Esileht Koolilaps Laps ei räägi eesti keelt korralikult

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )

Teema: Laps ei räägi eesti keelt korralikult

Postitas:
Kägu

Tegu 12-aastasega. Kusjuures on tekkinud veider aktsent juurde, tean, et suht palju loeb internetis inglise keeles, sest kui hakkab mingist asjast rääkima, siis on tunda et tõlgib oma juttu (nagu google translation).   Inglise keel on koolis 5, räägib vabalt.  Parandan vigu, üritan igati temaga pikemaid vestlusi pidada, lugemisega on nii nagu on, kohustusliku kirjanduse loeb läbi – muud mitte. Lapsena eelistas lugeda loodusraamatuid, mitte jutukaid.  Mängime Aliast, et panna eesti keeles asju seletama. Aga mida veel? Mis võiks raamat, mida 12-aastane poiss loeks? Mäletan, et vanem poiss luges neid Berti-raamatuid.

+5
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui laps juba Eesti keelt aktsendiga räägib, siis ehk nutiaega lõpuks piirata. Minu laps ka vaatab inglisekeelseid videosid ja räägib inglise keelt kohati paremini kui ma ise, aga eesti keelt siiski oskab ka. Vanemate ja sõpradega räägib ju eesti keeles, vaatame eestikeelseid uudiseid telekast. Kogu aeg on ka mingi raamat käsil. Reegel on, et iga päev peab lugema. Kui kohustuslikke raamatut hetkel käsil pole, võib ise valida mõne raamatu. Nt “Ühe äpardi päevik”, “Tom Gates” vm naljakat. Lk arvu annan mina ette,  neist pildiraamatutest peab paarkümmend lehte lugema.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
  • Tegu 12-aastasega. Kusjuures on tekkinud veider aktsent juurde, tean, et suht palju loeb internetis inglise keeles, sest kui hakkab mingist asjast rääkima, siis on tunda et tõlgib oma juttu (nagu google translation). Inglise keel on koolis 5, räägib vabalt. Parandan vigu, üritan igati temaga pikemaid vestlusi pidada, lugemisega on nii nagu on, kohustusliku kirjanduse loeb läbi – muud mitte. Lapsena eelistas lugeda loodusraamatuid, mitte jutukaid. Mängime Aliast, et panna eesti keeles asju seletama. Aga mida veel? Mis võiks raamat, mida 12-aastane poiss loeks? Mäletan, et vanem poiss luges neid Berti-raamatuid.

    Su laps peab Eesti keeles raamatuid lugema või peab pere temaga rohkem suhtlema.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on murettekitav tendents, et mõned eesti lapsed ei oska enam oma emakeelt korralikult rääkida. TA kirjutab küll, et inglise keel olevat 5, ent millised on lapse hinded emakeeles? Hästi, laps suudab emakeeles küsida nt süüa-juua ja väljendada teisi lihtsamaid soove-mõtteid. Ent ilmselt jääb selline segakeelne laps hätta keerukamate lausekonstruktsioonide mõistmise ja tootmisega, ei suuda “lahti hammustada” mõistukõnet, ei tunne vanasõnu ega ümberütlemisi. Tulevikus võib see kaasa tuua olukorrad, kus noor inimene jääb hätta emakeelse suhtlusega nt ametiasutustes, ei suuda lugeda üüri- ega rendilepingut mõttega jne. Kokkuvõttes võib see kaasa tuua päris priskelt jamasid.

Nii et soovitan TA-l oma lapse nutiaega tugevalt piirata ja leida talle võimalused arendada nüüd vahelduseks natuke ka emakeelt. Meie peres peavad lapsed iga päev tund aega raamatut lugema, omal valikul. See tund aega nutikat näppida ei tohi. Samuti võib kasutada audioraamatuid, mida võite laenutada kas või raamatukogust. Laenutate raamatukogust eestikeelse audioraamatu ja paned selle lapsele mängima, las kuulab siis eestikeelset juttu. Eks muidugi tasub lapsega rääkida ja arutleda samuti.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Mure on selles, seoses koroonaga kadus komme käia sõpradel külas, vaid see asendus sellega, et mängitakse sõpradega internetis ja suheldakse selle kaudu. Netiaega olen juba  piiranud, laps käib 2×1,5 tundi jalgpallitrennis ja 2×1 laulmas  ehk siis 4 päeval nädalas on seotud hobiringiga. Eesti keel on 3-4, oleneb sellest, kuidas viitsib õppida.  Samas loeb ja uurib netist igasuguseid asju (huvitab kosmos jne), mida siis minule vigases eesti  keeles ette kannab.

Varem käsime väga palju reisimas, nüüd ei pääse ka enam kuhugi. Reisides oli hea eestikeelne raamat või ajakiri lugemiseks anda, juttu rääkida jne. Kusjuures lapsena väga meeldis raamatuid sirvida, kuulas minu lugemist, meil olid ka CD muinasjuttudega jne. Mängisime igasuguseid sõnamänge jne. Nüüd, kui mängime Aliast, siis imestan, kuidas ei oska asju seletada. Mõned aastad tagasi ehmatasin ikka tõsiselt, kui selgus, et laps ei tea, mis on kardinapuu või aknalaud.

+2
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Mure on selles, seoses koroonaga kadus komme käia sõpradel külas, vaid see asendus sellega, et mängitakse sõpradega internetis ja suheldakse selle kaudu. Netiaega olen juba piiranud, laps käib 2×1,5 tundi jalgpallitrennis ja 2×1 laulmas ehk siis 4 päeval nädalas on seotud hobiringiga. Eesti keel on 3-4, oleneb sellest, kuidas viitsib õppida. Samas loeb ja uurib netist igasuguseid asju (huvitab kosmos jne), mida siis minule vigases eesti keeles ette kannab.

Varem käsime väga palju reisimas, nüüd ei pääse ka enam kuhugi. Reisides oli hea eestikeelne raamat või ajakiri lugemiseks anda, juttu rääkida jne. Kusjuures lapsena väga meeldis raamatuid sirvida, kuulas minu lugemist, meil olid ka CD muinasjuttudega jne. Mängisime igasuguseid sõnamänge jne. Nüüd, kui mängime Aliast, siis imestan, kuidas ei oska asju seletada. Mõned aastad tagasi ehmatasin ikka tõsiselt, kui selgus, et laps ei tea, mis on kardinapuu või aknalaud.

Inglise keeles siis teab neid sõnu? Mina nt ei tea, kuidas on kardinapuu inglise keeles. Või ta ei olegi näinud kardinapuud või lihtsalt pole kunagi mõelnud, kuidas seda asjandust võiks nimetada? Ma soovitan Aliast ikka edasi mängida ja muidu ka lugeda, mis iganes teema teda huvitab, nt kosmosest on eesti keeles raamatuid, vt kas või raamatukogu e-kaloogist ester.ee märksõna “kosmos”.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas eesti keele reegleid on vahepeal muudetud ja nüüd on normiks kirjutada lause sees Eesti keel suure algustähega? Või käib jutt mingist uuest Eesti territooriumil räägitavast keelest, mis tegelikult ei ole eesti keel?
Mis te muidu lapsest tahate saada, kui täiskasvanud ka ei valda korralikult…

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Varem käsime väga palju reisimas, nüüd ei pääse ka enam kuhugi. Reisides oli hea eestikeelne raamat või ajakiri lugemiseks anda, juttu rääkida jne.

Siis tuleb lapsega rääkida ja ühiselt aega veeta kodus või parasjagu võimaluste piires. Kui välismaale ei saa, siis pere ühine aeg täitsa puudub?

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul ei ole päris sellist muret mis TA-l, aga ma olen üllatunud, kui palju tuleb ka tublil (head hinded, suur lugemus) 15-aastasel ette eestikeelseid sõnu, mida tema pole iial kuulnudki – st selliseid, mille tähendust ta meilt küsib. Enamasti sellised sõnad, mida kohtab palju just vanemas eestikeelses kirjanduses, aga mida igapäevaselt ei kasuta.  Inglise keele pealetung on juba mõjunud sellele, et järgmiste põlvkondade emakeel saab üha vaesem ja viletsam olema. Kurb, ja ma ei tea sellele head lahendust 🙁

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul ei ole päris sellist muret mis TA-l, aga ma olen üllatunud, kui palju tuleb ka tublil (head hinded, suur lugemus) 15-aastasel ette eestikeelseid sõnu, mida tema pole iial kuulnudki – st selliseid, mille tähendust ta meilt küsib. Enamasti sellised sõnad, mida kohtab palju just vanemas eestikeelses kirjanduses, aga mida igapäevaselt ei kasuta.

Kui ta vanemat kirjandust ei loe ja te seda sõna igapäevaselt ei kasuta, kust ta siis seda kuulma ja teadma peaks? Meie põlvkond ka ei pruugi enam karjapasuna liike ja loomade värvitoone teada (kõrb hobune jne).

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul ei ole päris sellist muret mis TA-l, aga ma olen üllatunud, kui palju tuleb ka tublil (head hinded, suur lugemus) 15-aastasel ette eestikeelseid sõnu, mida tema pole iial kuulnudki – st selliseid, mille tähendust ta meilt küsib.

Sõnaveebi äpp telefoni ja iga kord, kui kelleltki küsida ei ole, vaadaku sealt. Võib ju siis ka näiteks endale punkte korjata iga uue eestikeelse sõna eest, mis omandatud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on 8-aastane Ameerikas kasvav pooleldi eestlasest laps ja mõtlesin, et pean sellise asja pärast siin muretsema – õnneks seni on mõlemad keeled tal nö emakeele tasemel, aktsenti pole kummalgi juures. Aga vabanda, see teema tõesti ajas mind naerma. Käib ta ju eestikeelses koolis, sõbrad on eestlased, vanemad-vanavanemad-õed-vennad samuti?

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina mõistan teemaalgatajat. Kodus peagi 11-aastaseks saav poiss ja samuti on tal väga hea inglise keel, aga emakeeles väljendamisest jääb vajaka. Ta on väikesest peale olnud väga kinnine ja vähese jutuga, see on tal loomuses ja kodus vestlusi pidada temaga ei õnnestu eriti kellelgi. Kui lõpuks on hea tuju ja satub nn jutusoonele, siis näen, et väljendusoskus on väga nõrk, sõnadest jääb puudu ja ta jääb tihti toppama, et midagi välja öelda. Või pakub lõpuks ingliskeelse väljendi asemele, sest nii on lihtsam.

Muretsen, sest koolis ja ka muidu elus on jutustamisoskus edaspidi aina olulisem. Muidu on ta sõbralik, rõõmus ja lahtise peaga laps, hinded ka seni head. Raamatuid lugema ei ole teda veel saanud, maksimum, mida nõustub lugema, on kohustuslik kirjandus. Kuulaks ka hea meelega soovitusi, sest peale minu pole lapsel eriti kedagi igapäevaselt lähedal, kellega oma vestlusi pidada.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Mure on selles, seoses koroonaga kadus komme käia sõpradel külas, vaid see asendus sellega, et mängitakse sõpradega internetis ja suheldakse selle kaudu. Netiaega olen juba piiranud, laps käib 2×1,5 tundi jalgpallitrennis ja 2×1 laulmas ehk siis 4 päeval nädalas on seotud hobiringiga. Eesti keel on 3-4, oleneb sellest, kuidas viitsib õppida. Samas loeb ja uurib netist igasuguseid asju (huvitab kosmos jne), mida siis minule vigases eesti keeles ette kannab.

Varem käsime väga palju reisimas, nüüd ei pääse ka enam kuhugi. Reisides oli hea eestikeelne raamat või ajakiri lugemiseks anda, juttu rääkida jne. Kusjuures lapsena väga meeldis raamatuid sirvida, kuulas minu lugemist, meil olid ka CD muinasjuttudega jne. Mängisime igasuguseid sõnamänge jne. Nüüd, kui mängime Aliast, siis imestan, kuidas ei oska asju seletada. Mõned aastad tagasi ehmatasin ikka tõsiselt, kui selgus, et laps ei tea, mis on kardinapuu või aknalaud.

Inglise keeles siis teab neid sõnu? Mina nt ei tea, kuidas on kardinapuu inglise keeles. Või ta ei olegi näinud kardinapuud või lihtsalt pole kunagi mõelnud, kuidas seda asjandust võiks nimetada? Ma soovitan Aliast ikka edasi mängida ja muidu ka lugeda, mis iganes teema teda huvitab, nt kosmosest on eesti keeles raamatuid, vt kas või raamatukogu e-kaloogist ester.ee märksõna “kosmos”.

Tänapäeval polegi kardinapuid, kõigil on siinid laes. Laps ei saagi teada, et kardinapuu ei ole sama nagu kasepuu või tammepuu.

0
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Raamatuid lugema ei ole teda veel saanud, maksimum, mida nõustub lugema, on kohustuslik kirjandus. Kuulaks ka hea meelega soovitusi, sest peale minu pole lapsel eriti kedagi igapäevaselt lähedal, kellega oma vestlusi pidada.

11-aastase puhul on natuke hiljavõitu soovitada, aga nt minu lapse sõnavara ja väljendusoskust on palju arendanud ettelugemine. Ta on natuke noorem ja samuti ise lugeda ei armasta, aga ettelugemist on alati armastanud ja kuulab siiamaani väga hea meelega.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul ühel peretuttaval on kaks tütart, üks umbes 10, teine umbes 12. Eestlased ja elavad Eestis.

Aga tüdrukud omavahel räägivad kogu aeg inglise keeles. Päris hirmus tegelikult.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Mul ühel peretuttaval on kaks tütart, üks umbes 10, teine umbes 12. Eestlased ja elavad Eestis.

Aga tüdrukud omavahel räägivad kogu aeg inglise keeles. Päris hirmus tegelikult.

Kõige kurvem on see, et selliste laste sõnavara on ka inglise keeles kidur, kuna ta ei ole omandanud oma emakeeles funktskoeerimiseks vajalikku sõnavara. Sellistel lastel on muidugi hea hääldus ja vanemad arvavadki ekslikult, et nende laps oskab inglise keelt ülihästi.</p>
Olen ise inglise keele õpetaja ja märkan gümnasistide juures seda, et ingl. k sõnu mõistetakse järjest sagedamini täiesti valesti. Õpilane ise arvab, et saab tekstist aru, kuid see ei pruugi nii olla.

Näide – palusin õpilasel tõlkida antud kontekstis sõna”generous”.. Vastuseks sain “lahke”. Sõnad nagu “helde” või “suuremeelne” olid talle täiesti tundmatud.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis on lapse emakeel?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt lugedes ei õpi ju võõrkeelt hääldama ja ilma kõnelemist praktiseerimata ei saa üht keelt selgeks. Oskab inglise keeles neid asju, mida ta internetist vaatab, aga inglise keeles ei oska samuti arutleda muudel teemadel. Tema peas ongi vaid see inerneti maailm, mis paraku on kõike muud kui eesti keeles.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt lugedes ei õpi ju võõrkeelt hääldama

Inglise keele hääldamisega neil probleeme ei ole, sest nad on tänapäeval selle sees juba lugemisoskuse eelselt – pigem on raske omandada hiljem õiget kirjapilti, nagu ma näen oma 3. klassis inglise keele õppimist alustava lapse pealt. Aga rääkimist praktiseerib internetis muidugi väiksem osa.

Ma arvan siiski, et see on suuresti lapsevanemate ja pere teha, et internetist hoolimata laps elaks siiski põhiliselt eestikeelses keelekeskkonnas. Esiteks ma kindlasti ei poolda piiramatut internetiaega eelteismelistel, ka teismelistega peaks olema võimalik mingi kokkulepe saavutada. Ja teiseks koos ajaviitmine, vesteldes, nagu oma sõpradegagi vesteldakse. Võimalik, et paljudel lapsevanematel peaks see tähendama ka endal vähem telefonis või arvutis olemist. Raamatute ettelugemine, seni kuni lapse enda lugemiskiirus on nii suur, et ettelugemine hakkab talle liiga aeglane tunduma. Koos filmide vaatamine ja nende üle arutlemine. Koos igasuguste toimetuste-tööde tegemine, meisterdamine ja seal juures jutuajamine. Niimoodi ei tohiks küll lapsel eesti keel ununema hakata.

Kindlasti mitte igal elualal, aga paljudel on hea emakeeleoskusega lastel tulevikus suured eelised – isegi siis, kui ta peaks mõnele muule maale elama kolima, sest hea emakeeleoskus annab ka parema arutlus- ja analüüsioskuse.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mind hirmutab samuti see tendents. Kusjuures enda laps räägib inglise kõnekeelt küll ladusalt, hääldab hästi, aga mitte ideaalselt. Ideaalne võib see tunduda mõne ise keelt ideaalselt mitteoskava täiskasvanu jaoks. Inglise keel ka ei ole alati 5, sest tunnis on teemad teised: näiteks toa koristamine või moosikeetmine. Selliseid asju ta netist ei loe ega teistega ei aruta, samas on suhtumine, et inglise keelt pole vajagi õppida, see hakkab ju ise külge.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Mul ühel peretuttaval on kaks tütart, üks umbes 10, teine umbes 12. Eestlased ja elavad Eestis.

Aga tüdrukud omavahel räägivad kogu aeg inglise keeles. Päris hirmus tegelikult.

Kõige kurvem on see, et selliste laste sõnavara on ka inglise keeles kidur, kuna ta ei ole omandanud oma emakeeles funktskoeerimiseks vajalikku sõnavara. Sellistel lastel on muidugi hea hääldus ja vanemad arvavadki ekslikult, et nende laps oskab inglise keelt ülihästi.</p>

Olen ise inglise keele õpetaja ja märkan gümnasistide juures seda, et ingl. k sõnu mõistetakse järjest sagedamini täiesti valesti. Õpilane ise arvab, et saab tekstist aru, kuid see ei pruugi nii olla.

Näide – palusin õpilasel tõlkida antud kontekstis sõna”generous”.. Vastuseks sain “lahke”. Sõnad nagu “helde” või “suuremeelne” olid talle täiesti tundmatud.

Täpselt nii. Inglise filoloogina olen ka märganud, et need “ülihästi” inglise keelt oskavad lapsed tegelikult keele struktuurist/grammatikast ei tea midagi, nad teavad jah palju sõnu ja oskavad hästi noorte kõnekeelt, ka hääldus on enam-vähem ok, aga kirjutamisoskus on suht null ja tegelikult sügavuti ei tea midagi. Ja kõige hullem ongi siis, kui ka emakeelt ei osata korralikult. Nii see keel vaesub. Ja mitte ainult eesti, vaid ka seesama uhke inglise keel. Kuna terve maailm räägib inglise keelt nii nagu oskab, igaüks isemoodi ja oma keele mõjutustega, siis see, mida igal pool lugeda-kuulda võib, pole ka enam korralik inglise keel. Vigu täis ja üsna üheülbaline.

Mida sellisel puhul ette võtta – ilmselt muud ei jää üle kui suhtlemine ja raamatud, kirjandus jne. Aga kui on tegu poisiga, keda huvitab teadus ja kosmos jms, siis soovitan talle tellida koju kindlasti ajakiri Horisont – seal on kosmost ja geene ja ilma ja nuputamisülesandeid ja kõike. Väga hea populaarteaduslik ajakiri. Või kui see osutub siiski raskeks, võib proovida ka nende imeliste ajalugude ja teadustega. Need on küll üsna pealiskaudsed, aga ehk selles vanuses sobilikum.

Aa, ristsõnu võiks lapse meelitada tegema.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks aliase mängimisele soovitan mina piltide järgi jutustamist. Võtad nt saksa- või jaapanikeelse koomiksi ja lased lapsel tegevuse ja vestlused juurde mõelda ja jutustada. Samuti on hea loetu ümberjutustamine oma sõnadega (tihti üritavad loetut üks ühele samas sõnastuses ette kanda, seda pigem ürita tal mitte teha lasta).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps räägib ja kuuleb teisi rääkimas eesti keeles terved pikad koolipäevad, teeb kodused ülesanded eesti keeles ära, käib teiste eestlastega koos trennis mitu korda nädalas, kodus suhtleb pereliikmetega eesti keeles, eeldatavasti on mõni eestlasest sõber ikka ka… ja ta ei oska eesti keelt???

Mulle tundub see eelkõige nagu mingi eelteismelise kiiks, mitte tegelik keeleoskuse puudumine.

Ja kui ikka Eestis sündinud, kasvanud ja siin koolis käiv laps ei suuda enam emakeeles rääkida, siis ma lülitaks kodust interneti välja.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt lugedes ei õpi ju võõrkeelt hääldama

Inglise keele hääldamisega neil probleeme ei ole, sest nad on tänapäeval selle sees juba lugemisoskuse eelselt – pigem on raske omandada hiljem õiget kirjapilti, nagu ma näen oma 3. klassis inglise keele õppimist alustava lapse pealt. Aga rääkimist praktiseerib internetis muidugi väiksem osa.

Ma arvan siiski, et see on suuresti lapsevanemate ja pere teha, et internetist hoolimata laps elaks siiski põhiliselt eestikeelses keelekeskkonnas. Esiteks ma kindlasti ei poolda piiramatut internetiaega eelteismelistel, ka teismelistega peaks olema võimalik mingi kokkulepe saavutada. Ja teiseks koos ajaviitmine, vesteldes, nagu oma sõpradegagi vesteldakse. Võimalik, et paljudel lapsevanematel peaks see tähendama ka endal vähem telefonis või arvutis olemist. Raamatute ettelugemine, seni kuni lapse enda lugemiskiirus on nii suur, et ettelugemine hakkab talle liiga aeglane tunduma. Koos filmide vaatamine ja nende üle arutlemine. Koos igasuguste toimetuste-tööde tegemine, meisterdamine ja seal juures jutuajamine. Niimoodi ei tohiks küll lapsel eesti keel ununema hakata.

Kindlasti mitte igal elualal, aga paljudel on hea emakeeleoskusega lastel tulevikus suured eelised – isegi siis, kui ta peaks mõnele muule maale elama kolima, sest hea emakeeleoskus annab ka parema arutlus- ja analüüsioskuse.

No inglise keelt hääldatakse ka riigiti ja mõnes riigis ka riigisiseselt märkimisväärselt erinevalt. Laps õpib pigem mingit poslamasla segu sellest kõigest.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ka seda meelt, et lapsevanem, kuuldes oma last natuke inglise keelt kasutamas, räägib tuttavatele uhkusega, kuidas tema laps “ainult” inglise keeles räägib ja seda keelt ülihästi oskavat. Tegelikult oskab ta inglise keelt vaid üsna kitsa kasutuse piires, tavaliselt oma internetimängude piires. Shakespeare i lugemiseni jääb  siin küll veel üsna pikk tee.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on ikka täielik klišee, et kõik noored oskavad inglise keelt ja veel lausa paremini kui eesti keelt. Minu jaoks on keeleoskus see, kui suudad ennast väljendada grammatiliselt õigesti ja ladusalt nii kõnes kui kirjas. Väiksem osa ühiskonnast väljendab ennast piisavalt korrektselt ja ladusalt.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps räägib ja kuuleb teisi rääkimas eesti keeles terved pikad koolipäevad, teeb kodused ülesanded eesti keeles ära, käib teiste eestlastega koos trennis mitu korda nädalas, kodus suhtleb pereliikmetega eesti keeles, eeldatavasti on mõni eestlasest sõber ikka ka… ja ta ei oska eesti keelt???

Mulle tundub see eelkõige nagu mingi eelteismelise kiiks, mitte tegelik keeleoskuse puudumine. Ja kui ikka Eestis sündinud, kasvanud ja siin koolis käiv laps ei suuda enam emakeeles rääkida, siis ma lülitaks kodust interneti välja.

Mulle tundub ka kummaline…

Palju rõhutatakse raamatute lugemist. Olgu, lugemine annab muidugi ka sõnavara. Aga sellised sõnad nagu “aknalaud” või “kündmine” saab selgeks ju isegi raamatute lugemise suhtes tõrges laps igapäevase vestluse käigus? Näit. kui täiskasvanu ütleb: “Võta oma asjad aknalaualt ära – ma tahaks akna lahti teha!” või kuhugi sõites kündvat traktorit näidates: “Vaata, traktor künnab põldu”. Kui väikelaps/algklassilaps kasvõi ise on vestluse käigus paar kordagi sõna “aknalaud” või “künnab” kasutanud –  siis see ju enam ei saa nii põhjalikult ära ununeda, et varateismelisena poleks nagu kunagi kuulnudki?

Olgu, teismelised võivad põhimõtte pärast mitte kasutada “ebalahedaid vanainimeste sõnu” ja kasutada “lahedaid sõnu” (mis enamasti inglise keelest tulevad) , aga see ei tekita ju lausa selliseid raskusi sõnade väljahääldamisel ja lausete moodustamisel, mida teemaalgataja kirjeldas?

Ikka väga rõhutatakse seda raamatute lugemist. Aga minu soovitused oleks sellised:

*vanemad võiksid kodus olles/toimetades või siis ka prerega väljas liikudes “mõelda kõvasti”: “Aknalaud on pisut tolmune – võtan tolmulapi ja pühin selle tolmukorra siit ära…”, “Kuhu mu lihahaamer on kadunud? Mäletan, et panin selle ülemisse sahtlisse… ei ole… ahaa, alumises sahtlis hoopis”,  “Näe, kraavipervel varsakabjad õitsevad” , “Vasakul pool teed on suur küntud põld, varsti hakatakse siia ilmselt midagi külvama” jne.

*kui kuhugi lähete (jalutama, autoga sõidate), siis püüdke olla nii, et laps nutiseadmevabalt “igavleb” ja vaatab ümbrust või autoaknast välja ning jutt lapse-vanema vahel käiks sellest, mis ümbruses näha on. Isegi, kui need on tavalised nähtused nagu “valgusfoor”, “lepik”, “pajuvõsa”, “vineeritehas”, “karjalaut” vms.

*kui vaatate Eesti kanalitelt kasvõi uudiseid, siis kommenteerige lapse kuuldes telekast kuuldut või jutustage oma sõnadega ümber – saab laps sellestki mõne sõna/väljendi

Võibolla asi ongi selles, et vanemad ei julge enam igapäevaelu käigus tavalistest asjadest vadistada? Et mis ma pidevalt patran sellest, mis ma teen või mis ma näen – kõik see on ju nii iseenesestmõistetav? Ja ongi nii, et vanem teeb nohinal omi asju (juhib autot, koristab, rullib tainast) ja mõtleb omi mõtteid, laps aga aga tema mõtteid ei kuule?

Mul algklassilaps ja ka raamatute lugemise suhtes tõrksavõitu. Kohustuslikke raamatuid loetakse. Muid raamatuid sageli vaid sirvitakse. Ei saa öelda, et tema lugemus oleks suur. Netist videosid vadat meeldib kõvasti rohkmem. Aga eestikeelse sõnavara ja lauseehituse on ta “kõvasti mõtlemisest” kätte saanud, tundub. Koolist on lisandunud: “Õumaigaad” jms. inglisekeelset (Küsisin, kas sa tead, mida see tähendab? Ei teadnud. Ütlesin: “Oh, mu jumal”. Nüüd siis vist teab.). Aga kasutab ka eestikeelseid “vanainimeseväljendid” nagu: “Taevas hoidku”, “Jumala eest” jms. vahel. Eks ikka vanematelt-vanavanematelt kuuldud.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võibolla asi ongi selles, et vanemad ei julge enam igapäevaelu käigus tavalistest asjadest vadistada? Et mis ma pidevalt patran sellest, mis ma teen või mis ma näen – kõik see on ju nii iseenesestmõistetav?

Asi ei ole ehk julgemises, vaid osa inimesi ongi vähem jutukad ja neil on väga raske niimoodi “kõvasti mõelda”. Ma mäletan, kuidas üks tuttav kunagi kaebas, et tema minia on nii vaikse loomuga, et kui laps temaga kahekesi kodus on, siis ei õpigi rääkima – tuleb teistel selle võrra rohkem lapsega rääkida.

Ma ise päris igat liigutust ei viitsi kommenteerida, aga lapsega asju arutada küll. Ja selge, et minu teemad tihtipeale ei paelu last (algklassid, poiss), aga kui ta ise millestki jutu üles võtab, siis ma katsun alati, kui vähegi võimalik, seda nii pikalt arendada kui saab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See põlvkond ei räägigi enam korralikult eesti keelt.

Siin üks stiilinäide 14aastase eestlase eesti keelest:

“Anektoot on rohkem teksti kus on fackte ja nalias on rohkem nalju teksi sees.”

Ei ole erivajadusega laps, täiesti normintellektiga laps on.

Eesti filoloogid ei valda enam keelereegleid, eesti keele riigieksamil parandatakse aastast aastasse töid vigaselt. Peaaegu et mitte keegi siin riigis ei oska enam seda keelt korralikult. Alles 30 aastat tagasi oli veel korrektne emakeeleoskus norm, 80% inimestest oskas eesti keeles korrektselt kirjutada.

Miks nii on läinud? Selle eest tuleb ainult ja ainult meie HTM-i ennastunustavat tööd “tänada”.

Ütlen lapsevanemale täiesti siiralt: panustage inglise keele õppimisse. Eesti keele rong on ammu juba kraavis.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )


Esileht Koolilaps Laps ei räägi eesti keelt korralikult