Esileht Koolilaps Laps ilma lugemisoskuseta kooli

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )

Teema: Laps ilma lugemisoskuseta kooli

Postitas:

Mida mõtleb lapsevanem, kes rahumeeli saadab oma lapse 1. klassi ning ei ole teda lugema õpetanud? Lapse sõnul ütles ema, et küll koolis kõik koos õpite. Laps ei käinud lasteaias.

+11
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.09 17:51; 22.09 18:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan ka seda, et laps ei pea ilmtingimata kooli minnes juba soravalt lugeda oskama ja koolis peaks seda siiski ka õpetatama. Mingeid tähti too laps vast ikka juba tunneb, oma nime kirjutada oskab jms?

+7
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et tema vanemad suurt ei mõtlegi. Vähemalt mitte tema peale.

+25
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

LugemisOSKUST ei nõuagi keegi, aga lugemisVALMIDUS peab koolieelikul kooli alguseks olemas olema. Laps peaks tundma kõiki eesti keele häälikuid, valdama häälikuanalüüsi lühikestes sõnades, suutma kirjutada ja veerida 1-2silbilisi sõnu.

+18
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

LugemisOSKUST ei nõuagi keegi, aga lugemisVALMIDUS peab koolieelikul kooli alguseks olemas olema. Laps peaks tundma kõiki eesti keele häälikuid, valdama häälikuanalüüsi lühikestes sõnades, suutma kirjutada ja veerida 1-2silbilisi sõnu.

Aga ta ei oska. Ei tunne kõiki (enamus) tähti. Ütles, et ei tea, pole näinud. No ei ole mingit valmidust. Puhas null. Ja nüüd häda – laps ei saa/oska õppida, emal pole aega õpetada ja koolis pooleli jäänud asju teha.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.09 17:51; 22.09 18:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

A mis see sinu asi on? Eks ema ise nüüd näeb rohkem kodus vaeva, et laps teiste tasemele aidata.

+3
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Milline perekond on, kas vanemad lihtsalt pole õpetanud (pohhuistid) või neid ei huvita lapse tegemised ja on ehk ka muid probleeme, mis lõpuks lastekaitset võiks huvitada?

+11
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa oled selle lapse õpetaja, siis suuna laps kooli logopeedi juurde. On ilmne, et kui lapsel puuduvad eelteadmised tunnis kaasa tegemiseks, siis pole tal mõtet seal tunnis olla, pigem las logopeed teeb 1:1 tööd. Kui emal pole aega tegeleda, siis on puudujäägid selle lapse teadmistes paraku teie lahendada (elukohajärgsest koolist last välja arvata ei saa). Kui pere poolt koostööd üldse pole, siis võib ka sotsiaaltöötaja või Rajaleidja poole pöörduda (nt tugiisiku saamiseks).

Sellest on tegelikult ammu räägitud, et lasteaeda lõpetades eeldatakse lapselt tähtede tundmist ja lühikeste sõnade kokkuveerimist. Kooli minnes eeldatakse suht soravat lugemisoskust. Lasteaia ja kooli vahel peaks laps nagu iseenesest lugemise selgeks saama.
Minu laps läks ka nüüd esimesse klassi. Õpivad kirjatähti. Aabitsas on lugemisharjutused trükitähtedes ainult esimesel 15 lehel. Edasi on trüki- ja kirjatähed üksteise all ja varsti pole üldse trükitähti. Oktoobri lõpuks on vaja lapsel läbi lugeda üks konkreetne kirjatähtedes lasteraamat. Kodune ülesanne on iga päev 30 minutit raamatut lugeda. Mu laps küll oskas kooli minnes lugeda, aga selle kohustusliku raamatuga on tal ikka kõvasti pusimist.
Teistes ainetes on lapsel vaja töölehtedelt ülesannete juhendeid lugeda, need on siiani olnud trükitähtedes.

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No meie koolis jäi selline laps esimesse klassi istuma, õpetaja ütles kooliaasta lõpukoosolekul, kus seda arutati, et nüüd on tema arvates laps kooliks valmis. Samast perest vanem laps oli selleks ajaks jäänud korra istuma esimesse ja korra teise klassi.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida mõtleb lapsevanem, kes rahumeeli saadab oma lapse 1. klassi ning ei ole teda lugema õpetanud? Lapse sõnul ütles ema, et küll koolis kõik koos õpite. Laps ei käinud lasteaias.

aga vastus su küsimusele on sinu enda teises lauses – et küll ta koolis õpib.
Kui oled õpetaja – siis peaksid teadma ju millised tugimeetmeid on võimalik rakendada, perekool sind selles osas õpetama ei hakkama.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehv lugu jah. Mitmel pool mujal Euroopas ei eeldata, et vanem või lapsehoidja või koolieelne haridusasutus on lapse lugema õpetanud, aga Eestis tegelikult eeldatakse, et laps kasvõi kuidagi veerida oskaks. Kehv lugu, kui 23 õpilast oskavad juba lugeda, kasvõi veerides, aga üks alles õpib tähti. Kui oled selle lapse õpetaja, siis soovitan ka kohe selle lapsega eraldi tegelema hakata (logopeedi abiga?). Minu lapse üks klassikaaslane läks samamoodi ilma mingi lugemisoskuseta kooli ja ei saanudki 1. klassi lõpuks selgeks, nii et jäeti klassikursust kordama.

Minu lapsed pole ka lasteaias käinud, kuid lugeda oskasid mõlemad enne kooli, üks õppis lausa neljaselt lugema ja enne kooli luges juba soravalt kirjatähtedes, luges iseseisvalt raamatuid jne. Nii et lasteaias mittekäimisega pole iseenesest sel lool midagi pistmist.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimise kaela ei saa tõesti midagi ajada, ikka kodus õpitakse lugema. Mu laps pole ka aias käinud ja luges neljaselt. Temal jäi jälle füüsiline areng nõrgaks, minu viga.

+14
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.09 22:05; 23.09 07:20; 23.09 12:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimisega on sel lool pistmist küll. Kui lapse unarusse jätnud vanemad oma lapse lasteaeda oleksid pannud, oleks ta kooli minnes vähemalt kõiki tähti tundnud.

Mitmel pool mujal Euroopas ei eeldata, et vanem või lapsehoidja või koolieelne haridusasutus on lapse lugema õpetanud, aga Eestis tegelikult eeldatakse, et laps kasvõi kuidagi veerida oskaks.

Aga enamikes riikides minnakse kooli ka nooremalt kui 7aastaselt. Prantsusmaal õpitakse kirjatähtede lugemine ja kirjutamine selgeks lasteaias 4-5aastaste rühmas. Trükitähtedega tegeletakse minimaalselt. Selline asi, et 7aastane ei tunne ikka veel pooli tähti, on arenenud riikides ikka haruldus.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 07:01; 23.09 08:47; 30.09 12:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimisega on sel lool pistmist küll. Kui lapse unarusse jätnud vanemad oma lapse lasteaeda oleksid pannud, oleks ta kooli minnes vähemalt kõiki tähti tundnud.

Siit ei saa teha vastupidist järeldust, et kui lasteaias ei käi, siis on unarusse jäetud.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.09 22:05; 23.09 07:20; 23.09 12:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimisega on sel lool pistmist küll. Kui lapse unarusse jätnud vanemad oma lapse lasteaeda oleksid pannud, oleks ta kooli minnes vähemalt kõiki tähti tundnud.

Siit ei saa teha vastupidist järeldust, et kui lasteaias ei käi, siis on unarusse jäetud.

Kas sulle tundub antud laps erakordselt tegeletud või? Ema ütleb, et küll kool tegeleb ja pole tema asi.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.09 07:01; 23.09 08:47; 30.09 12:24;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Lasteaias mittekäimisega on vast nii palju pistmist, et kõik lasteaia lõpetajad ei oska küll lugeda, aga ilmselt tähtede mittetundmisega oleks lasteaias midagi ette võetud. Koolis on see juba keerulisem.
Eks siin ole see asi ka, et lõpuks tuleks see siiski otse välja öelda – kooliks sisuliselt oodatakse lugemisoskust. Praegu räägitakse ikkagi midagi ebamäärast – lugemisvalmidus jne. Seda siis iga vanem tõlgendab nii, nagu sobib.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul esimene laps hakkas eelkoolis soravalt lugema. Esimesse klassi läks 7a.
Teine laps läks nüüd 6a esimesse klassi ja tundis ainult mõnda tähte. Lugemisest on asi veel väga kaugel, ta läks eritoega klassi ka, sest kõnega on probleemid ja kõiges on aeglasem ka kui teised.
Ma mäletan, et mina pidin küll oskama veerides vähemalt lugeda ja natuke arvutada kui kooli läksin, koolikatsetel pidin raamatust mingit teksti ette lugema. Eestis elades ei julgeks küll last ilma lugemise-, kirjutamise- ja arvutamisoskuseta kooli saata.
Soomes on see-eest stressivaba, laps õpib lugema, arvutama ja kirjutama koolis. Ei pea enne oskama.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida mõtleb lapsevanem, kes rahumeeli saadab oma lapse 1. klassi ning ei ole teda lugema õpetanud? Lapse sõnul ütles ema, et küll koolis kõik koos õpite. Laps ei käinud lasteaias.

Sul on ilmselt vaja abi tugipersonali poolt, sest lapsele on lisatunde vaja, et teistele järgi jõuaks. Minu vanema lapse klassis võeti sellised lapsed teatud tundidest eraldi õpetaja juurde + olid lisatunnid. Teise lapse klassis on 2 lisatundi õpiabi nädalas ja seda annab sama õpetaja. Ühesõnaga räägi oma murest koolipersonaliga ja leidke kiiresti lahendus. Teiseks kaasa lapsevanemat – tee hästi rahulikult selgeks, et laps jõuab teistele järgi ainult siis kui nii kodu kui kool tegeleb. St anna väga selgelt teada, mida kodu peab tegema. Rõhu sellele, et see kõik on lapse heaks. Ja et kodu ülesanne oli kindlustada, et laps tähti tunneks ja vähemalt kahesilbilisi sõnu veeriks. Kuna laps seda kooli jõudes ei osanud, on nüüd vaja topelt pingutada.

Aga ilmselt Sa oled seda kõike juba oma kooli õppejuhilt või sotsiaalpedagoogilt kuulnud.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan ka seda, et laps ei pea ilmtingimata kooli minnes juba soravalt lugeda oskama ja koolis peaks seda siiski ka õpetatama. Mingeid tähti too laps vast ikka juba tunneb, oma nime kirjutada oskab jms?

Sina võid arvata midaiganes, loen ikka see, kuidas täna on koolisüsteem üles ehitatud, milliseid oskusi eeldatakse kooliküpselt lapselt, mitte aga, mis oli 1980ndatel aastatel. lapsele on see karuteene ja õpetajal raske, kui üks laps on lihtsalt teistest mahajäänud mitte oma vaimsete võimete, vaid vanemate viitsimatuse tõttu – neid olukordi tuleb ka hiljem, kus vanemad arvavad, et õppimine ja õppima õpetamine on puhtalt kooli asi. lapsest kahju, aga samas pole see teiste perede asi, kuidas võõras laps edasi jõuab.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.09 10:55; 23.09 10:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kehv lugu jah. Mitmel pool mujal Euroopas ei eeldata, et vanem või lapsehoidja või koolieelne haridusasutus on lapse lugema õpetanud, aga Eestis tegelikult eeldatakse, et laps kasvõi kuidagi veerida oskaks. Kehv lugu, kui 23 õpilast oskavad juba lugeda, kasvõi veerides, aga üks alles õpib tähti. Kui oled selle lapse õpetaja, siis soovitan ka kohe selle lapsega eraldi tegelema hakata (logopeedi abiga?). Minu lapse üks klassikaaslane läks samamoodi ilma mingi lugemisoskuseta kooli ja ei saanudki 1. klassi lõpuks selgeks, nii et jäeti klassikursust kordama.

Minu lapsed pole ka lasteaias käinud, kuid lugeda oskasid mõlemad enne kooli, üks õppis lausa neljaselt lugema ja enne kooli luges juba soravalt kirjatähtedes, luges iseseisvalt raamatuid jne. Nii et lasteaias mittekäimisega pole iseenesest sel lool midagi pistmist.

Mitmel pool mujal Euroopa nimetatakse meie mõistes lasteaeda kooliks – st “kool” hakkab 4-5aastaselt, kuid päev ja õppekava sarnaneb sellele, mis meil lasteaias.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.09 10:55; 23.09 10:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimisega on sel lool pistmist küll. Kui lapse unarusse jätnud vanemad oma lapse lasteaeda oleksid pannud, oleks ta kooli minnes vähemalt kõiki tähti tundnud.

Siit ei saa teha vastupidist järeldust, et kui lasteaias ei käi, siis on unarusse jäetud.

Kas sulle tundub antud laps erakordselt tegeletud või? Ema ütleb, et küll kool tegeleb ja pole tema asi.

Ei, mulle tundub, et viimasel ajal tuuakse väga paljude negatiivsete ilmingute põhjuseks, et laps ei käinud lasteaias. See teeb muret ja natuke solvab ka.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.09 22:05; 23.09 07:20; 23.09 12:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oma lapsi ei saatnud kooli lugemist õppima ja ei kahetse. lapsed lugesid korralikult.
Kooli minnaksegi õppima. Miks ema peab kodus lugema õpetama. Vot sellise suhtumisega kägu olen. Meil öeldi lasteaias, et see ei ole ettenähtud. Koolivalmiduskaart tehti 1:1 copy paste haridusameti kodulehel olevast seadusest. Seal oli öeldud, et laps peab oskama kooli minnes kokku veerima 1-2 silbilisi sõnu, ära tundma oma nime kirjapildis. Ei pea seega laps oskama lugeda kooliminnes, aga millist kooli algust iga lapsevanem oma lapsele soovib on tema asi.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.09 14:44; 11.10 12:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole alati nii must-valge, et vanemad ei hooli või ei tegele. Alates lisatoidust ja roomamisest kuni lugemiseni, ujumiseni jms. käivad asjad nii, et kui kui vanemale tundub, et laps on arengus eakaaslastest maas, siis vanemale korrutatakse, et lapsed ongi erinevad, ei maksa peale pressida kui lapsel veel huvi pole, küll tal tekib huvi jne. Kuni ühtäkki “Oh issand! Kus te enne olite, lapse areng puha kängus!” Arvesta ka, et tuleme koroona-kevadest. Sügisel pole lasteaias veel põhjust alarmi lüüa, kui laps viimase aasta algul ei loe ega tunne kõiki tähtigi. Kevadel jäid ära arenguvestlused ja alates kevadest õppenõustamiskeskuste logopeedide ja eripedagoogide vastuvõtud, mis suvel nagunii ei toimu. Ehk siis viimased pool aastat enne kooli algust spetsialisti abi polnudki võimalik lapsele saada. Ja igaüks ei oska ise õpetada last lugema. Minu lapsed õppisid kergesti lugema enne kooli, aga ma ei pane endale selle eest medalit rinda ega arva, et ma oskaksin õpetada ka sellist last, kellele tähedki ei jää meelde ja kes puikleb vastu.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul on kolm last – kõik on väga erinevad. Esimest pidin lugema õpetama, veerisime koos igaa päev kasvõi midagigi, enamasti ikka papist lasteraamatuid. Käis igapäevaselt lasteaias. Läks kooli nii, et oskas lugeda ja sai teistega kenasti sammu pidada. Keskmine laps oli selline, et õppis lugema nii, et ma ei pidanud iga päev tegelema, aga natuke siiski. Nädalas korra-paar vaatasime tähti. Lasteaias käis vähe, sest olin beebiga kodune.
Kolmas laps on meil selline, et võõrastega ei suhelnud absoluutselt (valikuline mutinism), st lasteaias ei kohanenud, kasvatajate ja õpetajate küsimustele ei vastanud, vaikis terve päeva. Tegi küll kaasa tegevusi, aga õpetajad tema kohta midagi öelda ei osanud, kas tunneb tähti, kas oskab lugeda vms. Iga lasteaiapäev oli lapse jaoks suur piin. Lasteaias käiski seetõttu väga vähe ja kuna ma sain temaga kodus olla, ei surunud. Viimast lasteaiaaastat ta üldse ei käinud, kuna ma lõpuks ei näinud mõtet kuumaksu tasuda. Mingit koolivalmidusekaarti me seega ei saanud. Muretsesin ogaraks, et kuidas ta koolis hakkama saab. Püsimatu tüüp oli ka, kodus raamatu taga hakkas veiderdama ja minema vingerdama. Koolis selgus, et luges juba kirjatähti ja soravalt. Kus ja kuidas õppis, mina ei tea.
Praegusel hetkel on kõik kolm kiituskirjalised ehk siis vahet justkui pole. Põhjus, miks ma tegelesin nendega enne kooli oli see, et nad ei satuks teiste kaasõpilaste ees oskamatuse tõttu häbisse.
Tunnen üht “võtmed-kätte” lapsevanemat ka, kes enne kooli ei teinud lapsega midagi ja nüüd on väga suures hädas, sest lapsel kadus koolis juba esimesel aastal õpimotivatsioon, sest ta oli kõigist teistest kogu aeg maas ja õpetaja pidi kogu aeg ekstra järele aitama ja kirjutas ekooli ka ainult meeldetuletusi ja nn noomitusi, et püüa rohkem jne.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole alati nii must-valge, et vanemad ei hooli või ei tegele. Alates lisatoidust ja roomamisest kuni lugemiseni, ujumiseni jms. käivad asjad nii, et kui kui vanemale tundub, et laps on arengus eakaaslastest maas, siis vanemale korrutatakse, et lapsed ongi erinevad, ei maksa peale pressida kui lapsel veel huvi pole, küll tal tekib huvi jne. Kuni ühtäkki “Oh issand! Kus te enne olite, lapse areng puha kängus!”

Touché

Ja seda peaks esmakordsetele lapsevanematele tungivalt meelde tuletama – ainus, keda su lapse hea käekäik huvitab, oled tegelikult sina ise. “Ekspertide” pimesi usaldamine maksab kätte.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hetkel vajab see laps abi – vanemate kirumine ei aita teda kuidagi. Kui sa oled õpetaja, siis pead tegelema sellega, kuidas aidata – siin on soovitusi jagatud.

Paraku on see näide sellest, kuidas meie süsteem tekitab maast-madalast hariduslikku ebavõrdsust. Milles on süüdi lapsed, kui nende vanemad ei oska/ei taha/ei saa neid lugema õpetada? Niipea kui räägiti eelkooli kohustuslikuks muutmisest lasteaias mittekäivatele lastele, siis oli kisa küllalt – aga tegelikult oleks seda ikka vaja küll, just selliste laste pärast.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida mõtleb lapsevanem, kes rahumeeli saadab oma lapse 1. klassi ning ei ole teda lugema õpetanud? Lapse sõnul ütles ema, et küll koolis kõik koos õpite. Laps ei käinud lasteaias.

Tahaks isegi teada, mis mõtleb selline ema.
Tean ka last, kes 7 aastat vana olles ei tundnud osasid tähtigi, lugemisest rääkimata. Lasteaias käis, elavad maakohas. Kooli alguses sai kohe 8, teistest vanem, suurem ja teadmistelt nõrgem. Väike klass, kõik vaatavad, lugeda ei oska. Tekkiski tõrge- ei taha! Ei taha lugeda, ei taha kirjutada.
Ema ei pidanud vajalikuks õpetada, suhtumine oligi selline, et lapsepõlv ja küll koolis õpetatakse.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasteaias mittekäimisega on sel lool pistmist küll. Kui lapse unarusse jätnud vanemad oma lapse lasteaeda oleksid pannud, oleks ta kooli minnes vähemalt kõiki tähti tundnud.

Mitmel pool mujal Euroopas ei eeldata, et vanem või lapsehoidja või koolieelne haridusasutus on lapse lugema õpetanud, aga Eestis tegelikult eeldatakse, et laps kasvõi kuidagi veerida oskaks.

Aga enamikes riikides minnakse kooli ka nooremalt kui 7aastaselt. Prantsusmaal õpitakse kirjatähtede lugemine ja kirjutamine selgeks lasteaias 4-5aastaste rühmas. Trükitähtedega tegeletakse minimaalselt. Selline asi, et 7aastane ei tunne ikka veel pooli tähti, on arenenud riikides ikka haruldus.

Ometi ei ole need lapsed millegipärast hiljem meie omadest sugugi targemad…

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida mõtleb lapsevanem, kes rahumeeli saadab oma lapse 1. klassi ning ei ole teda lugema õpetanud? Lapse sõnul ütles ema, et küll koolis kõik koos õpite. Laps ei käinud lasteaias.

Tahaks isegi teada, mis mõtleb selline ema.

Tean ka last, kes 7 aastat vana olles ei tundnud osasid tähtigi, lugemisest rääkimata. Lasteaias käis, elavad maakohas. Kooli alguses sai kohe 8, teistest vanem, suurem ja teadmistelt nõrgem. Väike klass, kõik vaatavad, lugeda ei oska. Tekkiski tõrge- ei taha! Ei taha lugeda, ei taha kirjutada.

Ema ei pidanud vajalikuks õpetada, suhtumine oligi selline, et lapsepõlv ja küll koolis õpetatakse.

Siinkohal vaataks lasteaia peale samuti viltu, miks ei ole selle probleemiga juba seal tegeletud? Õpetajad ju näevad, et laps ei ole kooliküps…

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üldiselt on Eestis ikkagi nii olnud, et kooliminev laps oskab juba veerides lugeda lühikesi sõnu ja lauseid, ning ise natuke ja vigaselt kirjutada. Nii oli minu enda lapsepõlves ja oli ka nüüd, kui kooli läksid mu enda lapsed.

Täiesti ilma lugemisoskuseta 7-aastane on maailma mastaabis pigem haruldus. Nimetatagu eri riikides 7-a õpetust kuidas tahes – kas lasteaiaks või kooliks – vahet pole! Natuke lugeda oskab selles vanuses keskmine laps ikka.

Muidugi on olnud neidki lapsi, kes 7-a kooli minnes üldse lugeda ei oska. Mäletan, et minu enda kooliajal oli 1. klassis selliseid lapsi kaks tükki. Ainult 2! Ja neil läks kohe ikka väga raskeks – vaja oli lugeda töökäske, täita päevikus koduseid ülesandeid jne. Seetõttu jäid nad kohe teistest maha ning ei jõudnudki enam teistele järele. Üks jäi 3. klassi istuma, teine vedas end miskitpidi edasi, hinneteks kahed-kolmed. Ega neil praegugi mingit vinget karjääri eriti pole. Jah, linnalegendid räägivad küll müütilistest hilistest ärkamistest, kus alles kümneselt tähti tundma õppinud lapsest on nüüdseks saanud maailmakuulus teadlane – aga neid on siiski üks miljonist, suurema tõenäosusega jääbki mahajäämus kestma, mitte ei tasandu.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 36 )


Esileht Koolilaps Laps ilma lugemisoskuseta kooli