Esileht Koolilaps Laps ei taha õues käia.

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Laps ei taha õues käia.

Postitas:
Kägu

Mure järgnev- meie 10aastane laps ei soovi enda eakaaslastega õues käia. Kuidas teda selles olukorras toetada ja julgustada ?
Eelistab peale trenne ja kooli enda aega veeta kas nutis ( ajapiirang päevas 1h ) või enda toas mängides. Koolis saab enda klassikaaslastega hästi läbi , käib hea meelega koolis ja on rõõmus laps. Loomuselt Natuke liiga tagasihoidlik. Paar aastat tagasi käis meeleldi õues kui teised lapsed kutsusid , aga koroona tulekuga kõik vanad sõbrad kuskile kadunud ja laps ise ei ole ka nõus kedagi õue kutsuma. Sooviksin abi ja nõu kuidas last enesekindlamaks muuta ja teda aidata.

+2
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Kui tihti teie lapsed õues käivad ?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks ta peaks eakaaslastega õues käima, kui koolis ja trennis normaalsed suhted on? Miks inimene ei või oma kodus rahus olla?

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis seal õues praeguste vihmaste ja vastikute ilmadega teha on? Meenutades oma lapsepõlves, kus nutikaid ja arvutid polnud ja telekast ka midagi vaadata polnud, ei meenu, et oleksime sõpradega selliste jubedat novembri ilmadega käinud. Ja mingi aeg ei käidagi enam väga väljas.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Normaalne, vanemad ise soodustavad kodus passimist. Mina lapsena käisin igal aastaajal ja iga ilmaga väljas, alati oli piisavalt sõpru seal. Vanemad pidid koju sööma ajama meid, ise ei märkanud seda teha, sest nii huvitav oli.
Olen täiega tänulik, et mul selline lapsepõlv ja sellised vanemad olid. Mingi kodus/arvutis istumine tänapäevaste noorte ja laste puhul tundub masendav.

+2
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Normaalne, vanemad ise soodustavad kodus passimist. Mina lapsena käisin igal aastaajal ja iga ilmaga väljas, alati oli piisavalt sõpru seal. Vanemad pidid koju sööma ajama meid, ise ei märkanud seda teha, sest nii huvitav oli.

Olen täiega tänulik, et mul selline lapsepõlv ja sellised vanemad olid. Mingi kodus/arvutis istumine tänapäevaste noorte ja laste puhul tundub masendav.

Masendav, et noor tahab kodus olla? Tõesti arvad nii? Kui kurb, et sul selline kodu on.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti peab õues käima ja seda igal aastaajal. Värskes õhus, päevavalguses ja looduses viibimine on kasulik tervisele ja mis veel tähtsam – ennetab vaimse tervise probleeme. Toas istuvad lapsed langevad depressiooni ja ärevusse.

Kui laps ei taha sõpradega õues olla, siis peaks vanem lapse kaasa kutsuma, jalutama või sportima. Ka täiskasvanud peaksid ju iga päev õues käima. Või siis leida sõber, kellega koos käiakse jooksmas, rattaga sõitmas, koera jalutamas vms. Ja seda iga päev.

Meil on õnneks koer ja lastel ei ole valikut, peavad temaga väljas jalutama. Kui harjumus on sees, siis jalutavad hea meelega. Sõbranna jällegi saadab lapsed iga päev vanaemale appi puid tassima ja muid töid tegema. Vanaema saaks tegelikult ise ka hakkama, aga lastele on jäetud mulje, et vanaema sõltub täielikult nende abist. Sellepärast kõnnivad iga päev jalgsi vanaema juurde ja tagasi ning teevad, mida vaja.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Normaalne, vanemad ise soodustavad kodus passimist. Mina lapsena käisin igal aastaajal ja iga ilmaga väljas, alati oli piisavalt sõpru seal. Vanemad pidid koju sööma ajama meid, ise ei märkanud seda teha, sest nii huvitav oli. Olen täiega tänulik, et mul selline lapsepõlv ja sellised vanemad olid. Mingi kodus/arvutis istumine tänapäevaste noorte ja laste puhul tundub masendav.

Mina kasvasin ka enne nutimaailma ja mängisin õues nii, et vanemad pidid koju sööma ajama. Aga ometi ei mäleta, et oleks seda teinud täitsa pimedas ja sopases novembris. Õues mängimise mälestused on suvest, kevadest ja lumisest talvest. Rõskete ilmade ajast on mälestused, et mängisin kodus ja lugesin meeletult raamatuid. Minu arust on nii alati elatud ammu enne nutindust, et vahepeal on ikka vaiksemat ja kodust aega ka.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mure järgnev- meie 10aastane laps ei soovi enda eakaaslastega õues käia. Eelistab peale trenne ja kooli enda aega veeta kas nutis ( ajapiirang päevas 1h ) või enda toas mängides.

Aga millega tema vanemad vabal ajal tegelevad? Ise käid õhtuti sõpradega õues?  Ja internetis veedad ainult ühe tunni päevas?

Millegipärast kipume me vanematena endale teistsuguseid reegleid tegema kui lastele. Ise tahaks niisama olla, arvutis ja telefonis istuda, telekat vaadata, aga laps peaks igasuguse koerailmaga õue minema.

Tänapäeval ei ole seal õues enam kedagi, kõik on toas ekraani taga! Polegi kellegagi minna. Samas kui sulle nii oluline on, et laps õues käiks, siis miks te koos ei lähe?

Meie noorusajal olid tõesti lapsed õues mängimas, aga toona ei olnud internetti ja telekast ei tulnud 24/7 huvitavaid saateid nagu praegu. Kui oleks olnud, poleks meiegi õue jõudnud.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps on sama vana (tüdruk) ja hilissügisel ja talvel käib ta küll õues ainult siis, kui lumi on maas. Telekat ei vaata ja nutiseadmeid saab kasutada ainult tund päevas. Loeb palju ja leiab ka muud tubast tegevust. Või kutsub kellegi külla või läheb ise külla. Nädala sees koolist jõuab tihtipeale koju alles kuue ajal õhtul (trennid on otse pärast kooli), siis sööb, õpib… ei jäägi erilist õues olemise aega. Kevadel, kui soe on, siis ta on hea meelega õues pärast kooli.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laps vähemalt ei käi kaubandyskeslustes tiksuma.

Mida neil lastel seal õues teha on?? Sühis ju.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellise ilmaga peale kooli ei passitud õues ka  minu ajal,  aga mängiti siis toas lauamänge, kaarte. Jalgsi käisime koolis, saime tänu sellele liikuda. Sõbrale sai ka linna teise otsa jalgsi külla mindud.Aga kui lumi tuli maha, siis mindi ka õhtul veel kelgutama peale kooli (tunnid lõppesid 6-7 ajal) + veedeti terve pühapäev näiteks liuväljal uisutades.

Praegusel ajal  ei käi ka laps  (12) nädala sees õues, seoses kooli-trenni-huviringiga käib laps päevas jalgsi vähemalt 2 km.  Muidugi sõidab ka rattaga, kui ilm lubab.  Nädalavahetusel, kui on ilma, siis käime koos väljas, praegu eriti mindagi teha ei ole, siis sõidame suvekoju ja läheme sealt mere äärde, jalgsi käime sõprade juures – seega liikuda saab.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks ta peaks eakaaslastega õues käima, kui koolis ja trennis normaalsed suhted on? Miks inimene ei või oma kodus rahus olla?

Sest TA on kuulnud, et õues peab käima, siis on teiste silmis korrektne lapsevanem.

Minu omad (8, 11, 14) on iga päev mõni tund õues. Kas koos või oma seltskondadega. Meil suur aed mängumaja ja kiikudega, tegutsevad seal või käivad küla vahel ratastega sõitmas.
Naabrimees näitab vahel küla lastele oma grillmajas “lina peale kino” ja see on väga popp. Igaüks võtab mingi võileiva ja joogi kaasa ning vaatavadki filmi. Selline välikino läheb isegi 16+ noortele peale.

Praegu läheb ruttu pimedaks, ega pesle kooli-trenni kaua tahagi õues olla, aga no paar tundi kindlasti.

TA, kui palju sina peale tööd väljas oled? Miks laps peab olema?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie tänaval käisid ka mingid varateismeliste kambad õues, mis mulle küll eriti ei meeldinud. Lõugavad ja teevad pahandust. Sellistel tulebki pähe elektrikappe sodida või veel midagi sama “huvitavat”. Mida teie arust peaks praegu tegema laps sõpradega õues? Meie käime ise lastega matkamas, koeraga käime jalutamas, linnas jalutamas vms, aga mingid kambakesi õues hulkumist mina küll ei poolda.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi ei ole veel lapsevanem, aga piisavalt noor, et oma lapsepõlvemõtteid mäletada, on mul ka raskusi mõistmisega, miks peab iga hinna eest kogu aeg õues olema. Kasvasin ka enne nutiaega maal suure aiaga eramajas, kuid eelistasin alati olla pigem toas – lugeda raamatut, joonistada, vanemaid köögis aidata, kaarte-lauamänge mängida – ning sügisel-talvel ei läinud ju ka vanemad õhtul kottpimedas ja külmas õue… suvel muidugi teine lugu, kogu pere toimetas 90% ajast õues.

Ajad on muidugi muutunud ja mõistetavalt kipub toas arvuti ja nutikas tähelepanu endale tõmbama, kuid siiski kujutan ka ette, et pigem võiks siis kogu perega õue minna – argipäeva õhtul jalutama/rattatiirule, nädalavahetusel näiteks pikemale matkale. Endal tuleb novembris-detsembris ehk kord nädalas õhtul tunne, et läheks pikemalt jalutama, last mingi kindla korra alusel õue ajada tundub aga täiesti masendav. Kui ise tahaks, oleks muidugi iseasi.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olin 30 aastat tagasi ka pigem tubane laps, lugesin raamatuid, joonistasin, meisterdasin. Eks peale kooli sai talvel sõpradega elgutamas käidud ja soojal ajal tukikat vms mängitud aga praegusel aastaajal olime pigem tubased. Ise ka väga ei taha praeguste ilmadega väljas olla, miks laps peaks?

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laps vähemalt ei käi kaubandyskeslustes tiksuma.

Mida neil lastel seal õues teha on?? Sühis ju.

Saategi koos lapsega õigekirja õppida.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keegi õue hull käis miinuseid ladumas.
Laske lapsed tuppa.

+3
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Laps vähemalt ei käi kaubandyskeslustes tiksuma.

Mida neil lastel seal õues teha on?? Sühis ju.

😀

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on sama vana laps ja ta ka ei käi koolipäevadel õues. Koolis käib niigi jalgsi (15-20min suund) ja vahel jalutab mõne klassikaaslasega pärast kooli veel poodi (krõpsu-komme ostma). Trennipäevadel algab vaba aeg alles siis, kui õues juba on pime. Aga saan ma õigesti aru, et TA-l on kaks probleemi, mitte et laps ainult vähe õues viibib, vaid et ka sõpradega on suhtlemine soiku jäänud? Arvan ka selle kohta, et kui päev läbi on koolis ja trennis suheldud, siis on täiesti normaalne tahta õhtul olla omaette ja perega.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui vanemad ise aktiivselt õues ei liigu, siis miks imestatakse, et laps seda eraldiseisvalt ei tee? Harjumused saavad alguse perekonnast. Minge paar korda nädalas perenagi välja.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õnneks lapsele istub õuestoimuv trenn- suusatrenn 3x ndl ja iga vaheaeg on laager.

Lapse trenni ajal spordime tervise jaoks ka ise, kah suuresti eeskujuks ja enda südame heaks.

Lisaks on meil taksid, kes vajavad jalutamist ja laste õue ajamiseks on meil koduloomaga jalutamise ärajagamine, et kord üks, kord teine, kord kogu pere.

Ei aja last välja sõpradega, keda laps sõpradena ei tunneta. Jah, mul on kahju, et tal sõpru vähe ja pole kellegagi mängimas käia. Kuid 3x suusatrenn ja sealsed kaaslased täidavad seda õues sõpradega osa.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsele ei paku praeguste ilmadega niisama õues käimine lõbu, siis sundima teda küll ei peaks. Minu laps pole kunagi tahtnud niisama sõpradega õues hängida, aga käib õuetrennis. Samuti sõidab ta kooli rattaga (või läheb bussiga, kuid peatusest kooli vaja veel 10min jala käia). Ka trenni ja huviringi läheb ise, st liigub palju õues.  Ja nädalavahetusel teeme terve perega väljasõite loodusesse.  Vast saate teiegi vaadata üle lapse liikumised ja kui näiteks sõidutate teda palju autoga, siis 10-aastane võiks selles osas iseseisvuda ja ise liigelda – saabki kohe rohkem liikumist ja värsket õhku.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vast saate teiegi vaadata üle lapse liikumised ja kui näiteks sõidutate teda palju autoga, siis 10-aastane võiks selles osas iseseisvuda ja ise liigelda – saabki kohe rohkem liikumist ja värsket õhku.

Olin 7-aastane, kui hakkasin iseseisvalt bussidega trenni käima.
Kes Tartu linna teab, siis elasin Füüsika Instituudi majades Aardla tänaval ning käisin 2x nädalas kesklinna Turu tn. spordikooli (sai ühe bussiga hakkama) ning 2x üle jõe mingisse kooli (kas 12. või 15. KK, enam ei mäleta, sinna pidi kahe bussiga reisima). Sain käidud ja ei mõelnud, et ei saaks seda teha. Hea oli, kui isa sai töölt sellisel ajal tulema, et sai mu auto peale võtta, aga ta oli lektor ja loengud+tunnid algasud-lõppesid suht kaootiliselt.
Jah, ma saan aru, et 40 aastat tagasi oli liiklus hõredam, pätte vähem ja taevas pilvitum, samas polnud ju ka mobiile/kodutelefone/informeerimisvõimalust, gepse ega muud tänspäeval normaalset, millega muretu ka lastel liigelda. Ja ma ei räägi mingist Vargamäe ajast, vaid lähiminevikust, nõukaajast. Tahavad tänapäeva lapsevanemad väita, et kõikide võimaluste juures on lapsed saamatumad?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu
#3907863:Tahavad tänapäeva lapsevanemad väita, et kõikide võimaluste juures on lapsed saamatumad?

Paraku on ka täiskasvanud ise saamatud. Paljud ei kujutagi enam ette, et punktist A punkti B saab vahel ka teisiti kui autoga. Mul on töökoht kodust 20min jalutuskäigu kaugusel. Käin enamasti jala või rattaga. Ükspäev nägin kõrvaltänavas elavat kolleegi,  kes kurtis et parkimiskoha leidmine võttis kaua aega (ja parkis sinna, kust oli veel vaja oma 5min jalutada töölejõudmiseks). Küsisin, et miks ta üldse autoga käib kui nii lähedal elab – ja ta vaatas mind nagu imelikku, sest tema jaoks tundus see nii ettekujuteldamatu …

Ma ise arvan, et mida suuremaks lapsed saavad, seda rohkem tuleb nendesse suhtuda samamoodi nagu iseendasse – kui tahta, et nad rohkem liiguvad ja värskes õhus on, siis soovitada neile samu asju, mida sa ise teed samal eesmärgil.

0
0
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Koolilaps Laps ei taha õues käia.