Asi ongi ju selles, et ega ta ei pese hambaid ka, vb korra nädalas peseb ja korra nädalas üleni. Peale tööd igapäevaselt ta ei pese, jõuab koju, kohe arvuti taha. Jah, mina olen puhas inimene, mul on endal asjad alati ilusti ära paigutatud ja nii ka lapse riided ja tuba on alati korras.
kuidas sa selle mehega üldse voodisse sattusid, kui te nii erinevad olete?
Meil on viimased päevad suhteliselt pingelised olnud, sest vaidleme selle üle, kumma juurde läheb elama meie ühine aasta ja poolene poeg.
Olles lugenud ka järgnevates postitutes selle mehe kirjeldust, siis ma mehena pakun, et mees EI TAHA TEGELIKULT last oma juurde.
Ta ajab sulle mingit kiusu, aga miks ta seda teeb, saad sa ainult ise aru, sest kõike sa ju teie kooselust ei kirjelda.
No halloo, mida teeks mees, kes pole lapsega õieti tegelenudki, 1,5a vana sisuliselt imikuga? Või mida peale hakkaks? Ta e taha seda.
Aga naist kiusata tahab ta küll, see lapseteema on ainuke, mis naist mõjutab ja hulluks ajab.
Pigem mõtle see välja, miks ta seda teeb, mis on tema eesmärk?
Mitte lahutada? Mitte elatist maksta? Sinu käest elatist ise saada? On sul keegi teine mees ootamas? Mida iganes veel…
Pimedas vihas kätte maksta, mõtlemata tagajärgedele?
Kui sa selle oled välja mõelnud, siis saaks edasi elada ja otsustada.
Kui sa ise mõelda ei oska, praeguses olukorras ehk ei peagi oskama ega suutma, pane siia kirja, miks mees võiks teoreetiliselt sellist lolli juttu suust välja ajada. Käod vähemlalt kõrvalseisjana oskavad mõelda.
Aga see, et mees tahab imikuga koos elada, pole loogiline.
Isegi kui suvaline selline loodripoolne mees pisutki lapsest hoolib, siis ta sisimas väga hästi teab, et lapsel on palju parem olla ema juures.
No ma arvan, et tahab mind pigem kiusata. Ta on põhjuseks öelnud, et lapsel on tema juures parem. Umbes nagu, et mina ei oskaks lapsi kasvatada. Hoolimata sellest, et ma olen 7 aastat praktiliselt üksi oma tütart kasvatanud, jooksnud, teinud, muretsenud ja tänaseks on tüdrukust eeskujulik ja armas laps sirgunud. Tüdruku isa on halbade elukommetega. Alkohol, võlad. Mistõttu me ka omalajal lahku läksime. Praegune mees lihtsalt arvab, et ma leian uue jobu, kes siis hakkaks niiöelda tema poega kasvatama ja mõjuks pojale halvasti, aga kuna temal on omad kindlad kasvatusmeetodid, siis tema ainult teab kuidas oma pojast edukas ja korralik inimene kasvatada. Mina ju ei tea.
Kuidas sa nüüd siis juba teise mehe ebaõnnestunult valisid? Kas varsti tuleb kolmas? Lapsed vajavad stabiilsust!
Asi ongi ju selles, et ega ta ei pese hambaid ka, vb korra nädalas peseb ja korra nädalas üleni. Peale tööd igapäevaselt ta ei pese, jõuab koju, kohe arvuti taha. Jah, mina olen puhas inimene, mul on endal asjad alati ilusti ära paigutatud ja nii ka lapse riided ja tuba on alati korras. Muidugi selle puhtusega ei tasu liiale minna. Ega mind ei huvitagi, kuidas ta oma asju hoiab, tema kapp, ise teab kuidas ta neid seal hoiab või sätib. Aga kui ta ise juba selline on, siis mis eeskuju ta lapsele annab? Suhe ei läinud lörri kindlasti sellepärast, et mina tubli olen.
kui arvutis istuja, siis ju temast küll lapsega tegelejat pole, tahta võib ta palju, mingi räpakolli kätte ma last ei jätaks. Olen rääkinud.
Naiivselt uskusin ja lootsin, et kõik muutub paremaks.
Tundub, et sa praegu ka veel loodad, et see mees muutub. Ta ei muutu, ta oleks seda juba teinud või tegema hakanud, lahkumineku hirmus.
Nii et kui sa ei lepi sellega, et mees on sul nagu suur vaimupuudega laps (ja ongi normaalne, et ei lepi), siis jäta ta maha ja mine lastega oma elu peale.
Muidugi kui probleemiks on ainult kasimatus, siis äkki tasuks enne viimase õlekõrrena veel mingit perenõustajat proovida. Samas, kui ta seal kodus enamaltjaolt ainult arvutis istub ja pereelust ei huvitu, siis pole probleem üksnes selles, et mees ei viitsi end pesta.
Nii väikest last mitmeks päevaks sellise mehega üksi jätta mina ei julgeks. Nii väike ei saa veel ise hakkama, et enda eest hoolitseda kui on vaja. Sellise mehega laps jätta see on sisuliselt sama, mis ta üksi koju jätta (just mehe arvutisõltuvust silmas pidades).
Keegi tark mees on kunagi öelnud, et suurim viga mida naised teevad on: nad usuvad, et nende armastus suudab meest muuta.
Kui tahad mōlemaid lapsi wndald oledki ju isekas. Anna siis tütar talle, kui poega ei raatsi anda. Ma usun, et tal vahet pole. Peaasi, et laps oleks.
Pealegi poiss ja tüdruk ei ole ōde ja vend vaid poolōde ja vend.
Nagu päris tõsiselt v???
Mida ma just lugesin?
Jah, kui sa tahad just nende nimedega nimetada, et pool-õde ja vend, siis palun. Minuarust see nimetus ei mängi rolli. Mul on ka endal tegelikult pool õde aga ikka kutsun teda ÕEKS mitte POOL ÕEKS ???? ja minujujaoks on ta sada protsenti mu õde. Meid ei huvita mingid pool-nimetused ????
Miks sa neid lapsikud ja nõmedaid naerunägusi oma teksti sisse topid? Kas see teema teeb sulle nalja või?
Kulla inimene, lõpeta ometi see komejant. Ja ära vasta siin igale kommentaarile pika seletusega, pooled neist trollivad sind ja õngitsevad niisama lisainfot.
Mehele vastad, et mõlemad lapsed jäävad minuga. Olen jah isekas, mis siis? Kui ei sobi, hakka kiiremini astuma.
Sul on kaks last kahe mehega, sa oled täiskasvanud naine. Äkki hakkad ka vastavalt käituma, mitte nagu väike tüdruk kellele on õpetatud, et ei tohi isekas olla, peab ikka hästi käituma.
Mehele pooleteiseaastane täiskohaga hooldada, hahahahaaa…
Kasva suureks ometi ja hakka ise enda ja oma laste elu eest vastutama, mitte ära juurdle mingite mõttetuste üle, et oi, aga äkki teised arvavad, et olen isekas, paha-paha.
Nojah, kui ei saa, siis ei saa, siis ongi su mure lahendatud ju. Tee nagu mees nõuab, ära jumala eest ise oma peaga mõtle ega otsusta.
Selle väikese hoiatussireeni oma hinges, mis sundis su seda teemat tegema, saad maha suruda klähvatustega nagu vastan, kuidas tahan, teen mis tahan, ärge tulge mind õpetama jne.
Paljud naised veedavad terve oma elu elades nagu väikesed tüdrukud. Küllap saad ka sina nii hakkama. Mulle jäi su teemaalgatusest esialgu mulje, et sa tahad täiskasvanud vastutusvõimeline inimene olla. Sorry, minu viga.
Kui tahad mōlemaid lapsi wndald oledki ju isekas. Anna siis tütar talle, kui poega ei raatsi anda. Ma usun, et tal vahet pole. Peaasi, et laps oleks.
Pealegi poiss ja tüdruk ei ole ōde ja vend vaid poolōde ja vend.
Nagu päris tõsiselt v???
Mida ma just lugesin?
Jah, kui sa tahad just nende nimedega nimetada, et pool-õde ja vend, siis palun. Minuarust see nimetus ei mängi rolli. Mul on ka endal tegelikult pool õde aga ikka kutsun teda ÕEKS mitte POOL ÕEKS ???? ja minujujaoks on ta sada protsenti mu õde. Meid ei huvita mingid pool-nimetused ????
Miks sa neid lapsikud ja nõmedaid naerunägusi oma teksti sisse topid? Kas see teema teeb sulle nalja või?
Mis enam ei või smile ka panna v? Ma olen lihtsalt positiivne inimene ????
Tõsiselt või? Nii tore emme, keda sellised asjad lõbustavad.
Üldiselt on see jälle mingi igavlevate pubekate väljamõeldud teema. Mis sa tahad öelda, et pärast lapse sündi muutus mees räpakaks ja arvutisõltlaseks? Enne ei pannud tähele? Kurb muidugi, kui inimesel mitu korda ei joppa. Aga vähemalt oled sa positiivne????
Perekoolist saadud teadmine ütleb mulle, et lahku minnakse ainult vägivalduritest, sopajoodikutest ja petjatest.
Milline neist sinu mees on, või on ta kõike kolme korraga? Meil siin kergelt lahku ei minda, perekond on au sees.
Kui isa on tervislike eluviisidega, ei joo ega suitseta. Tunneb kella ja suudab lubatud asjad ka lubatuks ajaks ärateha, siis ilmselt kaaluksin lapse isaga jätmist. Kui seni on lapse eest hoolitsenud isa ja ema võrdselt, siis on isal täiesti õige arusaam oma võimetest ja lapse vajadustest. Kui lapse eest on hoolitsenud suures osas naine, pakuks ma välja mehele olukorda, kus läheksin 2 nädalaks puhkusele ja mees siis hoolitseb sel ajal 100 protsendiliselt lapse eest ja seda ilma abilisteta. Väga tihti on sellise mehe ema valmis last kasvatada võtta ja mehele jääb tema endine vaba elu alles. Nii et alustuseks las hoiab kasvõi 2-3 päeva üksi, siis räägite edasi, kas see on ikka hea mõte laps endale elama võtta. Aga veelkord, kui mees armastab õlletada, suitsetab, lubadusi ei pea, siis ei saa juttugi olla, et laps jääks temaga.
Nii väikese lapse kõrvalt ei tohiks mitte mingil juhul lahku minna. Inimesed peaks mõistusega aru saama, et mitu aastat on esikohal laps ja paarisuhe jääbki tahaplaanile. Inimeste egoism on kohutav, tühja sest lapsest.
Sa peksad ikka täiesti segast.
Proovi leida kodu oma praeguse üürika lähedusse. Lapsel on mõlemaid armastavaid vanemaid vaja.
Minu arvates ok, kui laps isaga jääb. Küll aga peaks hästi tihe kontakt emaga jääma. Las ta elab isaga, aga ema võib lapse hommikuti lasteaeda (sõime) viia ja sealt ära tuua ja veeta 3 õhtut nädalas lapsega vms. Teate, vähe on neid mehi, kes väikese lapsega viitsivad jännata. ma küll ei tunne teemaalgataja meest, aga ma pigem panustaks sellele, et paari nädala pärast ta anub naist, et see lapse tagasi võtaks. või kuidagi tasakesi kujuneb olukord ikkagi nii, et laps ainult aegajalt on isaga. mõelge ise – igahommikune äratamine, pesu, söömine, valmispanek, riiete korrashoid, õhtune magamapanek, haiguste ajal kodusolemine, jne.
ma läksin oma lapse isast lahku, kui laps oli aastane ja ma ise pakkusin last isale….see jäi kokutama ning arvas, et nii väike laps peab ikka emaga olema. aga ta oli ikka väga ehmunud. natuke kavalust võib ka rakendada ????
Kuna mul mees ise on väga laisk inimene tegelikult, ja puhtust ta ka väga ei pea. Isegi iseenda pesemist peab talle vahepeal meelde tuletama. Mõtlengi, kuidas ta selle lapsega üldse hakkama saaks. Kui ta oma asju korras ei hoia, siis kuidas on lapse asjadega. Mehel endal on asjad pilla palla, pole sorteeritud korralikult nagu võiks. Koguaeg on midagi kadunud, üles ei leia. Lapse riided ju ometi peab korras hoidma, sorteerima misiganes. Kui tal lõheb enda pesemine meelest, siis kas lapse pesemine ei lähe meelest? Laps õpib niimoodi, et pesemine polegi vajalik ja tuleb temast ka räpane mees tulevikus. Ning tal on ärkamisega raskusi, on olnud olukordi, kui ta äratustki ei kuule vahepeal, jääb seetöttu tööle hiljakski. Kuidas ta selle lapsega peaks siis niimoodi toime tulema? Õigeks ajaks lasteaeda jõudmine? Hommikul vara arstile näiteks!? Muidugi ei ole välistatud ka see, et ehk inimene siis muutub vastutustundlikumaks? Võtab end kokku?
Tänapäeval ongi hügieen üle tähtsustatud. Piisab kui korra nädalas saunas käid ja igapäevaselt hambaid pesed, nägu tolmust puhtaks loputad ja käsi seebiga pesed. Sellepärast mitu pōlvkonda on Eestis juba hüperallergilised, nōrga immuunsusega ja tihtilugu ka foobikud. Kardetakse isegi välikäimlat kasutada, sest mine tea mis suguhaiguse sealt prilllaualt saab!
Korras on ka suhteline mōiste. Sinu jaoks korratus on teisele ilmselgelt mugavaim ja parim viis oma asju hoida.
Näha juba kaugelt, et oledki enesekeskne. Mina tubli, mima korralik, mina vastutustundlik.
Ega siis ilmaasjata suhe lörri läinud, kui peres oled ainult SINA!
Asi ongi ju selles, et ega ta ei pese hambaid ka, vb korra nädalas peseb ja korra nädalas üleni. Peale tööd igapäevaselt ta ei pese, jõuab koju, kohe arvuti taha. Jah, mina olen puhas inimene, mul on endal asjad alati ilusti ära paigutatud ja nii ka lapse riided ja tuba on alati korras. Muidugi selle puhtusega ei tasu liiale minna. Ega mind ei huvitagi, kuidas ta oma asju hoiab, tema kapp, ise teab kuidas ta neid seal hoiab või sätib. Aga kui ta ise juba selline on, siis mis eeskuju ta lapsele annab? Suhe ei läinud lörri kindlasti sellepärast, et mina tubli olen.
need kõik sul otsitud vabandused. Räägi sel teemal mehega, et sul sellised mured, et kas saab ikka hakkama. Õe olemasolu ei puutu asjasse, ka mees võib veel lapsi saada ja tahab, et tema lapsed oleksid koos. Uuri, kuidas tanäeb, et sina hakkad lapse elus osalema ja mõtle läbi, kuidas mees osaleks, kui laps sulle. Ära unusta, et kui laps sulle, on nii mehel kui ka lapsel õigus kohtuda ja mitte sinu tingimustel, seda ka juhul, kui sul või mehel uus kaasa.
Mulle jäi su teemaalgatusest esialgu mulje, et sa tahad täiskasvanud vastutusvõimeline inimene olla. Sorry, minu viga.
Pole hullu, juhtub.
Ma ei saanud samuti esimese lugemisega aru, et tegu on ju perekooli stammpostitaja ja ennast lugejate lollitamise arvelt lõbustajaga.
Probleem on tal loomulikult välja mõeldud.
Kui tema postitused hoolikamalt nüüd üle vaatate, siis näete, kuidas ta kogu aeg oma absurdsusele ise tasakesi VEEL vinti peale keerab…
Alul, et mees kiusab, tööle õigeks ajaks ei jõua, siis selgub et ei pese end, siis suitsetab ja joob jne
Üürige lähestiku korterid, samasse trepikotta
Näide elust enesest:2 last, 16 aastat kooselu. Neist viimased 8,5 aastat laste pärast. Ootasime kuni lapsed hakkavad aru saama miks vanemad eraldi elavad. Lapsed jäid isa juurde kuna nende kodu on seal. Nad käivad koolis ning nende sõbrad on kodukohas. Mina, nende ema maksan iga kuu neile elatist, võtan nad koolivaheaegadeks enda juurde, käime nädalavahetusel palju koos seiklemas. Tihtipeale on ka laste isa meiega koos.
Algul olin mures, et kas meespool saab ikka hakkama aga üllataval kombel saab siiani laisk ning lohakas meesterahvas väga hästi hakkama koristamisega, söögi tegemisega, pesu pesemise ja triikimisega. Punub tütrele patse ning lõikab pojal juukseid. Ta kasvab ja õpib koos lastega, sest valikut tal ju pole. Ei ole vaja eeldada, et mehed on saamatud.
Nii väikese lapse kõrvalt ei tohiks mitte mingil juhul lahku minna. Inimesed peaks mõistusega aru saama, et mitu aastat on esikohal laps ja paarisuhe jääbki tahaplaanile. Inimeste egoism on kohutav, tühja sest lapsest.
Mida ma siit praegu just lugesin :O
Kas Sinu arvates on tõepoolest parem, kui laps kasvab üles närvilises ja vaenulikus õhkkonnas?
Vanematel pole vaja omavahel isegi tülitseda mitte, pinged on ikka õhus ju.
Sa ei tea, mis selle lahkumineku tingis, äkki mees on vägivaldne, äkki on tal 2 armukest, äkki on naine alkohoolik või mees narkomaan.
Mõtle ka enne natuke, kui selliseid tarku mõtteterasid pilduma hakkad.
äkki on naine alkohoolik
Sel juhul võib tõesti ema mure hooldusõiguse kaotamise pärast põhjendatud olla, kui alkoholismi kohta on mõjuvad tõendid ja mingit ravi ja alkoholist loobumist pole toimunud.
äkki on naine alkohoolik
Sel juhul võib tõesti ema mure hooldusõiguse kaotamise pärast põhjendatud olla, kui alkoholismi kohta on mõjuvad tõendid ja mingit ravi ja alkoholist loobumist pole toimunud.
ja muude minu pool loetletud põhjuste pärast ei ole mure põhjendatud või? 😀
aga mina ei võtnud üldse sõna selles osas, kas ema mure on põhjendatud või mitte vaid avaldasin imestust, et keegi ütleb, et lapse pärast peab koos olema ja ei tohi mitte mingil juhul lahku minna.
Kui isa on tervislike eluviisidega, ei joo ega suitseta. Tunneb kella ja suudab lubatud asjad ka lubatuks ajaks ärateha, siis ilmselt kaaluksin lapse isaga jätmist. Kui seni on lapse eest hoolitsenud isa ja ema võrdselt, siis on isal täiesti õige arusaam oma võimetest ja lapse vajadustest. Kui lapse eest on hoolitsenud suures osas naine, pakuks ma välja mehele olukorda, kus läheksin 2 nädalaks puhkusele ja mees siis hoolitseb sel ajal 100 protsendiliselt lapse eest ja seda ilma abilisteta. Väga tihti on sellise mehe ema valmis last kasvatada võtta ja mehele jääb tema endine vaba elu alles. Nii et alustuseks las hoiab kasvõi 2-3 päeva üksi, siis räägite edasi, kas see on ikka hea mõte laps endale elama võtta. Aga veelkord, kui mees armastab õlletada, suitsetab, lubadusi ei pea, siis ei saa juttugi olla, et laps jääks temaga.
Mees suitsetab ja õlletab vahest. Vahest käib väljas linnapeal ka sõpradega.
Vahi vaid????,või kohe õlletab ja käib sõpradega linnapeal? Ja lisaks sellele veel räpakoll ja arvutisõltlane ka. Vaene sina, küll mõnel ikka ei vea????
Kui isa on tervislike eluviisidega, ei joo ega suitseta. Tunneb kella ja suudab lubatud asjad ka lubatuks ajaks ärateha, siis ilmselt kaaluksin lapse isaga jätmist. Kui seni on lapse eest hoolitsenud isa ja ema võrdselt, siis on isal täiesti õige arusaam oma võimetest ja lapse vajadustest. Kui lapse eest on hoolitsenud suures osas naine, pakuks ma välja mehele olukorda, kus läheksin 2 nädalaks puhkusele ja mees siis hoolitseb sel ajal 100 protsendiliselt lapse eest ja seda ilma abilisteta. Väga tihti on sellise mehe ema valmis last kasvatada võtta ja mehele jääb tema endine vaba elu alles. Nii et alustuseks las hoiab kasvõi 2-3 päeva üksi, siis räägite edasi, kas see on ikka hea mõte laps endale elama võtta. Aga veelkord, kui mees armastab õlletada, suitsetab, lubadusi ei pea, siis ei saa juttugi olla, et laps jääks temaga.
Mees suitsetab ja õlletab vahest. Vahest käib väljas linnapeal ka sõpradega.
Vahi vaid????,või koguni õlletab, suitsetab, käib sõpradega linnapeal ja lisaks sellele veel räpakoll ja arvutisõltlane. Vaene sina????, kuidas sa küll sellise otsa sattuda said?
Tead kõige mitteisekam oleks mõlemad lapsed talle jätta????.
Erilised kirjatsurad siin perekoolis☺
Nii väikese lapse kõrvalt ei tohiks mitte mingil juhul lahku minna. Inimesed peaks mõistusega aru saama, et mitu aastat on esikohal laps ja paarisuhe jääbki tahaplaanile. Inimeste egoism on kohutav, tühja sest lapsest.
Mida ma siit praegu just lugesin :O
Kas Sinu arvates on tõepoolest parem, kui laps kasvab üles närvilises ja vaenulikus õhkkonnas?
Vanematel pole vaja omavahel isegi tülitseda mitte, pinged on ikka õhus ju.
Mõtle ka enne natuke, kui selliseid tarku mõtteterasid pilduma hakkad.
Mida mina just lugesin :O
Sa tõesti arvad, et lapse jaoks muutub kõik mittenärviliseks ja sõbralikuks, kui vanemad lahku lähevad? Vanemate endi jaoks saabub jah rahu maa peale, sest ei pea seda teist poolt ja tema puudujääke (ei pese, ei korista, õletab, käib sõpradega väljas) enam pealt vaatama. Lapse jaoks on kama kaks kas närvid on läbi sellest, et koos elataks või sellest et koos ei elata. Niikuinii on lapse närvid rikutud.
Nii väikese lapse kohta ei oska kosta, aga saan rääkida oma kogemusest. Minu lapsed on suuremad, üks lasteaia- ja teine kooliealine, nendest vanemal on teine isa.
Meil pole kunagi vahet tehtud, et üks on oma laps ja teine mitte. Kui me elukaaslasega lahku läksime (ära kolime mina), oli murekohaks just suurem laps, et tema saaks aru, et senine kodu on tema kodu ka edaspidi.
Praegu on nii, et lapsi kasvatab rohkem eksmees, minuga on nad suhteliselt vabagraafiku alusel, aga näeme ikka iga nädal.
Minul oli raske esmalt emotsionaalselt, et mis ema ma olen, kui lapsed ei ela minuga. Praeguseks olen harjunud ja lapsed on ka harjunud, seda enam, et mul pole kunagi olnud põhjust kahelda selles, et mees lastega väga hästi hakkama saab.
Elatisraha pole meil kunagi teemaks tulnud, kuna mõlema võimalused rahaliselt hakkama saada on normaalsed. Seetõttu panustame ka rahaliselt nii nagu vaja, aga on välja kujunenud, et mina ostan rohkem riideid ja muid vajalikke asju, annan suuremale taskuraha jms, tema hoolitseb igapäevaste vajaduste eest.
Nii väikese lapse kõrvalt ei tohiks mitte mingil juhul lahku minna. Inimesed peaks mõistusega aru saama, et mitu aastat on esikohal laps ja paarisuhe jääbki tahaplaanile. Inimeste egoism on kohutav, tühja sest lapsest.
Mida ma siit praegu just lugesin :O
Kas Sinu arvates on tõepoolest parem, kui laps kasvab üles närvilises ja vaenulikus õhkkonnas?
Vanematel pole vaja omavahel isegi tülitseda mitte, pinged on ikka õhus ju.
Mõtle ka enne natuke, kui selliseid tarku mõtteterasid pilduma hakkad.
Mida mina just lugesin :O
Sa tõesti arvad, et lapse jaoks muutub kõik mittenärviliseks ja sõbralikuks, kui vanemad lahku lähevad? Vanemate endi jaoks saabub jah rahu maa peale, sest ei pea seda teist poolt ja tema puudujääke (ei pese, ei korista, õletab, käib sõpradega väljas) enam pealt vaatama. Lapse jaoks on kama kaks kas närvid on läbi sellest, et koos elataks või sellest et koos ei elata. Niikuinii on lapse närvid rikutud.
Lapse jaoks on oluline kodurahu ja igal juhul rikub lapse närve edaspidi vähem see, kui tal on kodus rahulik ja hea olla koos rahuliku ja sõbraliku vanemaga kui see, kui ta elab koos närvipundardest vanematega ja kodus on mürgine õhkkond ning üks vanem tümitab teist või on järjepanu laksu all või juua täis.
mis Sa arvad, kumb variant lapse närve vähem rikub sellisel juhul?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
