Teema: Laps ei tee enam lasteaias koostööd

Pole pidanud ühtegi stressisiutatsiooni lahendama ja annab kohe alla.

Mis see põhjuse teadasaamine nii väga annab? Kõige tõenäolisemalt ongi ealine egotsentrism, täiesti tavaline asi.

Pigem võiks küsida, mida teha.

#4168735:

Mitte koostööaldis käitumine on kasvataja sõnul see, et kõigele ütleb, et tema ei taha ja siis hakkab hädaldama.

Kas need on sellised asjad, mida peab tahtma?

Ühistegevustes võiks osaleda või vähemalt mitte teisi segada. Minu lastel oli mingi periood, kus nad “tahtsid küll, aga mitte praegu” ja vist lootsid, et kui eirata, siis äkki ei peagi – tuligi aegsasti ette hoiatada ja seletada, seletada ja seletada, et kui lapsi on nii palju korraga koos, siis ei ole võimalik oodata, kuni kõigile sobib. Ja et kui lõpuks tegevuseks läheb, siis on ju tore.

#4170938:

Tavalisem on, et mujal ollakse koostööaldis ja sõnakuulelik, aga kodus elatakse välja.

#4170418:

Mis see põhjuse teadasaamine nii väga annab? Kõige tõenäolisemalt ongi ealine egotsentrism, täiesti tavaline asi.

Pigem võiks küsida, mida teha.

#4168735:

Mitte koostööaldis käitumine on kasvataja sõnul see, et kõigele ütleb, et tema ei taha ja siis hakkab hädaldama.

Kas need on sellised asjad, mida peab tahtma?

Ühistegevustes võiks osaleda või vähemalt mitte teisi segada. Minu lastel oli mingi periood, kus nad “tahtsid küll, aga mitte praegu” ja vist lootsid, et kui eirata, siis äkki ei peagi – tuligi aegsasti ette hoiatada ja seletada, seletada ja seletada, et kui lapsi on nii palju korraga koos, siis ei ole võimalik oodata, kuni kõigile sobib. Ja et kui lõpuks tegevuseks läheb, siis on ju tore.

Laps teeb ikka seda, mida kogu rühm teeb. Lasteaias on päevaplaan kellaajaliselt paigas ja seal pole aega arvestada iga lapse soove. Lapsele tuleb kodus öelda, et tegevus tuleb lihtsalt meeldimisest olenemata kaasa teha ja mitte vaielda õpetajale vastu. Koolis on ju samuti.

#4170994:

Tavaline on ikka see, kui laps pole trotslik ei kodus ega väljaspool seda.

Pole vaja tekitada ebarealistlikke ootusi. Kahese jonnis ei ole mitte midagi tavatut. Täiesti normaalne on, et ka kollektiivis tegutsemist peab õppima, see ei tule alati kohe välja.

Hästi lihtne on öelda, et “peab” tegema kaasa – täiesti okei on ka see, kui laps alguses vaatleb.

#4171047:

#4171024:

#4170994:

Tavaline on ikka see, kui laps pole trotslik ei kodus ega väljaspool seda.

Pole vaja tekitada ebarealistlikke ootusi. Kahese jonnis ei ole mitte midagi tavatut. Täiesti normaalne on, et ka kollektiivis tegutsemist peab õppima, see ei tule alati kohe välja.

Hästi lihtne on öelda, et “peab” tegema kaasa – täiesti okei on ka see, kui laps alguses vaatleb.

Loe funktsionaalselt teemat, seal on kirjas, et laps ENAM ei tee koostööd. See tähendab, et enne tegi. Seega pole tegu ebarealistlike ootustega vaid midagi on lapses MUUTUNUD. Õpetaja üritab uurida, kas kodus on mingeid muutusi olnud, sest on teada, et laps mõjutab keskkonda ja keskkond mõjutab last. Lapse keskkond lasteaias pole ju muutunud, samad kaaslased ja õpetajad.

Olen õpetaja.
Sellises vanuseslaste puhul muutuvad ju ometi ka arenguetapid ise! Loomulikult võibki vanemalt uurida, kas laps ka kodus on hakanud teisiti käituma ja kas vanem oskab aimata, mis lapse muutunud käitumist veel seletada võiks, samuti, kas laps on kodus rääkinud või põhjendada püüdnud, miks ta äkki enam “ei taha”, aga midagi enneolematut selles, et pea-kolmene lihtsalt “ei taha”, küll pole – laps muutubki iseteadlikumaks, võib-olla algul oli arglikum, ei julgenud “ei” öelda, nüüd julgeb juba jne. Mina pole nõus ka sellega, et laps, nui neljaks, peab kõike kaasa tegema nii väiksena – jah, peab tegevuses olema, st ei saa alternatiivina oma lemmikasjadega mängida, kui teised laulavad või joonistavad, aga vägisi sundida pole ka õige, lihtsalt püüda leida tegevusi, mis last motiveeriks. Enamasti lastel hakkab ikkagi niisama kõrvalt passides igav ja kaaslaste tegutsemist vaadates tulevad löövad kampa 🙂

#4170964:

Lapsele tuleb kodus öelda, et tegevus tuleb lihtsalt meeldimisest olenemata kaasa teha ja mitte vaielda õpetajale vastu. Koolis on ju samuti.

No ja arvas, et 2-3 a lapse puhul on see nii lihtne, et ütled kodus: “Ära vaidle õpetajale vastu ja tee asjad kaasa” – ja ongi? Nii väike laps elab sageli hetkes, st. temalt võib isegi mingi lubaduse välja meelitada: “Ok, ma teen siis nii” , aga kes garanteerib, et ta järgmisel päeval lasteias seda ka peab? Kooli alguseks, muidgi, eeldatakse, et lapse koostöövõime õpetajaga on juba hoopis parem kui 2-3a, sest arengutase on juba hoopis teine kui 2-3a (seetõttu lapsed 7a kooli lähevadki).

#4171958:

Mina pole nõus ka sellega, et laps, nui neljaks, peab kõike kaasa tegema nii väiksena – jah, peab tegevuses olema, st ei saa alternatiivina oma lemmikasjadega mängida, kui teised laulavad või joonistavad, aga vägisi sundida pole ka õige, lihtsalt püüda leida tegevusi, mis last motiveeriks. Enamasti lastel hakkab ikkagi niisama kõrvalt passides igav ja kaaslaste tegutsemist vaadates tulevad löövad kampa 🙂

See lasteiaõpetaja jutt on normaalne. Ka minul on oma laste rühmi vaadates mulje jäänud, et tänapäeval pole enam eesmärk lasteialast “Nüüd ja kohe!” kaasa tegema saada. Vaid pigem on eesmärk see, et lapsed, kes esimestel aastatel on lasteias passiivsed või tõrksad ega tee asju kaasa, järgmistel aastatel on juba harjunud (vaatavad, et ei olegi nii kole see kaasa tegemine ja noh – igav ju kah, kui niisama passid) ja teevad asju kaasa. Kõik saavutatakse leebe järjekindlusega. Ei kärgita, ei pahandata nagu vanasti.

Miks nii väike laps on sunnitud lasteaias käima? Ise tegid ja nüùd kurdad.

#4185815:

#4171024:

#4170994:

Tavaline on ikka see, kui laps pole trotslik ei kodus ega väljaspool seda.

Pole vaja tekitada ebarealistlikke ootusi. Kahese jonnis ei ole mitte midagi tavatut. Täiesti normaalne on, et ka kollektiivis tegutsemist peab õppima, see ei tule alati kohe välja.

Hästi lihtne on öelda, et “peab” tegema kaasa – täiesti okei on ka see, kui laps alguses vaatleb.

No vaatlevad ja hädaldavad ikka need introverdist friikid. Normaalne lahtine laps teeb rõõmuga kaasa.

Lahtine laps? Introverdist friikid? On ikka väljendid mõnel väikeste laste kohta.