Esiteks – kas sa saad aru, et inimesed põgenevad sõja eest. Neil võivad olla pereliikmed-lapsed surma saanud, kodud puruks pommitatud. Ja sa ajad mingi nende Eestisoleku võibolla teisel-kolmandal kuul, et rääkigu eesti keeles… Kui enesekeskne üks inimene saab olla.
Ära pane oma halbu fantaasiaid minu pähe. Minu näide oli ilmestamaks seda, et on täiesti OK, kui kõik eestlased ei oska vene keelt. Me ei pea seepärast kõik vene keelt õppima, et siin on ukrainlased. Antud ukrainale (või oli ta venelane, mina ju ei tea), sai tõenöoliselt abi kelletki teiselt. Mina püüdin teda kehakeeles aidata niipalju, kui oskasin ja rohkem ei olnud minu võimuses. Mulle tundus, et ta oli hinnasiltide osas segaduses, sest koos selle kalaga ta ka hinnasiltide suunas näitas. Ni et panin selle kala õige hinnasildi juurde ja selle teise hinnasildi kohta, millele ta osutas, näitasin käega majoneesi poole. Kui see ei olnud see, mida ta küsis, siis pidi kelletki teiselt abi paluma.
Ma ei öelnud, et nad peaksid juba praegu eesti keelt oskama. Ma ütlesin, et meie ei pea kõik nende pärast vene keelt osakama. Neil on võimalus kasutada tõlke, pöörduda järgmise inimese poole ning kui plaanivad siia pikemaks jääda, siis alustada eesti keele õppimist.
Ma olen ukrainlasi igati toetanud ja aidanud. Aga seda siiski oma võimaluste ja oskuste piires ja ma ei arva, et me kõik peaksime nend pärast vene keelt õppima. Vene keele oskust mul ei ole, nii et sellega neid aidata ei saa.