Teema: Laps ei salli mu uut elukaaslast :(

Minu arvamus on kindlasti ebapopulaarne, aga ühel juhul endal ja paaril juhul tuttavatel järele proovitud. Kui sa oled kindel, et soovid selle mehega elada pikki aastakümneid, siis nii oma lapsele ütlegi. Kaheksane on piisavalt suur, et temaga otse rääkida. Ütle talle, et temal ega ühelgi teisel inimesel ei ole vähimatki õigust valida sulle elukaaslast ega otsustada, et kas ja miks sa jääd elu lõpuni üksi. Ütle talle, et kui tema tahab pirtsutada, nägusid teha ja otsustada, kas ja kellega sa elad või jääd üldse üksinda, siis peab ta arvestama sellega, et see on kahepoolne tegevus. Sel juhul otsustad tulevikus sina samamoodi tema üle, kas ja kellega ta elab või jääb üksikuks. Küsi, kas ta on sellega nõus, et sina valid talle tulevikus mehe. Ja valid homsest alates lapsele ise kõik tema sõbrad ja tema siis ei tee nägusid ja ei torise. See ei ole nii, et tema võib sinu elu üle kohut mõista ja otsustada, aga sina ei või siis otsustada tema kaaslaste, sõprade ja tulevase elukaaslase üle.

Küll aru saab.

Kui sa ei ole kindel, et soovid selle mehega päris perekonda, siis lõpeta lapse narrimine ja edaspidi hoia oma seksuaalseiklused salajas.

#4233639:

Minu arvamus on kindlasti ebapopulaarne, aga ühel juhul endal ja paaril juhul tuttavatel järele proovitud. Kui sa oled kindel, et soovid selle mehega elada pikki aastakümneid, siis nii oma lapsele ütlegi. Kaheksane on piisavalt suur, et temaga otse rääkida. Ütle talle, et temal ega ühelgi teisel inimesel ei ole vähimatki õigust valida sulle elukaaslast ega otsustada, et kas ja miks sa jääd elu lõpuni üksi. Ütle talle, et kui tema tahab pirtsutada, nägusid teha ja otsustada, kas ja kellega sa elad või jääd üldse üksinda, siis peab ta arvestama sellega, et see on kahepoolne tegevus. Sel juhul otsustad tulevikus sina samamoodi tema üle, kas ja kellega ta elab või jääb üksikuks. Küsi, kas ta on sellega nõus, et sina valid talle tulevikus mehe. Ja valid homsest alates lapsele ise kõik tema sõbrad ja tema siis ei tee nägusid ja ei torise. See ei ole nii, et tema võib sinu elu üle kohut mõista ja otsustada, aga sina ei või siis otsustada tema kaaslaste, sõprade ja tulevase elukaaslase üle.

Küll aru saab.

Kui sa ei ole kindel, et soovid selle mehega päris perekonda, siis lõpeta lapse narrimine ja edaspidi hoia oma seksuaalseiklused salajas.

Oleneb ka, kaua aega tagasi lapse isast lahku mindi. Ilmselt iga laps tahab ikka oma vanematega koos elada, mitte võõraste onudega/tädidega. See oleks küll nõme, et kui lapse ema otsustas oma mehest/lapse isast lahku minna, “kuna kasvasime lahku ning tunded kadusid”, siis tassib mingeid onusid koju ja teatab lapsele, et mina elan oma elu nii nagu tahan, hoidku suumulk kinni, kui boyfriend ei meeldi.

#4233677:

#4233640:

Sa räägiksid niimoodi kaheksa-aastase tüdrukuga, kelle koju tuuakse võõras mees elama? Teeksid selliseid ultimaatumeid? Värdjas.

Esmalt pole sõnagi juttu, et mees tuleks nende kodusse elama. Teiseks solvangud ja ultimaatumid ei ole kellelegi lubatud, ka lastele mitte. Lihtsalt seepärast, et juba koolieas lapsele ei meeldi ema partner, pole tal vähimatki õigust temaga halvasti käituda. Ei meeldi, see oleks okei. Hoiad eemale, ei kõneta, aga ei pöörita silmi ega pauguta uksi. Teretad ja jätad hüvasti. Tänad, kui midagi ulatab. Vaevalt, et keegi nõuab, et ta seda meest kallistama, musitama ja issitama hakkaks. Suvalise teise inimesega ebaviisakalt käitumisel ei ole pärast umbes neljandat eluaastat mingit õigustust. Muidugi eeldades, et see mees on ka lapsega viisakas, tuneb distantsi, kõnetab ja suhtleb viisakalt ja pole mitte liiga pealetükkiv. Kui kaheksane ei tunne elementaarset viisakust, ei tunne ta seda ka kaheksateistkümneselt.

Sa tänad viisakalt ka varast? Palun, võta mu kodust mu raha, aitäh.

Ema prioriteet on ta laps, alati. Kui ei taha sellist elu, on alati võimalus lapsi mitte saada.

Minu arust on isegi hea, et ta näitab seda nii välja. Nn hästi kasvatatud ei näitaks midagi välja, aga ega see tähenda seda, et ta nii ei tunneks. Mina olin hästikasvatatud või emale mugavaks lapseks ultimaatumitega muudetud. Tegudel on tagajärjed, teadsin. Aga ema ei teadnud, mida ma päriselt mõtlen ja tunnen. Ma olin lihtsalt viisakas, talle sobiva käitumisega.

aitäh vastuste eest.

Ehk ebaoluline vastus, aga mu mees leidis noorema sõbranna kuskil mõni aasta tagasi ja ma pakkusin, et läheme siis lahku ära. Ei ole nii, et jooksin niisama minema ja vahetan mehi ja toon koju, lapse arvamusi arvestamata.

Paar aastat võtsin aega maha, lakkusin nö haavu, kasvasin vaimselt ja kohtusin kena, viisaka mehega, kellel on ka endal täiskasvanud lapsed, kuid ammu lahutatud.

Minu lapse käitumine ongi vaid mulle küsimus, see leppimatus, et meil on keegi elus juures nüüd.

#4233702:

Räägi lapsega rahulikult ja eakohaselt. Selgita, et Sinu sõber ei peagi talle meeldima, kuid et tuleb olla salliv ja viisakas. Kokku kolimisega ära kiirusta, samuti ära sunni lapsele peale elukaaslase seltskonda ja mingil juhul ära presenteeri teda kui “uut isa”. Küll aeg annab arutust. Kas laps oma isaga suhtleb ?

suhtleb ka oma isaga ja seal on kõik korras.

Miks sa üldse pead selle mehega kallistama, musitama, käest kinni hoidma ja mingeid muid õrnusi jagama 8-aastase lapse nähes?

Kui teil on visiitsuhe, siis tehkegi seda siis, kui laps ei ole parasjagu samas juures.

Kui sellel mehel on lapsed juba täisealised, siis ta on sinust ka palju vanem? Küllap oskab ka mitte käest kinni hoides edasi liikuda või diivanil istuda?

Ma olen täisealine, kui mul ema või isa minu nähes mingi uue mehe/naisega õrnutsema hakkaks, mind ka häiriks. Olge koos ja olge heas suhtes, aga ärge käperdage üksteist minu nähes. Ma muidugi ei tea, kui kaugele te selle teineteise silitamisega lähete, aga ma eriti ei kujuta ette sellist asja. Kohtudes kallistus või põsemusi, see on okei. Aga mis olukorras te kätt hoiate? Milleks?

#4233640:

Sa räägiksid niimoodi kaheksa-aastase tüdrukuga, kelle koju tuuakse võõras mees elama? Teeksid selliseid ultimaatumeid? Värdjas.

Värdjas oled sa ise, et sellist juttu ajad. Loomulikult räägitakse nii. Mingi laps oma tujudega ei tule vanema elu dikteerima.

Ei pea langema äärmusest äärmusesse, et kas lapse huvidega üldse ei arvesta või et ema ei saa oma elu üldse elada, sest on ainult lapse huvid. Seal vahel saab kenasti ka nii oma elu elada, et laps ei kannata ja ema ei kannata.

Ma ei näe mingit eriti suurt probleemi selles olukorras, kuna teemaalgataja ei ela selle mehega koos. Külastusi saabki siis sättida sellele ajale, kui laps ei pea seal viienda rattana juures tolknema. Ka täiskasvanuna on ebamugav, kui oled näiteks oma sõbrannaga koos ja siis temal on mingi peika ja nad siis omavahel kogu aeg kaelakuti. Tekib ka selline tunne, et sa ei ole tegelikult sinna seltskonda soovitud ja sõbranna tahaks hoopis ainult oma mehega koos olla.

Lapse juuresolekul saab ju käituda ka nii, et ta ei peaks end üleliigsena tundma. Vbla see mees ka ei oska lapsega suhelda ja on ebamugav olukord.

Ma soovitaks paar aastat seda visiitsuhet visiidina hoida ja kohtuda pigem siis, kui laps on näiteks nädalavahetusel isa juures. Mõne aastaga on ta juba ise suurem ja on ka lapsel rohkem käimisi väljaspool kodu. Trennid, sõbrad, rohkem iseseisvust.

8-aastane on siiski üsna väke veel. Ei saa temalt oodata seda, et ta oleks sama viisakas või sama mõistev ja analüüsiv kui täiskasvanu. Vestelda muidugi võib, aga mitte mingeid ultimaatumeid esitades või fakti ette seades. Rahulikult ja aegamisi. Kui kohe hommepäev ei ole plaanis abielluda ja kokku kolida, siis ei ole mõtet teha sääsest elevanti.

Kaheksa-aastane ilmselt ei hooma isa süüd lahkuminekus.  Kui tal on isaga head suhted, loodab ta arvatavasti, et ema ja isa lepivad jälle ära ja teist saab taas perekond, just nagu kunagi. Seetõttu tajub ta ema uut meest ohtliku sissetungijana, kes seda unistust saboteerib.

Kindlasti ei pea head suhet sellepärast lõpetama, aga lapse nähes tasuks tõesti mehega veidi rohkem distantsi hoida.

Kindlasti kuulata last, mis teda täpsemalt häirib, mida ta kardab, öelda, et mõistate teda.

Küll laps harjub.

#4233807:

see igati normaalne, et teineteist leidnud mees ja naine jagavad õrnuseid ning seda näevad ka lähedased, seega ka laps. Need ongi normaalsed suhted, et kui kaks inimest soovivad koos olla, siis nad on seda loomulikult, st teevad asju koos, mitte ei lämmata seda miskiks visiidikaks, et saame kokku vaid siis, kui juhuslikult laste kõrvalt aega jääb ja siis ka seksitame lihtsalt teineteist ära, kuid muidu on kõik nii salaja ja ning poolikult.

Ei ole nõus, et lapsed peavad neid õrnusi pealt nägema. Andke pikemalt aega lastele harjuda uute peikade/pruutidega.

#4233638:

Talle ei meeldi kui me elukaaslasega käest hoiame, kallistame, jutustame, lähedus jne.

Ma arvan, et te võiksite lapse juuresolekul õrnutsemisega piiri pidada. Laps läheb ju mitu tundi enne teid magama, lisaks on (ma eeldan, et suure) osa ajast isa juures, ka kodus olles ilmselt ei viibi teiega alati samas ruumis. Teil on omaette kallistamise ja käest hoidmise aega piisavalt, seda kõike ei pea lapse nina all tegema.

Lisaks mõtle läbi, mida sa nüüd lapsega teisiti teed kui enne mehe saabumist? Kas loed talle endiselt õhtujuttu või kibeled mehe kaissu telekat vaatama? Kas räägite õhtusöögilauas lapse koolipäevast või on praegu huvitavam mehega vestelda?

Kuna te mehega koos ei ela, on sul eeldatavasti lapsega ka kahekesi olemise aega. Selle aja võiks senisest rohkemgi ainult lapsele pühendada, kuna mehe juuresolekul läheb paratamatult osa su tähelepanu nüüd hoopis mehele (varem kuulus see rohkem lapsele).

Põhimõtteliselt on uue kaaslase majja tulek võrreldav uue beebi saabumisega – kui beebi saabub, on mõistetav, et vanem laps võib olla armukade ja segaduses. Kui sinu mees endale uue naise leidis, tegid ka ise kõik need tunded läbi. Kui pereringis suhted ja liikmete arv muutuvad, on see ikka keeruline. Toeta oma last sellega, et oled tema jaoks olemas ja ei miilusta liigselt tema nähes oma uue kaaslasega. Aja jooksul loksub kõik ise paika.

#4233813:

mehe ja naise vahelised väikesed jagamised, st käest kinni hoidmine, armasad pilgud ja väljendid ning väike musigi on igati ok

Ei ole lapse poolt vaadatuna need OK. Sellise käitumise pealtnägemine võib lapsele väga haiget teha. 8-aastane ei mõista veel armastuse ja suhete olemust samamoodi nagu täiskasvanu. Mina oma lapsepõlves nägin pealt, kuidas isa õrnutses ja hellitas oma uut naist. Veel aastate pärast olid need mälupildid mul väga teravalt meeles ja häirisid mind niivõrd, et palju ei puudunud, et oleksin lapseeas enesetapuni jõudnud. Isale ei suutnudki lahkuminekut andestada ja ema mind ka aidata ei osanud, mistõttu suhted temaga jahenesid samuti. Trauma peaaegu pooleks eluks – alles siis kui ise lapsed sain, hakkasin sellest üle saama.

#4233638:

8. aastane tütar ei salli mu uut elukaaslast.

Meil no selline rohkem visiitsuhe hetkel, aga nimetan teda elukaaslaseks. Elukaaslane on täiesti rahulik ja korralik inimene. Lapsega ta ei sõimle, vaidle, ega neil ei ole ka mingit konkreetset konflikti ning kana kitkuda. Ma olin mõni aasta nüüd üksi lapsega ja usun, et laps on lihtsalt armukade vm sellist, omanditunne ehk. Talle ei meeldi kui me elukaaslasega käest hoiame, kallistame, jutustame, lähedus jne.

Ühesõnaga, tundub, et asi pole mehes, vaid mingites tunnetes lapse sees ja ta ei lepi sellega kuidagi.

Lapsega tegelen ikka, oleme lähedased ja ta on meie seltsis kui oleme kodus, kuid ta näitab demonstratiivselt ja püsivalt välja, et pole siiski olukorraga rahul ning teeb uut elukaaskast kohates kohe negatiivset nägu ja näitab pessimistlikku suhtumist välja, mis iseenesest kurvastab mind ja ka elukaaslast. Ka on nad koos kinos käinud ja proovinud suhelda, saavad hästi läbi kui on kahekesi, aga suhtumine on püsivalt üks, a´la – ta ei meeldi mulle. See kestab nüüd mitmeid kuid ja ma ei näe suhtumises paranemise märke.

Mis te soovitaksite, kellel on kogemusi ?

Mõistan, et vägisi ei saa kedagi meeldima panna, kuid ma ei soovi, et laps saaks suhte lõppemise põhjuseks, kui üks lõpuks sellest näiteks tüdineb.

See on normaalne. Laps ju ei tunne ennast turvaliselt.

#4233807:

Mulle väga meeldis see kommentaar, et miks laps võib hakata oma käitumisega mõjutama, et kellega ema suhtleb. Tõesti, kui laps soovib seda, siis võrdsuse huvides võib ka ema määrata, et kellega tütar tulevikus suhteid loob.

Teemaalgataja puhul on see igati normaalne, et teineteist leidnud mees ja naine jagavad õrnuseid ning seda näevad ka lähedased, seega ka laps. Need ongi normaalsed suhted, et kui kaks inimest soovivad koos olla, siis nad on seda loomulikult, st teevad asju koos, mitte ei lämmata seda miskiks visiidikaks, et saame kokku vaid siis, kui juhuslikult laste kõrvalt aega jääb ja siis ka seksitame lihtsalt teineteist ära, kuid muidu on kõik nii salaja ja ning poolikult. Loomulik ongi see, et ollakse koos ning ka laps peab harjuma sellega, et toimunud on lahtus, kus isal on uus kaaslane, seega on igati tore, et ka ema on endale väärilise kaaslase saanud. Tegelikult saab laps väärtusliku õppetunni, et ka peale lahkuminekut on elu, sealt saab igati hästi edasi liikuda ning terved ja lähedased partnerlussuhted on normaalse elu osa.

Väga loodan TA läheb ikka kõik hästi ning laps lihtsalt hetkel kohaneb olukorraga.

Sul on vale abaloogia. Õige analoog oleks, et sinust 40 a võõras mees kõnnib sinu koduuksest teadmata ajal sisse, külitab diivanil ja vaatab telekat, on sulle teadmata aja ega ütle sulle, millal ära läheb või kas üldse ära läheb. Ja sul puudub selle käitumise osas igasugune kontroll. See võõras mees lihtsalt on su kodus ja kõik.