb või ennast Eestiga seob. Keegi ei maksa ka Harvardi ülikoolis õppimiseks kallist õppemaksu nalja pärast. Tasuta saadud asjadesse suhtutakse teadagi kuidas.

Kunagi kirjeldas A. Arrak värvikalt, kuidas noored pärast diplomi kätte saamist otsejoones lennujaama või laevale suunduvad, et minema sõita või kuidas noored naised romaani keeli õpivad, et Lõuna-Euroopasse mehele minna. See kõlas naljaga pooleks, aga mõnel ongi teadlik valik ja eesmärk Eestist lahkuda. Kui pärast tasuta kõrghariduse omandamist välismaale minnakse ja jäädakse, siis võiks vähemalt hiljemgi riigi heaks oma panus anda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa unustad yhe olulise asja – nimelt on Eestis PALJU kergemini labi lyya ning karjaari teha. Eesti haridust ei peeta mujal standardilt samavaarseks kui kohalikku ( kuigi, eks TU voi TLU on maailmas korgetel kohtadel)

Ja kuidas sinu väide, et Eestis on lihtsam karjääri teha, toetab mõtet, miks Eestist nii paljud lahkuvad? Kas tõesti soovitakse teha välismaal lihttööd, rassida hommikust õhtuni kusagil farmis ainult raha pärast? Eestist saadav baka võimaldab edukalt edasi õppida mõnes välismaa ülikooli magistriõppes ja miks mitte kasutada tasuta hariduse võimalust? Nagu juba öeldud, kui inimesed, eelkõige Eestiga seotud, omandavad oma raha eest hariduse, nö investeerivad saadavasse haridusse ja tulevad teadlikult Eestisse õppima, siis on veel suurem lootus, et nad Eestisse jäävad või ennast Eestiga tulevikus seovad. Tasuta saadud haridust võetakse kui hüppelauda maailma pääsemiseks. See ei kehti kõigi kohta, aga paljude noorte eesmärk ongi mujale kolida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

TTÜ erialade kohta, kel osa õppetööd mustamäe linnaku asemel hoopis Koplis on

Pole selliseid erialasid enam, käesoleval ajal peaks vajadus Koplisse sõita olema ammu ajalugu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

TTÜ erialade kohta, kel osa õppetööd mustamäe linnaku asemel hoopis Koplis on

Pole selliseid erialasid enam, käesoleval ajal peaks vajadus Koplisse sõita olema ammu ajalugu.

Ja Tartus on vahemaad max 3.5km (raatuse ühikast chemicumi). selleks et 3-4 korda nädalas on võibolla vaja 7 km liikuda on auto ostmine ikka päris overkill kui sama teed mööda käib buss, on rattatee ja saab lihtsalt mõnda teise ühikasse koha vaadata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehk oleksin pidanud täpsustama, et ta ei ole Eesti kodanik.

Lihtsalt huvi pärast, miks su laps Eesti kodanik pole, kui sina oled?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

EL riikide elanikud saavad õppida samadel tingimustel nagu Eesti elanikud, pole siin vaja mingit hookust-pookust teha. täpselt nagu meie noored mujal Euroopa riikides.

Kui hookus-pookust pole vaja teha, miks sa siis tegid?

Kuidas sa muidu teada oleks saaanud, et teemaalgataja ei ela ei Norras ega ka mitte Usas või Kanadas?

aga kuidas sina tead, et ta ei ela euroopa liidus?

minu väide oli selle kohta, et igal sajal juhul ei ole vaja teha eelnimetatud toiminguid ja igal sajal juhul ei ole vaja tasuda õppemaksu. ei pea ka olema eesti kodanik, piisab mistahes el riigi kodakondsusest.

aga ilmselgelt ei olnud teemaalgataja küsimus selle kohta, kas ta laps saab õppida tasuta v tasu eest, küsimus oli elamiskulude kohta. ja kes siin imestab, et kudias nii palju kulub, siis elamiskulude osas on suur vahe, kas üliõpilane on siin ihuüksi või on tal võimalik sõita nädalavahetusteks koju vanemate juurde, süüa kõht korralikult täis, pesta pesu ära ja saada kodunt veel süüa kaasagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See laheb siin nii teemavaliseks ara, yldse mitte ma kysisin…

Miks noored siis lahkuvad?
Et maailma naha? Erinevaid kogemusi saada? Seiklusteks? Ma ei tea just paljusid harituid, kes mujale lihttood rabama vaid raha parast lahevad. Eks kalevipoegadel ja tytardel on see vajalik, kuna lihttoo eest Eestis palka ei soovita paraku maksta.Eestlane alati automaatselt eeldab, et koige motiiviks on raha. Ei ole.

Sinu loogika jargi teeme ka algkooli, pohikooli ning keskkooli tasuliseks. Miks peatuda selle juures – loobume ka haigekassast ( sest akki keegi saab tasuta arstiabi, ja SIIS parast kolib kohe minema). Kui eestlane selle koige eest maksab, siis ei soovi ta ometigi mujale kolida.

Sa unustad yhe olulise asja – nimelt on Eestis PALJU kergemini labi lyya ning karjaari teha. Eesti haridust ei peeta mujal standardilt samavaarseks kui kohalikku ( kuigi, eks TU voi TLU on maailmas korgetel kohtadel)

Ja kuidas sinu väide, et Eestis on lihtsam karjääri teha, toetab mõtet, miks Eestist nii paljud lahkuvad? Kas tõesti soovitakse teha välismaal lihttööd, rassida hommikust õhtuni kusagil farmis ainult raha pärast? Eestist saadav baka võimaldab edukalt edasi õppida mõnes välismaa ülikooli magistriõppes ja miks mitte kasutada tasuta hariduse võimalust? Nagu juba öeldud, kui inimene omandab oma raha eest hariduse, nö investeerib saadavasse haridusse ja tuleb teadlikult Eestisse õppima, siis on veel suurem lootus, et ta Eestisse jääb või ennast Eestiga seob. Tasuta saadud haridust võetakse kui hüppelauda maailma pääsemiseks. See ei kehti kõigi kohta, aga paljude noorte eesmärk ongi mujale kolida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nagu juba öeldud, kui inimene omandab oma raha eest hariduse, nö investeerib saadavasse haridusse ja tuleb teadlikult Eestisse õppima, siis on veel suurem lootus, et ta Eestisse jääb või ennast Eestiga seob.

Mis loogika alusel sa küll seda väidad? Eesti on maailmamastaabis nii väike riik, et siia tulevad õppima kas ainult tõelised Eesti fännid, need, kes on Eestiga kuidagi seotud ja tahavad tagasi juurte juurde või need, kes rahaliselt mujale ei suuda, aga tahaks ikka Euroopasse saada. See, kas inimene on ise maksnud oma hariduse eest või mitte nüüd kohe kuidagi ei tingi suuremat siiajäämisprotsenti. Selleks on ikka muud asjaolud, eelkõige töö ja inimsuhted.
Eesti ülikoolid võiks õige varsti uksed kinni panna kui nad ainult Eesti kodanikke vastu võtaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ta ei ole minu bioloogiline laps- mehe tytar eelmisest abielust. Aga olen teda juba kaheaastasest kasvatanud:)

Ehk oleksin pidanud täpsustama, et ta ei ole Eesti kodanik.

Lihtsalt huvi pärast, miks su laps Eesti kodanik pole, kui sina oled?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ülikoolid ootavad väga hea meelega õppureid ja Eesti riigile ei tule kahjuks kui õppureid Eesti ülikoolides nii palju on, et mitmekesist õppekava ülal tasub pidada. Praegu on õppureid nii vähe, et ühele õpilasele loengusarja luemine tundub kuidagi raiskajalik. Eriti pooldan mina mitteresidentidele õppemaksu taastamist ja inglise-keelsete õppekavade rohkust, sest see hõlbustaks ülikoolide rahalist olukorda ja aitab ka Eesti riigil oma elanikele tasuta õpet lubada. Liskas ei peagi iga siia ôppima tulija tingimata Eestisse elama jääma. Esiteks nad reklaamivad väljaspool Eestit (mis toob siia ettevõtlust ja turismi), teiseks tõstab see ikkagi tõenäosust, et mingi protsent tulijatest siia elama jäävad. Kindlasti on see Eestile pigem kasulik kui kahjulik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

TTÜ erialade kohta, kel osa õppetööd mustamäe linnaku asemel hoopis Koplis on

Pole selliseid erialasid enam, käesoleval ajal peaks vajadus Koplisse sõita olema ammu ajalugu.

mu oma lapsel oli just sel kevadel ühe aine loengud koplis (ja praktikumid pirital) koos mereakadeemia omadega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

TTÜ erialade kohta, kel osa õppetööd mustamäe linnaku asemel hoopis Koplis on

Pole selliseid erialasid enam, käesoleval ajal peaks vajadus Koplisse sõita olema ammu ajalugu.

mu oma lapsel oli just sel kevadel ühe aine loengud koplis (ja praktikumid pirital) koos mereakadeemia omadega.

Mingi vaba- või valikaine siis? See pole võrreldav kuidagi sellega, mis toimus ca 25 aastat tagasi, kus Kopli vahet uhasid nr. 9 trolliga rutiinselt nii ehitusteaduskonna, majandusteaduskonna kui ka keemiateaduskonna omad, sest Koplis olid kohustuslikud või eeldusained. Sai hakkama ilma autota siis ja usun, et saab ka praegu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis iseseisvust ma selle palgaga siis nii väga saavutasin või õppisin – kehv palk, pidev närutamine.

Närutamise ja 1000EUR/näkku noore inimese kohta kuus on vaks vahet.
Kas tõesti ei ole mingit ettekujutust Eesti hindadest ja elustandardist?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks noored siis lahkuvad?
Et maailma naha? Erinevaid kogemusi saada? Seiklusteks?
Sinu loogika jargi teeme ka algkooli, pohikooli ning keskkooli tasuliseks. Miks peatuda selle juures – loobume ka haigekassast ( sest akki keegi saab tasuta arstiabi, ja SIIS parast kolib kohe minema). Kui eestlane selle koige eest maksab, siis ei soovi ta ometigi mujale kolida.

Jutt käis tasuta ja tasulisest õppest kõrgkoolis. Sa ajad kaks asja segamini, ajutiselt mujal elamise, mis on okei ja päriseks minema kolimise. Samuti räägid sa endale vastu, kirjutad, et eestlane alati automaatselt eeldab, et kõige motiiviks on raha, ei ole, samas ütled, et kui oleksid Eestisse jäänud, oleks ilmselt sotsiaaltöötajana ise sotsiaalabi vajanud. Paljude minema kolimise motivaatoriks on raha ja parem elu, kuid tasuta teenuseid võetakse hea meelega riigilt vastu, ise panustamata. Soomeski on Eestist rohkem lihttlöölisi, kui tippspetsialiste.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

250

Olen tudeng Tartus.

Ühikakoht + kommunaalid = minimaalselt 100 eurot, kommunaalid sõltuvad aastaajast. Kõige odavamates ühikates on koht kahekohalises toas 25-35 eurot. Kommunaalid on kõvad, sest majad on soojustamata ja küte kallis. Tahad üksinda toas elada – odavamas ühikas koht 50 eurot + kommunaalid sama palju. Aga uuemates või remonditud ühikates on juba ühe koha üür pisikeses toas 100 eurot. Rusikareegel on see, et võtad üüri ja lisad sellele sama palju kommunaale otsa. Internet on hinna sees.

Toit = minul eridieediga üle 120 euro kuus. Saaks palju odavamalt ka kui planeerida. Kõige odavam ja tehtav oleks tavamenüü korral 70 eurot kuus(midagi 2,33 eurot päev). Puder, kartulid, leib, muna, mingit valku veel. Makaronid, sibul, tomatikaste. Kõige odavamad asjad poest, aga saab hakkama!

Transport = bussi kuupilet on kuus eurot ja sente peale. Maakonnas on praegu tasuta – vanaema juurest saab ka moosi ja mahla.

Riided ja jalanõud = kas on vaja ja kui palju on uusi vaja? Kasutatud riided jne.

Minu arust on 250 eurot kuus miinimum, millega kokkuhoidlikult ära elab. See tähendab seda, et elad ühikas jagatud toas ja igapäevaselt toidule väga ei kuluta. Vahel saab väljas käia, kui ette planeerida. Talveriiete ja jalanõude osas võiks vanemad selle summa korral küll aidata, aga ega neid iga aasta uusi vaja polegi.

Aga kui poole kohaga tööle minna(päris paljudel erialadel on tehtav), siis jääb raha ülegi.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Laps Eestisse ylikooli/kulud