Teema: Laps ei käputa

Kui ta alles hiljuti roomama hakkas siis läheb käputamisega aega, meie poja hakkas roomama aga käputama alles 2kuu pärast!

Vabandust, Sinu mure seisnes selles, et laps juba 11 kuud vana.

Küll tuleb. Sellisest stardipositsioonist läks meil ka tükk aega, enne kui käputama hakkas, arvasime, et jätab üldse käputamise vahele. Käputamiseni roomamisest läks ikka mitu kuud aega, samas käputamisest kõndimiseni läks meil alla kuu.

Kägu 14.39- ja mis kahju see toob kui laps käputama ei hakka? Vanem laps, kes hetkel 8aastane ei roomanud, käputas väga vähe, noorem 1,5 aastane, ei roomanud ja käpuli käimise avastas peale seda kui käima hakkas. Lapsed täiesti ormaalselt arenenud, ega vägisi käputama neid ju ei pane.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]merrel kirjutas:[/small]

Pigem küsiks – mis kasu see toob, kui laps ei rooma ega käputa? Aga no ma võin siia erinevaid linke toppida, kuigi see on minu arvates suht nämmutatud teema, et imik peaks olulised füüsilise arengu etapid läbima.
[/tsitaat]

Üle ei maksa ka dramatiseerida. Kas sina teed näiteks paari-kolmeaastaste laste puhul vahet, et missugune laps käputas või roomas ja missugune jättis käputamise või roomamise vahele? Või täiskasvanuna? MInu tutvusringkonnas on roomamise ja käputamise arutelu ära peetud (kui tuttavatel selles eas lapsed olid) – väga paljud vanemad rääkisid, et nemad jätsid ühe või teise vahele. Ja on praegu täiesti normaalse füüsilise arenguga, nii et ei juhtu sellest midagi, kui laps ei rooma, vaid kohe kõndima hakkab, või ei käputa ja kohe kõndima hakkab. A, mis siin ikka pikalt seletada, ikka on neid, kes igasugu tabeleid ja graafikuid täht-tähelt võtavad ja siis ahastavad, et laps ei ole normaalne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Üle ei maksa ka dramatiseerida. Kas sina teed näiteks paari-kolmeaastaste laste puhul vahet, et missugune laps käputas või roomas ja missugune jättis käputamise või roomamise vahele? Või täiskasvanuna? MInu tutvusringkonnas on roomamise ja käputamise arutelu ära peetud (kui tuttavatel selles eas lapsed olid) – väga paljud vanemad rääkisid, et nemad jätsid ühe või teise vahele. Ja on praegu täiesti normaalse füüsilise arenguga, nii et ei juhtu sellest midagi, kui laps ei rooma, vaid kohe kõndima hakkab, või ei käputa ja kohe kõndima hakkab. A, mis siin ikka pikalt seletada, ikka on neid, kes igasugu tabeleid ja graafikuid täht-tähelt võtavad ja siis ahastavad, et laps ei ole normaalne.[/tsitaat]
Milles sa üledramatiseerimist näed? Normaalse kehalise arengu toetamine on üledramatiseerimine või? Sinu arvates ajavad kõik lastearstid, neuroloogid, taastusraviarstid ja füsioterapeudid jama ning teevad mõttetut tööd? Hirmus jama küll, kui mõni laps tänu füsioterapeudile roomama hakkab? Parem kui ei hakkaks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selles, et käputamise vahelejätmist nii mustades värvides nähakse, nagu oleks käputamine nii ülioluline lapse arengu seisukohalt. Nii palju, kui ma siin käputamise ja roomamise teemasid aastate jooksul jälginud olen, on väga palju selliseid lapsi kes ühe või teise tegevuse vahele jätavad ja edasi täiesti ilusti kasvavad ja arenevad. Midagi arengut pärssivat selles ei ole. Arstide jt spetsialistide kohta ei kirjutanud ma midagi, nii et ei maksa ise välja mõelda, mida ma neist arvan.

Ja ma ei ole sugugi lapsega tegelemise vastu. Oma lapsega käin ujumas, käisime ka füsioteraapias, kuna olid lihaspinged, võimlen temaga kodus. Aga kui ta peaks olema nagu mina titena st käputamise ja roomamise vahele jätma ja pärast istuma õppimist otse kõndima hakkama, siis ei teeks ma sellest probleemi. Ei vii ju last füsioteraapiasse, öeldes, et \”teate, laps kõnnib, aga ei roomanud, tehke ta nüüd normaalseks ja õpetage tagantjärele roomama\”.

Kui just lapsel pole mingit füüsilist puuet või neuroloogilist probleemi, mis mingil arenguetapil lapse loomulikku arengut takistab, ei ole iga kõrvalekalle keskmisest alati nii hull asi. Nagu teemaalgataja juba ka kirjutas, siis oma lapsega tegeleb (ujumine, võimlemine, arst jälgib arengut) ja laps muidu aktiivne ja tragi, nii et kui ta käputamise vahele jätab, siis pole sellest ju midagi. Aasta pärast, kui laps juba ringi jookseb, ei huvita kedagi, kas ta käputas või mitte.[/tsitaat]
Kirjutasin \”käputamise vahelejätmine ei ole kuskilt otsast kasulik\”. See on nii mustades värvides nägemine?
Arstide jt. spetsialistide kohta ei kirjutanud sa tõesti midagi, aga pole ju raske arvata, mida sa nende töö kohta arvad, kui see sinu arvates üldse vajalik pole. Või tahad öelda, et mõni neuroloog või taastusravi arst kiidab sinu jutule takka – et jube tore, kui laps ei rooma ega käputa. Peaasi, et kõndima hakkab.

Mis puutub tobedasse näitesse kõndiva lapsega spetsialisti juurde pöörduda põhjusel, et laps ei roomanud, siis loomulikult on see mõttetu. Igal asjal on oma aeg ja just seetõttu tulekski lapsega tegeleda õigel ajal, mitte oodata lõputult ja vaadata, mis saab. Eriti imelik on lugeda, et sa ise tegeled oma lapsega küll aktiivselt, aga teistele ei soovita?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui Sa juba soone peal oled, äkki seletad rumalatele, mis juhtub või mis tagajärjed sel siis on, kui laps jätab mingid etapid vahele? Näiteks kui ei rooma või ei käputa, vaid läheb kohe käima. Mis siis reaalsed ohud on lapse arengule?[/tsitaat]
Olen jah soone peal:)
Roomamise ja käputamise vahelejätmine on tugi-ja liikumisaparaadi arengule halb, sest olulised lihasrühmad jäävad arenemata. Võib olla halva rühi ja seljavaevuste põhjuseks hilisemas elus.

Lisaks mitmed erinevad rohkem ja vähem tõestatud teooriad, mis seotud ka lapse vaimsete võimete ja motoorika arenguga. Panin juba enne ka ühe lingi (http://kurtnatugi.wordpress.com/2011/02/20/mis-pohjustab-kooliraskusi/), mis sellest räägib. Võid ise veel guugeldada näiteks Masgutova meetodi kohta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selles, et käputamise vahelejätmist nii mustades värvides nähakse, nagu oleks käputamine nii ülioluline lapse arengu seisukohalt. Nii palju, kui ma siin käputamise ja roomamise teemasid aastate jooksul jälginud olen, on väga palju selliseid lapsi kes ühe või teise tegevuse vahele jätavad ja edasi täiesti ilusti kasvavad ja arenevad. Midagi arengut pärssivat selles ei ole. Arstide jt spetsialistide kohta ei kirjutanud ma midagi, nii et ei maksa ise välja mõelda, mida ma neist arvan.

Ja ma ei ole sugugi lapsega tegelemise vastu. Oma lapsega käin ujumas, käisime ka füsioteraapias, kuna olid lihaspinged, võimlen temaga kodus. Aga kui ta peaks olema nagu mina titena st käputamise ja roomamise vahele jätma ja pärast istuma õppimist otse kõndima hakkama, siis ei teeks ma sellest probleemi. Ei vii ju last füsioteraapiasse, öeldes, et \”teate, laps kõnnib, aga ei roomanud, tehke ta nüüd normaalseks ja õpetage tagantjärele roomama\”.

Kui just lapsel pole mingit füüsilist puuet või neuroloogilist probleemi, mis mingil arenguetapil lapse loomulikku arengut takistab, ei ole iga kõrvalekalle keskmisest alati nii hull asi. Nagu teemaalgataja juba ka kirjutas, siis oma lapsega tegeleb (ujumine, võimlemine, arst jälgib arengut) ja laps muidu aktiivne ja tragi, nii et kui ta käputamise vahele jätab, siis pole sellest ju midagi. Aasta pärast, kui laps juba ringi jookseb, ei huvita kedagi, kas ta käputas või mitte.[/tsitaat]
Väga mõistlik jutt, kiidan!