Laps on 1a ja 7 kuune. Probleemid magamisega on olnud algusest peale kuid nüüdseks on asi juba väljakannatamatu. Viimasel ajal olen nädalas 3-4korda lapsega umbe 2ni öösel üleval. Magama läheb kuskil 9 ajal ja siis ärkab 1-2h hiljem ja edasi võin ma ise magada. Pole siis midagi teha, tuleme elutuppa (mees peab ju hommikul tööle minema) ja üritame vaikemaid tegevusi leida.
Kui laps väiksem oli, oli probleem vastupidine, hommikune äratus oli juba 3-4ajal.
Igatahes ootan soovitusi kuidas saada laps magama. Kogu selle ebaregulaarse magamise pärast on meil kogu elu selline kaootiline, kui hiljem magama läheb siis hommikul magab tavaliselt kauem, äratada pole mõtet, siis jääb lõunaunne nii vara et siis läheb ikka ülejäänud päev sassi. Mängugruppides käimisest loobusime juba mõni aeg tagasi kuna laps lihtsalt magab need maha.
Teema: Laps ei maga korralikult
Sinu postitusest jääb mulje, et viimased 1a7k on laps teile dikteerinud kes ja millal magab. Väga halb harjumus.
Absoluutselt on lastel erinevad unemustrid ja need muutuvad esimeste eluaastate jooksul pidevalt.
Kui laps ärkab järjepidevalt hommikul kell 5, kas vanem peab samuti tegema? Ei. Minu lapsed on ka üritanud. Korduvalt. Aga kuna ma ei soovi kell 5 ärgata, siis ma seda ei tee. Beebi istub oma võrevoodis ja asjatab omaette. Vahel protesteerib ka, muidugi. See ei tähenda, et ma sellele protestile talle mugavalt reageerin.
Kui 2aastane ei taha kell 21 magama minna, siis ärgu mingu. Aga kindlasti ei ole tema see kelle pilli järgi perekond tantsib. Voodis tehku, mida heaks arvab. Ja tõstangi kasvõi 100x voodisse tagasi. Kas ta alguses protesteeris? Ooja. Kurjalt ja kõva häälega. Ja mis siis? Jah, abikaasa peab hommikul tööle minema. Aga selleks, et lapsel (ja pikas perspektiivis kogu perel) oleks tervislik unerütm tulebki vanemal vahetevahel ohverdusi teha.
Sina oled vanem ja sina teed reeglid. Nende (turvatunde, tervise, meeleolu…) jaoks.
Kindlasti ei soovita ma kunagi lapsi üksinda nutma jätta! Aga olen kindel, et laps võib oma vanemate juuresolekul või veel parem, kaisus, nutta ja protestida nii palju kui heaks arvab, et õppida oma emotsioonide ja piiridega turvaliselt toime tulema.
Jääb mulje, et laps võtab seda õhtul magamaminekut kui uinakut, mitte ööund. Kui veidi hiljem magama paned või vastupidi, veel varem, kas ei mõjuta magamist?
Mina soovitaks ka b12 vitamiini taset lapsel lasta kontrollida. Madal b12 pole ainult beebide probleem, seda ka suurematel ning jamad magamisega on üks sümptom.
Ei ole nüüd see asi nii hull ka nagu üks siin vihjab,et laps dikteerib… Ma ei näinud mingit mõttet lasta lapsel pimedas toas, võrevoodis igavusest nutta ja vigiseda. Raske oli aga see õnneks läks paari kuuga üle.
Mina pean väga oluliseks seda, et laps oskaks vahel lihtsalt olla. Ise rahulikult oma mõtteid mõelda, ise end reguleerida. Laps (ka kaheaastane) ei vaja tegelikult kogu aeg vanemapoolset stimulatsiooni. Mu ämm, kes on 30aastat lasteaiaõpetaja olnud räägib tihti kuidas lapsed on aastate jooksul muutunud – kogu aeg neid arendadakse, lõbustatakse, stimuleeritakse… Aga päädib see sellega, et lastel pole võimalik ise areneda. Nad teevad ideaalselt ära kõik ülesanded, mis neile antakse aga ei oska ise endale ülesandeid luua. See on kaudselt kõik selle tulemus, et me reageerime lapse igale igavusele. Ps! Alla aastase lapse igale nutule peabki alati reageerima.
Ma olen veendunud, et lapsel peabki vahetevahel igav olema 🙂 Ja las toriseb. Nii kaua toriseb kuni endale huvitavat tegevust või mõtteid leiab.
Minu 2 last on mõlemad kuni pea 2 eluaasta lõpuni rinnal uinunud. Kolmandaga läheb vast samamoodi, kui ta nii soovib.
Pakun ka, et laps võtab õhtust magamaminekut kui päevauinakut. Ja kuna hommikul magab kaua, siis ongi reziim nihkes. Vōib-olla aitab siiski varasem hommikune äratamine, et see päris ööuni õigel ajal tuleks. Kui on kodune laps, saab vajadusel 2 päevauinakut teha, kui lõunauni liiga vara tuleb.
Muidugi ei mõista 1a7k laps miks tal uni kaob. Iseendaga olemine on õpitud oskus ja ei tohiks olla piin.
Minu noorema lapse hoius on 10 last vanuses 1a6k kuni 3a. Olen kolm aastat järjest (kahe lapse ajal kokku) näinud kuidas kasvatajad näevad iga aasta alguses kurja vaeva, et õpetada lapsi omaette olema. Alguses on nii pisikeste puhul tegu harjumisperioodiga aga peale seda hakkab välja kooruma kuidas lapsed ei suuda lihtsalt olla.
Mu noorim on hetkel 2a4k (hoius alates 1a9k) ja kui vahel talle une ajal järgi lähen on tore vaadata, et mõni ehk ei magagi aga asjatab tasakesi kaisukaga oma voodis ja tervitab sosinal.
Harjutamise küsimus.
1a7k on vanus kus lapsel toimub üleminek 2 päevaune pealt 1 päevaunele ja see võibki olla kaootiline. Minu lapsel on ka olnud päevi kui ta magas 2 korda, siis 1 ja siis jälle tahtis kaks päevauinakut.
Ma pakun, et läheb paari kuuga üle. Mina olen kodurahu huvides väikelapse rütmidega kaasa läinud, sest nende vägisi muutmine oli kurnav nii lapsele kui kokkuvõttes ka teistele pereliikmetele. 1a7k “kasvatamine” ja mitte magamise eest ignoreerimisega “karistamine” tundub julm ja mõttetu – väike inimene ei saa arugi mistõttu temaga niimoodi käitutakse. Ja, Disneylandy talle rõõmsalt ei teeks kl 1 öösel, aga oleks ikka juures ja toimetaks vaikselt.
1a7k “kasvatamine” ja mitte magamise eest ignoreerimisega “karistamine” tundub julm ja mõttetu – väike inimene ei saa arugi mistõttu temaga niimoodi käitutakse. Ja, Disneylandy talle rõõmsalt ei teeks kl 1 öösel, aga oleks ikka juures ja toimetaks vaikselt.
Last ei tohiks kunagi nuttes ignoreerida! Vastupidi. Kui laps saab oma emotsioone tunda oma vanemate kaisus või lähedal, on sellel väga positiivne mõju. Sama halb kui ignoreerime on jonnile järele sndmime. Mõlemad on lapsele pikas perspektiivis kurnavad ja kahjulikud.
“Kasvatama” või siis kasvatama peaks lapsi aga kogu aeg 🙂
Kõige suurem viga on see, et sa ta öösel ärkamise järel üles võtad. Kust peaks laps teadma, et on öö ja öösel magatakse, kui ema temaga ärkamisjärgselt tegelema hakkab?
Kui on öö, siis on öö. Öösel magatakse pimedas toas, ei mingit meelelahutust või stimulatsiooni. Varem või hiljem jääb laps uuesti magama.
No aga sa võtad ju ise lapse üles ja hakkad mängima. Ehk leiaks siiski koha, kus laps saaks öö otsa magada. Lapsel oma tuba ei ole?
no jah, eks ma ikka ise ajan juba 1a ja 7 kuud oma last vägisi üles ja ei lase tal magada ????????
Oma tuba on lapsel täiesti olemas aga seal magas veel halvemini ja 3-4 korza öösel kahe toa vahet joosta ei tundunud ka mõistlik.
Ja selle mängima võtmisega, arvate et ma pole proovinud lasta tal jaurata oma voodis? Ta jaurab seal mitu tundi ja lõpuks ikkagi uinub kussutades/rinnal aga edasine uni on rahutu ja nuuksub läbi une. Siis kui ta üles võtan ta mängib ~2h vaikselt ja läheb rahulikult magama tagasi. Ilmselgelt eelistan teist varianti
Aga see, et sa eelistad teist varianti ja sihipäraselt esimest ei kasuta, teebki teie elu ju keerulisemaks.
Teise variandiga harjuks laps tõenäoliselt nädala-paari-kolmega, kui endale ööst öösse kindlaks jääda.
See ei tähenda, et sa teda kaissu võtma ei peaks, vastupidi. Las nuuksub kaisus, sinu silituste saatel. Aga öö on öö – magamise aeg ja siis ei mängita.
Jah, ignoreerige alla kaheaastast last kui ta öösel ärkab. Näidake, kes on kodus boss. Las jaurab, varem või hiljem uinub nii kui nii. Ja varsti ei nuta üldse, sest nutmitest pole kasu – sellele ei reageeri ükski täiskasvanu (muide, kas te teate, et lastekodus väikelapsed ei nuta peaaegu üldse?). Lasteaias on pärast musterlaps ja emale-isale ka mugav, mängib üksi ja midagi ei nõua. Ema saab foorumites nõuandeid jagada, kuidas mitte lasta lapsel endale pähe istuda.
Hirmus on ludega, kui mitmed inimesed niimoodi tõsimeeli arvavad ja lapse vajaduste ignoreerimist kasvatamiseks peavad.
Jah, ignoreerige alla kaheaastast last kui ta öösel ärkab. Näidake, kes on kodus boss. Las jaurab, varem või hiljem uinub nii kui nii. Ja varsti ei nuta üldse, sest nutmitest pole kasu – sellele ei reageeri ükski täiskasvanu (muide, kas te teate, et lastekodus väikelapsed ei nuta peaaegu üldse?). Lasteaias on pärast musterlaps ja emale-isale ka mugav, mängib üksi ja midagi ei nõua. Ema saab foorumites nõuandeid jagada, kuidas mitte lasta lapsel endale pähe istuda.
Hirmus on ludega, kui mitmed inimesed niimoodi tõsimeeli arvavad ja lapse vajaduste ignoreerimist kasvatamiseks peavad.
Loe ikka kommentaarid korralikult läbi 🙂 Enda meelest olen korduvalt rõhutanud, et nuttu ei tohiks ignoreerida. Vastupidi. Nutt vajab lohutust, kallistusi, lähedust, silitusi… aga mitte järele andmist. Seal on suur vahe, või mis?
Kui sa vanemana näed ainsa võimalusena lapse lohutamise korral tema nutule järele andmist, mitte tema õpetamist ja tunnetega toimetulekul abistamist, on teil tulevikus ees suured raskused. Kahjuks nägin enne lapsehoolduspuhkusele jäämis iga päev keerulistes suhetes lapsi ja lapsevanemaid, kelle ainukene põhimõte oli väikelapseeas “las laps teeb, mis laps tahab. Peaasi, et ei nuta.”
Sotsiaalpedagoogina kinnitan, et see meetod ei toimi.
Hm, kui minu varasematest lastest ärkas keegi väikelapsena poole öö paiku, siis mina pakkusin talle vett joomiseks (tassi panin juba varem valmis veega) ja suunasin tasakesi uuesti magama. Magamist tuleb õpetada.
Mis veel aitaks? Enne ööunne minekut igal õhtul nii tund/poolteist üks vanem ainult lapsega rahulikult tegeleb (pusle kokkupanek, perepiltide vm raamatu vaatamine, nukude-autode magamaminekurituaalid, jne). See loob lapses väga turvalise tunde. Vanemad võivad õhtud omavahel ära jagada, kes millal lapsega tegeleb. Kindlasti mitte ka magusat süüa – stimuleerib jälle liigselt.
Jah, ignoreerige alla kaheaastast last kui ta öösel ärkab. Näidake, kes on kodus boss. Las jaurab, varem või hiljem uinub nii kui nii. Ja varsti ei nuta üldse, sest nutmitest pole kasu – sellele ei reageeri ükski täiskasvanu (muide, kas te teate, et lastekodus väikelapsed ei nuta peaaegu üldse?). Lasteaias on pärast musterlaps ja emale-isale ka mugav, mängib üksi ja midagi ei nõua. Ema saab foorumites nõuandeid jagada, kuidas mitte lasta lapsel endale pähe istuda.
Hirmus on ludega, kui mitmed inimesed niimoodi tõsimeeli arvavad ja lapse vajaduste ignoreerimist kasvatamiseks peavad.
Loe ikka kommentaarid korralikult läbi ???? Enda meelest olen korduvalt rõhutanud, et nuttu ei tohiks ignoreerida. Vastupidi. Nutt vajab lohutust, kallistusi, lähedust, silitusi… aga mitte järele andmist. Seal on suur vahe, või mis?
Kui sa vanemana näed ainsa võimalusena lapse lohutamise korral tema nutule järele andmist, mitte tema õpetamist ja tunnetega toimetulekul abistamist, on teil tulevikus ees suured raskused. Kahjuks nägin enne lapsehoolduspuhkusele jäämis iga päev keerulistes suhetes lapsi ja lapsevanemaid, kelle ainukene põhimõte oli väikelapseeas “las laps teeb, mis laps tahab. Peaasi, et ei nuta.”
Sotsiaalpedagoogina kinnitan, et see meetod ei toimi.
Aitäh selgituste eest! Nüüd tean, et sotsiaalpedagoogidest tuleb suure kaarega mööda käia.
Võõrutamisele oled mõelnud? Nii minu lastel kui ka paljudel tuttavatel läksid ööd hüppeliselt rahulikumaks kui lõppes ära õhtune ja öine söötmine. Kui laps tõmbab õhtul hilja kõhu piima täis, ajab seedimine ja pissihäda ta nihelema ja laps ärkab võib-olla sellest.
Kas teemaalgataja on 6elnud, et ta imetab? Kui see “uinub rinnal” tähendas seda, siis jah, tasuv võõrutamisele mõelda, aga ma usun, et ta mõtles lihtsalt kõhu peal magamist.
Ise sellise lapsega oma ajad üle elanud (halb uinuja, rändas igal 66sel kell 4 meie voodisse, halva unenäo periood, kus poole 66 ajal kaissu taheti või oli nõus ainult kõhu peal magama, 66sel 2-3 tundi ülevaloleku perioodid alla 2a vanuses (see oli kõige õudsem) lohutan, et see laps on 5-6a vanuses pere kõige rahulikum magaja 🙂 jääb ise magama ja 66sel ei aja isegi tekki pealt ära. Nüüd on teised endised head magajad, kes rähklevad 66 läbi voodis ringi! 😛
Kus ta magama jääb ja kus ta magab, kas magavana tõstate teda ringi (see segab paljusid lapsi, kui nad ei ärka samas kohas kus magama jäid, see “unesrändamine” ei mõju hästi)? Kaisus? Meil on noorim (3a), kes jääb oma voodisse, aga tuleb mingil hetkel 66sel kaissu, omas voodis hommikuni on maganud väääga üksikud korrad elus. Lohutan veel, see kõik läheb m66da ja 3-4-5 eluaastaks on 66d juba palju rahulikumad, mina ei kräunutaks last 66sel (“mis sa siis võtad teda ülesse”… meil oleks majal katus pealt r66gitud siis) ja ei ajaks teda nutma (meil ärgatakse mõnikord harva hästi vara ja laps sai varem väga tigedaks, kui ma ei lubanud kell 6.30 mängima minna, aga kaisus harjus ja nüüd kui ütlen, et liiga vara on, maga veel, siis üritab ja ei vihasta).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
