Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Väikelaps Laps kaupleb nagu Türgi turul

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Laps kaupleb nagu Türgi turul

Postitas:
Kägu

Palun häid nippe, kuidas sellest kombest võõrutada. Laps on 6 a, hakkab kooli minema sügisel. Ja nüüd on tasapisi tekkinud selline käitumine, et kokkulepetest kinni ei pea, vaid hakkab kaulpema. Nt mängime mingit mängu, lepime kokku, et 3 korda veel. Kui see tehtud, siis ta ei lepi. Hakkab vinguva kiunuva häälega manguma, et veelveelveel. Vingerdab ja nühib, niheleb ja teeb lõputult nuiavat inisevat häält. Seda juhtub järjest tihedamini erinevates situatsioonides ja tunnistan ausalt, mulle käib täiega närvidele.

Me ei anna järele, kui varem on kokku lepitud, selgitame, et kokkulepetest tuleb kinni pidada. Sellest hoolimata proovib ta ikka kogu aeg uuesti. Vingub ära, oma tahtmist ei saa, siis mossitab. Juba kokkuleppe sõlmimise ajal tingib ja nuiab, nt et  20 min pärast lähed pesema, ei, temal vaja aega pikemaks kaubelda. Kokkulepped on minu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud, alati ka seletan, miks mingi asi või tegevus on võimalik või vajalik just sellisel kujul või kestvusega nagu ta on. Ta küsib ka väga palju miks ja me alati põhjendame ja selgitame. Kasu ei midagi, ikka hakkab kauplema.

Ja eraldi probleem on veel see vinguv hääletoon ja inisemine. Ma lihtsalt ei kannata seda, ausõna! Iga kord ütlen, et räägi normaalse häälega, oma soove ja arvamusi saab igas olukorras tavalise häälega väljendada. Ei, ta tõmbab iga kord vingu üles.

Endalgi paha tunnistada, aga mu laps käitub nagu üks tüütu vingats iga kord, kui oma tahtmist ei saa. See ei ole efektiivne mõjutusvahend, st ei mina ega mees anna vingumise peale järele ja ta ei saa selle abil oma tahtmist läbi suruda. Seega on mulle arusaamatu tema motivatsioon seda käitumist kogu aeg korrata. Pea ühtegi päeva ei möödu enam nii, et ta ei ürita mingil teemal kaubelda ja vinguda. Kusjuures tegu võib olla suvalise asjaga, mis talle varasemalt suva oli. Vahel lihtsalt meelega otsib endale mingi teema, et saaks kräunu käima tõmmata.

Ma armastan oma last, aga selline käitumine mulle absoluutselt ei sobi. Kas see on mingi arengufaas, kus ta üritab kontrollida, kes on boss või mis? Ma tõesti ei kannata enam, et mu peale kodus regulaarselt vingutakse.

+15
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui olete korra öelnud, et kokkulepe on kokkulepe ja räägi palun normaalse häälega, siis mina läheksin lihtsalt minema lapse juurest, kel vinguhoog on peal. Ei peagi seda kiunu kuulama jääma ja lõputult seletama. Keegi on talle siiski järgi andnud selle vinhgu peale või kuskilt on ta sellise nipi õppinud (lasteaiast, sõprade kodust vms). Mu on ka üks tuttav laps, kes isegi minult üritab samasuguse ininaga kaubelda välja midagi, ma ka ei kannata sellist häält. Vahel olen otse õelnud, et ei on ei ja jutul lõpp, kui on öeldud, siis nii on.

+15
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tee talle tagasi. Kui on kokkulepe, et hakkate 10 min. pärast kuskile minema või midagi tegema, mida laps ootab, siis hakka ka vinguval häälel rääkima, et sul on see ja see veel vaja teha jne. Sul läheb veel aega ja peab ootama. Vaata, kas saab aru, et kui on kokkulepitud midagi ja seda ei täideta on suht nõme.

+5
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Äkki tähelepanupuudus, ka negatiivne tähelepanu on see mis sobib aseainena.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tagasi tegemine, ma kahtlustan, küll pikemat tulu ei too, eriti 6-aastase puhul.
Aitab järjekindel vingumisele mitte järele andmine ja samas empaatiline suhtumine lapse emotsioonidesse.
Palve rääkida “normaalse häälega” ei pruugi ka lapsele tema emotsiooni sees olles sugugi nii arusaadav olla, kui vestluspartnerile, kellel parasjagu vingutuju peal pole. Palju parem oleks anda lapsele toimiv õige mudel. Näiteks leppida olukorras, kus laps on parasjagu heatujuline ja koostöine, kokku, et kui keegi teie peres hakkab vinguhäälega rääkima, siis suhtluspartner ütleb märgusõna, mis selle niugumise katkestaks, nt “Stopp!” Ja ütlegi, et laps võb sulle või isale samoodi öelda, kui teie peaksite vinguma (isegi kui te seda kunagi ei tee).
Seejärel, peale stoppi, harjutage, kuidas oma soovi väljendada moel, et see ei kõlaks vingumisena. Nt laps tahab veel lauamängu mängida, siis õpetagi ta oma emotsiooni väljendama viisakalt, nt “Ma olen nii pettunud, et me enam rohkem ei mängi!” vms. Ja ole lapse emotsiooni suhtes kaastundlik (“Ma saan täiesti aru, et sa oled selle pärast vihane!”), kuid ära anna kokkuleppest järele (vajadusel mine siis  tegema mingit muud tegevust, ära jää lapse edasist argumenteerimist kuulama). Selleks, et laps niimoodi väljenduma õpiks, võite veidi forsseeritult ka ise mingi aeg sarnaselt verbaalse minasõnumiga reageerida, kui mingis olukorras pettunud olete vms. Laps õpib eeskuju ja mudeli järgi, aga emotsioonidega toimetulemise õppimine võibki olla päris pikk (ja vanemale tüütu) protsess.

Koolieelne kevad on lastele ka sageli keeruline aeg, nad ei pruugi ise seda teadvustadagi, aga tegelikult hakkab üha kasvama surve suur ja mõistlik olla ja laps võib oma manipuleerimispüüetega lihtsalt auru välja lasta ning lisatähelepanu püüda. Kui vähegi suuta jääda ise rahulikuks ja järjekindlaks, siis lõpuks see kindlasti kannab vilja ja laps loobub sellest kui mitte-efektiivsest käitumisviisist. Aa, ja üks asi veel, kui ongi tegu sellise olukorraga, kus lapsega on kokku lepitud kindel aeg, korduste arv vms, siis tasub enne lõppu meelde tuletada, et “Nii, me leppisime kokku, et mängid 30 minutit, nüüd oled 25 minutit ära mänginud ja 5 minutit on jäänud. Siis tuleb mäng kinni panna,” või et “Lubasin sinuga 3 viimast mängu teha, kaks on tehtud, nüüd teeme viimase. Siis lähen ma…/kuhuiganes/midaiganes tegema!” – nii ei tule meeldiva tegevuse lõpp lapsele liiga järsult ja aitab tal natuke pettumuspinget maandada. Aga saan aru, et need olid sul lihtsalt näited ja laps kaupleb ka muude asjadega kui ajalised piirangud.

+12
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsele ei pea kõiki asju kogu aeg üle seletama. Selline pidev ninnu-nännu selgitamine muutub pikapeale “tapeediks” 6-aastane on piisavalt suur, et aru saada. Ka hääletoon ei tohi mõista anda, et kauplemine on kuidagi võimalik.

+15
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pôhjenda ilusti ära, miks rohkem ei saa mängida. Kokkulepped kokkulepeteks.

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ütled ei.

Vajadusel karistad  nii, et ta ka aru saab, et karistad.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pôhjenda ilusti ära, miks rohkem ei saa mängida.

Rohkem ei saa sellepärast, et kokku lepitud oli niimoodi. See ongi põhjus. 6aastane pole titt, kellele peab kogu aeg üle kordama, ta teab seda väga hästi, mis põhjuseks oli. Keegi on kunagi kiunule järele andnud “no hea küll!” ja laps õpibki, et mida kauem, närvidelekäivamalt ja pikemalt vinguda, siis äkki keegi murdub.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil toimis see, et kui kokku lepitud ajal hambaid pesema ei läinud ja kui pidin üle 3x taaskord ütlema, et nüüd pessu, siis jäi õhtujutust ilma. Sest kulutas selle aja vingumise peale ära.

Kui oli kokku lepitud, et 10 min hakkame riidesse panema, et kuhugi minna(õue, poodi vms) ja hakkas vigisema, siis jätsin üldse minemata.

 

Oli ka minu pojal enne kooli see vinguviiuli periood. Oli juba 7. Tundub, et selles vanuses on taandareng veidi titestumisele. Küll ta ei jaksanud ja ei osanid enam elementaarseid asju.

Kui kukkus vigisema, ütlesin, et mul hakkavad kõrvad valutama ja kui tahab vinguda, mingu oma tuppa. Natuke mossitas aga siis jättis järgi. Oma tuppa kunagi ei läinud.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie peres öeldi jonnivale-vinguvale lapsele, et mingu oma tuppa ja tulgu tagasi siis, kui oskab inimeste hulgas olla. Töötas nii minu enda kui mu laste peal.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui laps hakkab juba enne asja pikemaks kauplema või kordi juurde siis iga tema kauplemise peale mine sina kokkuleppes alla. Leppisite kokku 20 minutit, tema küsib 30, siis ütled sina 10 minutit. Kui lepite 3 mängukorda, hakkab nelja kauplema, ütled sina 2. Kui sellest kinni pead ehk tagajärg ongi see, et kauplemise peale hoopis jääb ilma leppest siis pikapeale loobub sellest.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selles vanuses pole mõtet eriti midagi nii väga põhjalikult seletada. Lühidalt öelda, mis teha tuleb ja ajalimiit on koheselt. Iga asja puhul-kohe. Tähelepanu on selles vanuses veel nn lühike. Mäng lõpeb ära siis, kui üks osapool enam ei mängi, ja läheb ära ja kohe on järgmine tegevus.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul hoopis pisut teistmoodi küsimus – kuidas algul kokku leppimine toimub, mis roll lapsel selles on? Kui on kokku lepitud, et kolm korda mängime veel, siis kas see on tegelikult nii, et lapsevanem ütleb, et kolm korda veel ja lapselt tegelikult ei küsitagi sel hetkel  tema arvamust ja kuna ta midagi ei ütelnud sel hetkel, siis oleks nagu kokku lepitud?  Või lapsevanem küsis lapselt mitu korda veel mängime, laps ütles, et kolm ja kui need lapse välja pakutud kolm korda on täis, siis kaupleb ikka juurde?

Esimesel juhul pole tegu ju kokku leppimisega vaid vanem ütleb, et asjad on nii ja laps peab sõna kuulama ja teisel juhul on tegu kokkuleppega, mida laps ei taha täita. Ehk kaubelge ära kokkuleppe staadiumis ja pärast täitke kokkulepet. Näiteks lapsevanem ütleb, et aeg on mäng lõpetada, ma pean seda ja toda tegema ja küsib mitu korda me veel mängime? Laps pakub et viis – lapsevanem ütleb, et nii kaua enam pole aega, kas kaks korda sobiks. Laps ütleb, et tahaks kolm korda – lepitakse kokku siis kolme korra peale. Ja kui nüüd kolm korda on mängitud, siis pole enam põhjust jaurata, sest on tõesti enne koos kokku lepitud tingimused ja laps on selles kokkuleppes olnud osaline.

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimesel juhul pole tegu ju kokku leppimisega vaid vanem ütleb, et asjad on nii ja laps peab sõna kuulama ja teisel juhul on tegu kokkuleppega, mida laps ei taha täita. Ehk kaubelge ära kokkuleppe staadiumis ja pärast täitke kokkulepet. Näiteks lapsevanem ütleb, et aeg on mäng lõpetada, ma pean seda ja toda tegema ja küsib mitu korda me veel mängime? Laps pakub et viis – lapsevanem ütleb, et nii kaua enam pole aega, kas kaks korda sobiks. Laps ütleb, et tahaks kolm korda – lepitakse kokku siis kolme korra peale. Ja kui nüüd kolm korda on mängitud, siis pole enam põhjust jaurata, sest on tõesti enne koos kokku lepitud tingimused ja laps on selles kokkuleppes olnud osaline.

See on nii ja naa. Lapsed pole lollid, et kui “küsida” lapselt, aga vanem teab täpselt, et aega on 3 korra jagu mitte rohkem, siis see on justkui valelootuse andmine lapsele, et tema saab osaleda otsustamises. See pole ka kokkulepe – vanem saab ikka oma tahtmist. Piisab täiesti kui selgitada, et saame mängida hetkel 3 korda, rohkem ei jaksa/jõua/pole aega, sest seepeale on vaja seda või seda teha jne. “Meil on aega maksimum 3 ringi mängida, mitu korda mängime?” või “Me jõuaksime mängida 3x X mängu või 2x Y mängu või 1xX ja 1xY mängu” on täiesti piisav – ehk vanem annab ette ikkagi mingi piiri, mida ta teab, mis maksimum on. Ja laps võib siis nt otsustada, et ühe mängu mängime X mängu, aga 2 mängu hoopis tahab Y mängu mängida.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie laps kaupleb samamoodi, vahe teemaalgatusega on ainult selles, et meie laps on 16 😀 Küll kaupleb, et tahab kauem sõbra pool olla, küll kaupleb magamaminekuaegade üle, küll kaupleb uusi jalatseid …

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oeh, mul on tuttav laps, 7-aastsne, kes räägib oma tahmise saamisel kolmandas isikus, pudikeeles ja ajab veel huuled prunti ka nagu mossitav 3-aastane. Ju-bee! Ikka nii, et: “Anni tahab seda asja” vm. Vanemaid see tite mängimine vist ei häiri, mina olen mitu korda öelnud, et oled juba suur tüdruk ja ära räägi tita keeles. Saab aru küll ja räägib normaalse häälega.

Äkki peaks TA ka ütlema, et ära ole tita? Teatud vanuses on see “tita” neile päris mõjuv “solvang”.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See pidavat ülemineku periood olema. Nagu beebidest saavad väikelapsed. 6-7a muutuvad koolilapseks ja iseseisvamaks ja see mina pilt tuleb aina teadlikumaks.  Mul kodus ka 6a ja läheb kooli sügisel. Ning kaupleb ja vaidleb palju vastu. Lubadustega on ka nagu on. Mingi hetk on ka selles vanuses titestumine, sest see kooliminek ju tundub nii suure lapse asi ja suur vastutus nende jaoks eks ka veidi hirmus siis ongi see titestumine nagu neil võimalus, et äkki nii ei pea kooli minema ja pole valmis.

Eks lastel ongi erinevad perioodid. Peale seda ju tuleb eelpubekas.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oeh, mul on tuttav laps, 7-aastsne, kes räägib oma tahmise saamisel kolmandas isikus, pudikeeles ja ajab veel huuled prunti ka nagu mossitav 3-aastane. Ju-bee! Ikka nii, et: “Anni tahab seda asja” vm. Vanemaid see tite mängimine vist ei häiri, mina olen mitu korda öelnud, et oled juba suur tüdruk ja ära räägi tita keeles. Saab aru küll ja räägib normaalse häälega.

Äkki peaks TA ka ütlema, et ära ole tita? Teatud vanuses on see “tita” neile päris mõjuv “solvang”.

Oleneb lapsest. Minu peaaegu 7-aastane on ka natuke kaupleja, kui asi puudutab temale olulisi asju, mida ta parasjagu tahab saada. Siis kaupleb. Samas väga kedagi ei kuula, pigem nagu hane selga vesi igasugune jutt. Kui keelata midagi, siis just pigem teeb. Loodan, et kooli minnes õpib seal ka paremini kuulama ja nii tegema, nagu peab, mitte mida ise tahab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Väikelaps Laps kaupleb nagu Türgi turul