Esileht Pereelu ja suhted Laps isata

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Laps isata

Postitas:

Elan lapsega kahekesi. Ametlikult on lapsel isa olemas. Toetab veidi ka rahaga. Aga huvi lapse käekäigu vastu ei näita, külastas viimati aasta alguses. Tean küll, et ta meie elul hoiab silma peal, paari tuttava kaudu, aga siiski ma nii igapäev olen önnetu, et isa lapsest ei huvitu. Ta küll väidab ise, et armastab ja hoolib väga lapsest, aga need vaid tõestuseta sõnad . Kas minu karistus elult ongi tunda end igapäev süüdi, et nii vale mehe isaks oma lapsele valisin, või et hambad ristis täielikult rappa läinud kooselu ei talunud. Kui näen jalutamas isa lapsega või kellegi perepilti, süda lausa füüsiliselt valutab, et minu laps, keda nii väga armastan seda kogeda ei saa. Isa tal elab küll, teises Eesti otsas ja viimati väitis, et mis ta ikka helistab, ta ju teab, et kui laps minuga, siis kõik hästi. Ei ole ma keeland, ega ka peale käind, läbi saame normaalselt. Laps väike ja ei mäletagi isa, hea seegi, kunagi pean vastama hakkama küsimustele, miks isa ei hooli.
Peaksin vist psühholoogi külastama, sest need mõtted juba segavad igapäeva elu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 03:11; 31.05 22:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu laste isa suri kui lapsed olid ales väikesed. Tundsin samamoodi. Aga nüüd on lapsed juba algklassides ja kolmandikul klassikaaslastest on vanemad lahutatud. Paljudel pole isa või on siis selline raha- ja pühapäevaisa.
Tean, et see minu jutt Sinu probleemi ei lahenda aga lihtsalt tea, et kunagi kui laps on suurem, ei ole see enam nii tähtis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu laste isa elab meiega samas linnas. 3 km kaugusel ja ka on mõttes nendega ja tema panus on igakuine rahaline toetus.
alguses ka püüdsin selle nimel võimelda, et ta rohkem suhtleks aga nüüd 10 a hiljem olen loobunud, väsinud. milleks lastele peale suruda inimest kes \”kogu aeg neile mõtleb\” aga reaalses elus ei leia aega isegi selleks , et saata laps 1. septembril 1. klassi?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga nõme, aga kui mina oma mehest lahgu läheksin, oleks üpris sama seis – laps kasvaks isata. Kuna meil siiski omavahelised suhted enamvähem ja ma nagunii uut meest ei võtaks, siis lasengi asjadel nii olla ja ma ei mängi seejuures mingit märtrit, sest kõik on olukorraga rahul. Lapsel on isa, mehel mina ja minul pere.

Aga mõtlesin, et kui laps isa ei mäleta ja tema kohta küsima hakkab kunagi, siis äkki oleks selline variant, et rääkida talle, et tema saab ise endale issi valida? Sa ei võtaks ju nagunii omale meest, kellel lapsega klappi pole, onju? Siis olekski hea, et kui leiad kellegi, siis arutad lapsega ilusti läbi, et kas tema sobib issiks jne..
Mehe (ja isa) kandidaadil ei tohiks küll selle vastu midagi olla, sest teist saab ju ikkagi pere ja peab lapse nagunii omaks võtma. No vähemalt mina ei kujutaks ette, et võtan omale mehe ja ta ei ole nõus kasvatama minu last nagu enda oma.
Seda siiski sel juhul, kui bioloogiline isa tõesti lapsega ei suhtle ja tõenäoliselt ei hakkagi oma järeltulija vastu huvi ilmutama.
Ja ma ei mõtle nüüd, et iga meeldivama isendi kohe lapse ette viid vaid ikka siis kui suhe pisut tõsisem juba.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu elukaaslase eks arvab sama.
Mina siiski leian, et kui isa maksab elatist, käib tal külas, muretseb vajalikud riided, siis hoolib ta ikka küll.
Mis on tegelikkus?
Paljud end isadeks nimetavad isikud ei maksa elatist, sellest võikski alustada. Ammugi ei käida veel eraldi riideid ja mänguasju ostmas juurde mõned korrad aastas. Ning külas ei käida üldse.
Aga näed, ikka ei ole see.
Minu elukaaslase eks tahab nüüd ta kohtusse anda lapsest mittehoolimise tõttu. Aga mis mõttes?
Helistab eksile ja küsib, kuidas lapsel läheb. Tahab last enda juurde, aga eks ei luba. Muidugi kuna vahemaa pikk, siis võiksime meie lapse võtta nädalavahetuseks. Aha see ei sobi. Ei hakka meie ka sõitma maha mitutsadat km selleks, et jalutada koos eksi ja lapsega, ning kuulata, kui hoolimatu mu elukaaslane ikka on.
Viimane kord sõimatigi läbi, et ei hoolita lapsest, sest pole külas käidud. Aga mitu korda on pakutud varianti, et laps võetakse ja temaga ollakse? Oi, väga palju. Kui talle miski ei sobi, siis las ollagi. Meil on ka oma elu.
Ta räägib, et laps ei taha isaga suhelda. Kas ikka on nii? Mina ütlesin elukaaslasele, et täiskasvanu ise on seda iba ajanud ja kõik. Laps ise ei hakka rääkima, et ta ei tahagi isa näha.
Igastahes teemaalgataja, ma ei tea kuidas teil lood on, aga minu elukaaslase eks on vastik kiusupunn, kellele pakutakse mitmeid variante, aga talle ei sobi miski ja siis sõimatakse elukaaslast, et ta ei hooli lapsest. Enne polnud mul tema vastu midagi, aga iga aastaga saan aru, et inimene on lihtsalt rumal ja ei mõista kuidas ta tegelikult oma lapsele ise haiget teeb ja on küll jah just ise süüdi, et isa ja laps ei kohtu

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kohe kindlasti ma pole keelanud ega mitte mingil viisil takistanud suhtlemist. Ise ta muidugi toob ettekäändeks, et elukaaslasele ei meeldi, et me liialt suhtleme ja kuna laps ise veel ei räägi eriti, nii et suhtlus siiski käib meil omavahel.
Olen pakkund ka, et kui raha pole külla tulekuks siis jätku elatis maksmata ja sõitku naisega kord kuus külla meile, alati kutsun koos neid. Sellest eeldan ka, et ta lihtsalt oma hoolimatusele toob vabanduseks kurja naise, mõtlemata sellele, et kui kunagi tekib huvi ja tahtmine last enda juurde, võin keelduda kuna ta on oma naisest kurja nõia kuvandi teinud. Mõtlen näiteks ka sellele, et kui ta paari aasta pärast nt tahab last enda juurde, siis oleks see sama kui saata laps võõra inimese juurde, laps ei tunne teda ja tema ei tea lapsest ka miskit enam, kuidas sellist olukorda lahendada.
Iga päev vaatan oma lahedat tegelast ja mul on kahju tema isast, et oma lollusest jääb ta ilma sellest võrratus tundest, mida tekitab lapse uute sõnade ära õppimine ja lapse siiras kallistus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 03:11; 31.05 22:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kulla teemaalgataja, ära muretse selle pärast nii palju. Sul on võimalus leida lapsele uus isa, kes väärib seda lapsukest rohkem. Isa polegi ju tegelikult niivõrd see, kes sigitab, kui see, kes kasvatab. Leidub ka häid mehi, kes võõrast last ära ei põlga ja omaks võtavad.
Kahju muidugi – ma ka oma lastega üksi ja vahest on kurb meel selle pärast, aga mis teha… Elu on niimoodi läinud – me ei pea talumatus olukorras vaevlema selle pärast, et lapsel oleks isa.
Tal oled õnneks sina ja sa väärid oma kullakest ja mõistad tema väärtust ja see on tähtis.
Pole mõtet muretseda selle pärast, mida me muuta ei saa. Me saame vaid leppida paratamatusega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, nõus viimasega, mine oma eluga edasi, nagu su eks on läinud. Praegu tundub sulle, et elu keeb ümber lapse, tegelikult väärid ka ise partnerit oma ellu, mitte unistusi perest, isadusest ja illusioonmaailma perest. Sul on vist palju aega mõtlemiseks.

Mul on kaks last, kasvatan neid laste isaga ja ausalt öeldes, meil on vast kahe nädala peale 1 kord pereidüll, muidu on ainult töö tööö või töö olme lapsed veel lisaks. Ma kallistan oma lapsi aga samas mõtlen, mis kõik veel tegemata. Loll tüüpiline eestlane, onju 😉

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, nõus viimasega, mine oma eluga edasi, nagu su eks on läinud. Praegu tundub sulle, et elu keeb ümber lapse, tegelikult väärid ka ise partnerit oma ellu, mitte unistusi perest, isadusest ja illusioonmaailma perest. Sul on vist palju aega mõtlemiseks.

Mul on kaks last, kasvatan neid laste isaga ja ausalt öeldes, meil on vast kahe nädala peale 1 kord pereidüll, muidu on ainult töö tööö või töö olme lapsed veel lisaks. Ma kallistan oma lapsi aga samas mõtlen, mis kõik veel tegemata. Loll tüüpiline eestlane, onju ;)[/tsitaat]

Minu jaoks pole miski mu lastest tähtsam. Kõik muu võib tegemata olla ja jäädagi tegemata mu pärast – peaasi, et lapsed tehtud said ja üles kasvatatud saavad. Muu polegi tähtis minu jaoks. Nemad vajavad mind ja mina neid – nendelt saan siirast armastust – seda ju ongi elus kõige rohkem vaja – olla armastatud ja olla vajalik ja armastada ise.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mäletan, kui valus oli üksikemana laupäeviti-pühapäeviti lapsega jalutamas käia, kui igal pool lastega peresid koos jalutamas või mänguplatsil nägin.
Mõtlesime siis sõbrannaga enda kaitseks, et tegelikult need pered ei pruugi ju ise nii väga õnnelikud olla, ema tahaks hoopis lapsest puhata ja poodides käia ja isa ei viitsi ka mänguväljaku juures olla, vaid tahaks rahulikult ajalehte lugeda vms.

Nüüd ma ei märkagi teiste perede puhul, kas on ainult ema või ema ja isa, ei ole enam valus teema ja tõesti ei pane tähele. Pigem olen just märganud viimasel ajal avalikes kohtades isasid, kes on oma laste ja laste emade vastu jõhkrad. Varem pole kunagi sellist asja näinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Pereelu ja suhted Laps isata

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.