Teema: Laps ei õpi lugema

Harjutage häälimist!

Häälimine käib ilma tähekujuta. “Kuula. Ssssaba. Kas “s” on alguses või lõpus?”

Jah, esialgu hääli ikka ise ette. Kui otsite “a”-häälikuga algavaid asju, siis paku sõnu hästi aeglaselt välja hääldades välja, tema las otsustab, kas algab “a”-ga või ei. Kui tähti kordate, siis koos näidetega, mis selle tähega algavad, võib-olla kui neid aeglaselt ja hoolikalt mingi 7-10 tk ette hääldada, oskab midagi juba lisada. Kiusatus kontrollida on arusaadav, aga selleks, et miski kinnistuks, peab häälimine olema jõukohane mäng.

Eestis tegeletakse lasteaias ikka palju lugemise-kirjutamise eeloskustega, nii et on üsna loogiline, et kui lõpuks päriselt lugema õpetatakse, siis läheb kiiresti. Kui asukohamaa keeles kirjapilt ja hääldus enam-vähem sama, siis kehtib see tõenäoliselt seal ka, nii et võib täitsa julgelt oodata.

Soovitan lisaks ka spetsialistidega nõu pidada, et kumma kirjakeele laps enne peab omandama. Oleneb kus riigis elate ja kui sarnane/erinev keelepilt on. Sulle võib tunduda, et ta peaks omandama lugemis ja kirjutamisoskuse emakeeles, aga see võib koolis hoopiski probleemseks osutuda kui keel on eesti keelest väga erinev. See võib edaspidi mõjutada ka motivatsiooni, hindeid, arusaamist – miks ühes keeles on nii, aga teises pole.

Kasvõi inglise ja eesti keele näide – tähed samad, hääldus täiesti erinev. Kui ta hakkab kaht asja pea samaaegselt õppima siis segamini mineku oht on suurenenud.

Näita sõnu ilma piltideta. kirjuta puhtale sedelile vms.

#3991189:

harjuta ikka!

Aga kui laps ei soovi, siis pole mõtet sundida. Ise ei tee ka ju midagi heameelega kui kästakse. Lugema õppimine peab last ennast huvitama

Kas kavatsete kunagi Eestisse tagasi kolida? Elame samuti välismaal, laps kasvas siin üles, räägib nii eesti kui inglise keelt. Inglise keeles lugema õpetamise metoodika on ikka eesti omast nii erinev, et ei hakanud lugemisega segadust tekitama, koolis õppis 5-aastaselt lugemise kenasti selgeks. Nüüd täiskasvanuna loeb-kirjutab eesti keeles kuigipalju, spetsiaalselt pole õpetanud.

Jäta need hambad natuke hilisemaks lugemiseks u kuu aega hiljemaks. Hakka lapsega silpe lugema, suvalisi silpe kahe häälikuga. KI KA, TA , LA , RA MA, PI LI jne jne täiesti suvalised. Kirjuta mitu rida lapsele. Näed eduelamust kiiresti, kui paar õhtut nii loete, siis lisa juba kolmas häälik HAI KAS SAI TAI LAI  KAI RAI MAI MUI LUI jne jne Lugege neid jälle paar õhtut, võiks olla kohe terve lehekülg, eduelamust mida lapsele väga vaja näed kiiresti. Kui need ka selged lisa veel üks häälik SAIL KAIL MAIL KRUI PAIL jne kui need ka selges , no siis võivad juba hambad tulla ja muud lühemad sõnad ja varsti ka lühikesed lihtsad tekstid. Eesti keeles on hea esimeseks lugemiseks raamat   “Täheraamat” autoriks on Riina Kasser. Neid tekste saab ka jutustada. Lehekülje ülemises osas on trükitähtedega antud tähe kohta väike tekst ja lehekülje alumises osas sama tekst juba kirjatähtedega. Minu lapsed õppisid mulle märkamatult sujuvalt ka kirjatähed selle raamatuga ära.

Meil ka 7a laps, muidu arukas, ei õppinudki kooliminekuks lugema.

Me ikka püüdsime. Tegin talle näiteks kaardid suurte trükitähtedega kirjutatud sõnadega. Luges esimese tähe ja pakkus suvalist sõna. Kui ütlesin: “Ära paku suvalist sõna, püüa kõik tähed kokku veerida” – siis hakkas nutma. Üldse, muutus väga tõrksaks lugema õppimise suhtes.

Koolis laps saadeti kohe logopeedi juurde, Kooli logopeed ome mingite meetoditga õpetas ta üsna kiiresti lugema. Ja laps käis logopeedi tunnis üsna rõõmsalt, ilma vastumeelsuseta.

Mis ma öelda tahtsin: see ei ole maailmalõpp, kui laps vajab lugema hakkamiseks logopeedi abi. Mõnele lapsevanema lähenemine lihtsalt ei sobi ja vajab teistsugust metoodikat.