Teema: Laps hakkab vastu sõbra ees

See on lapse tavalinekäitumine. Varem tal lihtsalt ei olnud kindlat sõpra.

Tuleb käituda nii nagu ikka vastuvaidleva lapsega käitutakse – sõltuvalt olukorrast.

See on tavapärane, et laps ei taha enne oma sõpru lahkuda. Ma saan ka tihti etteheiteid oma lapselt, et jälle jõudsin liiga vara (enne kella 17 ei ole mul mõtet aeda ronida, liiga palju lapsi on veel kohal). Kui see juhtub, luban,e t homme tulen siis hiljem, aga nüüd peame ikka minema. Paar korda olen ka küsinud, et kas ma lähen siis ilma temata koju? Vähemalt minu lapsele see mõte ka ei meeldi 🙂 Aga kui mingit hädavajadust ei ole, siis olengi üritanud nii sättida, et enne 17 ei lähe järgi – selleks ajaks juba on osad lapsed lahkunud ja ka minu laps kohanenud mõttega, et varsti tulen järgi 😀

Õpetajatele kuuletumise osas tuleb lihtsalt kodus rääkida, et lasteaias on lasteaiareeglid ja õpetajate sõna tuleb kuulata. Aga üldiselt on ikka nii,e t sind seal kõrval pole ja õpetaja peab ikka ka ise suutma end kehtestada ja samamoodi lapsele selgitada, miks mingi asi on keelatud (miks on see konkreetne mäng ohtlik jne). Kui sul kodus mingid nipid toimivad, siis võid neid soovitusi õpetajale anda, kuidas sa kodus olukorda lahendada – aga lõpuks ikka kui sind kõrval pole, peab õpetaja ise olukorra lahendama – sina saad kodus ainult lapsega rääkida, mitte kõrval passida.

Nagu ikka, on “paha” sõber sinu tupsununnu käitumise muutuses süüdi… see on igivana teema, ega minu hea laps midagi sellist muidu ei teeks, kui kõik teised lapsed on sõnakuulmatud väänikud ja kraaded ning ajavad minu nunnu hukka.

Loomulikult on neil koosrindena lihtsam vastu hakata, see on ikka sinu ja õpetaja asi see ühisrinne oma autoriteediga murda. Õpetaja pärast ära sina muretse, küll tema oskab nende 4-aastastega hakkama saada.

See ON laste tavaline käitumine, et kui mäng on pooleli, keegi ei taha sõpradest varem lahkuda ja mängu pooleli jätta. Nüüd on lapsel lihtsalt seltskond ja lasteaias huvitav ja lõbus.

Keskmises peres ei tolereerita vastuhakku ja inetut käitumist oma vanemate suhtes.

See on tavaline käitumine. Minu omad on ühes olukorras teistest parema käitumisega , teises olukorras kehvema käitumisega. Ega siis lapsed pole ideaalinimesed.

Äkki lõpetaks teise lapse süüdistamise ja tegeleks oma lapse distsiplineerimisega? Teist last sa kasvatada ei saa ega tohigi. Teiist last süüdistades ei lahenda Sa ka seda probleemi kuidagi.

Teemapüstituses ei ole midagi, mis käitumishäirele või kasvatamatusele viitaks.
Kasvatada saab ikka oma last ja võib-olla oma laps eeskujuga teist last, mitte üks vanem teist, eriti kui oma laps täpselt samamoodi käitub.
Minu lapse rühmas on käitumisraskustega laps (raskest perest). Lapsel peab endal nii palju aru peas olema, et ei tee teise järgi, kui see valesti käitub, ja on hoopis ise eeskujuks.