Esileht Väikelaps Laps ei söö

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Laps ei söö

Postitas:
Kägu

Laps 2 aastane ja juba 2 nädalat söögistreik . Lasteaias lõunat ei taha sööb ainult õhtusööki , mis pigem nagu oode. Kodus mitte midagi ainult joob. Käisine arstil ka tegime veteproove kõik korras, ka kaaluga . Ta meil koguaeg peenemapoolne olnud ja kaalub 13,5kg , arsti sõnul kõik pikkus ja kaal arvestades on kõik okei.
Aga kuidas ma teda ikkagi sööma saan ? Ei hakka ju ka vägisi suhu toppima . Oskab keegi head nõu anda ? 😞

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

no aga mida ta kodus joob, paljast vett või ikka midagi toitvamat?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teed ja õunamahla.
Näiteks toon eilse päeva – ärkas kell 8 ja alles 10 ajal võttis paarampsu võileiba , midagi muud polnud nõus , siis läksime kell 11.30 õue ja olime 12.45 õues , tulime tuppa panin supi ette kaks lusikatäit ja kõik , tundaega istus lauataga ja mitte midagi , siis andsin pooltassi teed jõi ära ja läksime tühja kõhuga magama , ärkas kell 16 ja siis alles kell 19 sõi paarlusikat kartuliputri ja hakkliha kastet ja oligi kõik . See ei ole normaalne ju 😞

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päris näljas ta sul siiski pole. Õunamahl annab energiat. Paku joogiks ka jogurteid, tee smuutisid. Kas neid on nõus võtma? Anna talle siis vahepeal võileiba, paku porganditükke, mida iganes närida.

Minu kohe viiene tüdruk ka viimasel ajal kuidagi eriliselt pirtsutab toiduga, vabadel päevadel kodus näiteks võib ka olla, et ärkab ütleme kell 9, hommikust hakkab sööma alles 11-11:30 ja siis sööb ainult ühe praemuna ja paar ampsu võileiba. Ja siis päeval närib õunu või midagi taolist ja siis õhtupoolikul alles on kõht tühi, aga kui toidu ette annan, nokib ikka ainult mõned lusikatäied.

Praegu on muidugi ka see häda meil, et hooajaliselt on palju magusat saadaval ja eks ta oma energia saab sellest. Ma ei tea, kuidas teil 2-aastasega on, kas laps saab komme, piparkooke, kohukesi jne? Need rikuvad muidugi isu ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen kõik näksimis asjad ära peitnud et ta vahepeal ei näksiks , kommi meil kodus pole ja ta ei hooli ka eriti , päkapikud meil ei käi , magusast sööb ainult šokolaadi , olen proovinud jogurtit ja smuutisi anda – ei ole nõus , maitseb ja siis ütleb fuhhh , piima joob pool tassi päevas . Puuvilju sööb heameelega aga soojatoitu ei taha suusissegi võtta.
Ma ju näen et ta pole loid , toimetab ringi aga lihtsalt kasvatajad igakord kui järgi lähen peavad suure loengu maha ja tunnen et olen halb ema peale nendega vestlemist . Nüüd mul puhkus ja otsustasin et laps selle aja koos minuga kodus ja proovin selle söögiasja kuidagi korda saada ..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen söömishäirega väikelapse ema. Tavalised kasvatajad ei ole sel teemal eriti haritud, kui nüüd päris otse öelda, ei tea nad essugi ja kui püüda selgitada on reaktsiooniks vaid hämmeldus, et selline asi saab võimalik olla üldse.
Ma ei oska öelda, miks sinu laps hetkel ei söö, küll aga ütlen, et kasvatajate kaagutamine on viimane asi, mille pärast end halvasti tunda. Päriselt, see ei muuda midagi. Ma ei tea, kas nad tõesti usuvad, et nende jutu peale ema paneb lapse klõpsti lülitist sööma ja problem solved või mis selle eesmärk on.
Ka täiesti tavalistel tervetel lastel on perioode, kus nad elavad näiliselt lausa õhust ja armastusest. Mõni peab monodieeti ja sööb ainult üht asja lausa mitu aastat. Vbl ei ole praegu kasvuperiood nt. Kui kaal ja näitajad korras, siis tähendab see, et lapse enda organism kontrollib kalorivajadust ja ta ise teab, palju vaja on. Inimene peab saama ise otsustada, kui palju ta sööb, sisse toppida ei tohi vägisi, sa ei kujuta ette, mis probleemideni see viib. Tähtis on vedelikku tarbida ja jälgida, vajadusel uuesti kontrolli minna.
Üldiselt peaks lasteaed sellises olukorras samuti asjakohaselt käituma, st teadma kuidas lapsele luua sööma motiveeriv keskkond. See pole aga tavalasteaia praktikas võimalik meie ressursside juures.
Kui põhjuseks on nt stress, siis on õige otsus lapsel kodus olla. Keskkonnavahetus teeb ka imesid vahel.
Ole rahulik ja ära tunne end halvasti ega süüdi. See ei ole kuidagi sinu süü, et ta ei söö.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu laps ka lasteaias reeglina ei söönud. Kasvatajad tulid teinekord ütlema, kui sõi – see oli nende poolne võit. Tihti sõi vaid viilu leiba või ühe keedetud kartuli (kui see polnud millegagi koos).Kõik kohupiimakreemid jogurtid jäid puutumata. Praegu laps 9 ja siiani väga valiv toidu suhtes, põhimõtteliselt on umbes 10 asja, mida ta sööb. Õnneks kuuluvad nende hulka kartul, makaronid ja teatud kindlal viisil tehtud riis. Ühtegi kastet peale hapukoore ja ketšupi pole tarbinud.
Väljas käies on ainus valik friikartulid või pelmeenid.
Mõni päev võib süüa ainult hommikuhelbeid.
Mingi aeg proovisin võidelda, aga nüüd olen ta rahule jätnud. Ta võib olla ka rahulikult söömata, kui midagi sobivat ei leia.
Kaalu poolest kõhnake, aga tervis meie perest kõige tugevam. Praktiliselt ei jää talle ükski haigus külge.

Please wait...
Postitas:
Kägu

aga kui tervis ok, milles siis probleem v miks sa tahad, et ta rohkem sööks? et kasvatajad ei õiendaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tervis on korras aga see ju on probleem kui laps reaalselt 150g tahket toitu päevas sööb? Söök on eluks vajalik samapalju kui õhk . Kardan kõigerohkem et äkki see hakkab lõpuks tervisele ja väga halvasti 😞

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu lapsel oli ka selles vanuses selline nähtus. Mäletan, et enne seda sõi hästi ja siis järsku mitte midagi ei tahtnud. Eelistas järsku kindlaid toite nagu kohukesed, kommid, saiakesed, jogurtid, kõik magusam kraam. Kõigele muule ütles ei. Kestis umbes paar kuud ja möödus iseenesest. Andsingi kohukesi ja mida tahtis, seda sõi. Kui aru sai, et on olemas ka muud toidud, mida eelnevalt sõi, loobus päevapealt oma pirtsakusest ja sööb juba pikalt normaalseid toite. Lasteaias toonitasin õpetajatele, et last mingil juhul sööma ei sunnitaks. Alguses meil õpetaja isegi üritas last käest kinni viia söögilauda. Laps on mul alati olnud kehv hommikune sööja ja ma pole sundinud. Sundimine just ongi see kõige hullem ja tekitab trotsi lapses ja lapsed juba trotsi pärast ei söö. Kui maitseb kasvõi paar ampsu suppi, on väga hea. Soovitan mitte välja teha, see on mööduv ja ealine nähtus. Tänu lasteaia putrudele ei söö ma üldse ühtegi putru, peale kartulipudru, sest mul on oma lasteaiast meeles kuidas hommikuti pidime putrusid sööma, eriti jube oli hirss. Laps end nälga ei jäta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Äh, pooltel lastel on mingis eas periood, kus vanemad kurdavad, et millest nad elavad, midagi ei söö. Ja mitte midagi nendega üldiselt ei juhtu. Enamasti, mida vähem tähelepanu pöörata, mida vähem sundida ja meelitada, seda rutem möödub. Sellele, et kui laps tavatoitu ei taha, siis teda maiustustega kostitada, mina isiklikult ei läheks.

Kui minu lastel on periood, et ühtki toitu ei taha, siis ma pakun neile endiselt normaalset toitu 3-4 korda päevas, aga kui ei taheta, ei tee numbrit, vaid jätan rahule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Rahu!

Õpetajatega suhtlemiseks kasvata enesekindlust. Mina olen ise ametilt “kaagutav kasvataja” ehk lasteaiaõpetaja, aga minu enda suurepärane põngerjas on toiduga äärmiselt valiv ja kuulen samuti umbes kord kahe nädala tagant tema rühma õpetajate töövõitudest (nt laps sõi supi seest kartulitükid äram, jess; oli nõus kastet maitsma vms). Ma arenguvestlusel rääkisin, et laps sööb kodus just seetõttu väga korraliku hommikusöögi (puder toormoosiga + liha/singiga võileib + õunaviile, jogurtit vms veel peale) ja peab seega õhtuni kuidagi vastu ka siis, kui lasteaias ainult teatud palakesi soostub näkitsema. Ei lubanud neil last liigselt survestada või magustoidust ilma jätta, nagu nad isekeskis plaaninud olid, mu meelest pigem loksugu tal see kissell kohupiimaga kõhus kui täielik tühjus.

Kõige tähtsam söömishäirega last kasvatades on püüda ise rahulikuks jääda (see on väga raske) ja nui neljaks tekitada lapses võimalikult survevaba suhtumine sööki. Söömine peab lapse jaoks olema normaalne pingevaba tegevus, millega ei käi kaasas mingit sõda ja tsirkust. Ei maksa ei kurjalt sundida ega ülevoolavalt kiita; üldse, mida vähem (lapsele nähtavat) tähelepanu söömisele pöörata, seda parem.

Kui sinu 2-aastane parasjagu ei söö ei kodus ega lasteaias, siis tasuks talle hommikuks pakkuda midagi, mida ta on nõus sööma – näiteks erinevaid puuvilju tükkideks lõigatult ja tass piima, võib-olla talle meeldiks väikesed võileivakesed (nt 4 lõigatud kandilisest leivaviilust), teraviljapallid piimaga, marjad, banaan vms? Tervisele on väga halb täiesti tühja kõhuga päeva alustada, tekitab kõhuvalusid ja liigset pahurust ka.

Uus söögiaeg peaks olema 3-4 tundi hiljem, vahepeal ei tohiks anda mahlu ega muid magustatud jooke. Minu meelest 2 lusikatäit kartuliputru koos kastmega pole üldse halb tulemus, kui ta on nõus sööma ka mingeid aed- ja puuvilju peale, siis juba täitsa ok. Paljudele lastele maitseb riivitud õuna-porgandi salat, tilk õli sisse, et vitamiine paremini omastada – ma pigistan sinna veel apelsinimahla sisse – kui laps keeldub söömast, saad iseenda närve rahustada ja selle hea asja ise nahka pista!

Meil on nii ka, et kui laps ei söö, siis tund aega ta laua taga küll olema ei pea, vaid küsin üsna konkreetsel häälel, et kas hakkad sööma? Kui vastab, et ei hakka (või näen, et ei hakka), panen söögi ära, saadan mängima. Mingit näksimist ta alternatiiviks ei saa, no võib-olla porgandikange või mõned pähklid mõnikord, vaid uuel söögiajal siis sööb, kui isu on tekkinud. Enamasti on. Ma üpriski arvestan lapse toidueelistusi, ma ei eelda, et ta peaks sööma asju, mida ma tean, et ta ei söö, aga mingit spetsiaalset eritoitu talle ka ei keeda – nt kartuliputru ta ei söö ja siis enne pudru tegemist võtangi talle paar keedukartulit välja; kastet ta ei taha, seega annan talle lihatükid ilma kastmeta jne. Aeg-ajalt pakun talle ka uusi maitseid, kusjuures ta on mind väga üllatanud, nt hakkas sööma rohelist sibulat, mida ma poleks iial arvanud.

Ja sinu 2-aastasel ei pruugigi mingit tõsisemat teemat selle söömisega olla, mu kõigil lastel lisaks sellele kõige nooremale erilisele jurakale on olnud väikelapse-eas perioode, kus ma olen imestanud, mille najal nemad ometi püsti püsivad. Enamasti mõne kuu pärast jälle on siis see periood tulnud, kus söövad kolm suurt praelihalõiku ära ja on ikka veel veidi näljased 🙂 Et kokkuvõtvalt lihtsalt püüa ise hästi-hästi chillilt suhtuda, lastel, aga ERITI 2-aastasel, on seitsmes meel, mis registreerib vanemate pingesoleku ja survestamiskatsed ja laps hakkab automaatselt oodatule vastupidist tegema 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on autistlik selektiivse söömishäirega laps ja söögiteema igapäevane maadlemine.
Esiteks: tean, mida tunned. Lasteaias pead sellest lihtsalt üle olema, õigus on käol, kes eespool ütles, et enamik inimesed ei tea sellest midagi, õpetajad kahjuks kaasaarvatud.
Teiseks: kui laps sõi varem täiesti normaalselt, siis tasub olla tähelepanelik. Enne üle- kui alareageerida. Tubli, et käisid arstil, verepildil lase kindlasti silma peal hoida. Jälgi tema enesetunnet, kui näed, et ta on väsinud, viril vm imelikud sümptomid, pöördu arsti poole. Minu eesmärk pole asjatult hirmutada, vaid kuna olen kaotanud samas vanuses lapse, kel arenes kasvaja ja kuna ei mina ega perearst ei võtnud tema isutust, virilolemist algul piisavalt tõsiselt, siis kahjuks jõudsime arstide juurde liiga hilja. Seega on parem alati olla rohkem valvas kui vähem. Pole vaja paanikas arstide vahet joosta, aga kindlasti jälgi lapse üldist olekut. Vb on tal lihtsalt stress. Minu laps ei söö stressist, kui on ootusärevus, praegu nt ootab jõule juba kuu aega ja tavalise inimese silmis ta praktiliselt ei söögi.
Praktiline abi: tee toit mänguliseks. Meil aitab vahel kui ehitan toidust, mida ta muidu söönud, taldrikule igasugu pilte: koeri, karusid, sauruseid, kelgumägesid… Ja jutt juurde kindlasti. Ole tema kõrval kui ta sööb, söö temaga koos, söömine peab olema lõbus. Anna valida: kas see või teine, tavaliselt siis laps valib ühe Ära küsi “kas”, siis ta vastab ei. Pane taldrikule rohkem ja luba tal osa alles jätta, nii võib tegelikult kõhtu sattuda päris normaalsuurusega ports. Ära sega toiduaineid kokku, paku pigem värskeid puu- ja juurvilju näksida. Paku värvilist toitu. Kõige raskem: ära oma stressi välja näita. Tean, see on ahastamapanev kui pakud 6 erinevat sööki ja ta kõik tagasi lükkab.
Paljud soovitavad: hoia laps söömata, küll sööma hakkab. Kui laps otseselt ei jonni toiduga, siis pole probleem pirtsakuses, vaid põhjus on mujal ja mitte proovida seda lahendada on lapse suhtes julm, ära mine seda teed. Küllap asjad paranevad teil, palju kannatust on vaja. 2 a on nii väike veel, kui saad teda kodus hoida, selle asemel et ta lasteaias söömata on päev otsa, siis hoia kodus ja otsi võimalusi olukorda parandada. KUI saad.
Jaksu!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Söömisaegade eelistused on tegelikult väga individuaalsed. Imikud võivad veel ühtemoodi süüa, kogu aeg, aga mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem hakkavad eelistused rolli mängima. Mina näiteks ei söönud algklassides kunagi hommikusööki ega lõunasööki, sest polnud selleks ajaks isu. Ka praegu ei söö vähemalt 6-7 tundi pärast ärkamist, sest isu pole. Lasteaia kohta ei oska öelda, sest seal oli nõuka ajal vastik söök ja keegi ei tahtnud seda süüa. Isegi teadlased on rääkinud, et hommikupoole söömine ei sobi kõigile ja korraliku hommikusöögi mõte oli vanasti ikka see, et pidi põllul rasket tööd tegema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie 3a kaalub 13kg. Seega 2a kohta küll midagi nii vähe pole, täiesti norm. Meil tüdruk ka streikis 2a söögiga. Mäletan seda väga täpselt, sest olin siis rase ja mure lapse söömise pärast oli raseduse tõttu veel eriti suur. B12, raud, d-vit korras. See läkski iseenesest üle. Ma üritasin nii vähe kui võimalik muretseda ja lusikaga järgi ei jooksnud. Nad nimelt tunnetavad seda ja sellega võib asja hullemaks teha. Sõigi seda, mis ta siis rohkem eelistas. Marjad, tomat/paprika, hommikupudrud, neljaviljapallid, liha, kaerapiim nt. Mahla ja magusaid jooke pole mu laps peaaegu saanudki, siis ta veel polnud maitsnudki neid. Lastearst ütles, et me väga ei muretseks. Lapsed pididki toiduga erinevatel perioodidel streikima. Põhiline on rahulikuks jääda ja pakkuda, nii kaua kui üle läheb. Ja nt meie tüdrukule oli väga oluline, et asjad oleks eraldi. Nt putru koos marjadega ei söönud. Kui aga need olid eraldi taldrikutel, siis sõi kõik ära. Nüüd sööb jälle neid koos. Jälgi last ja tema eelistusi, ürita kohandada (magus muidugi siia alla ei käi, seda anda pigem harva ja ka siis, kui korralikku sööki on söönud) ja ära tekita endale ega lapsele stressi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul laps ka ei söönud ja uskusin neid, kes ütlesid – laps nälga ennast ei jäta. Tulemuseks olid kõhuvalud, oksendamine, kuna tekkis ka põletikunäit /perearsti juures võeti vereproov/ tormasime järgmiste kõhuvaludega EMO’sse , et äkki on pimesool. Arst kirjutas välja mingis väiksed tbl. seamao ensüümiga ja saime lapse sööma, alguses tasapisi.

Please wait...
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Väikelaps Laps ei söö