Minu kumbki laps ei käinud lasteaias ja kooli minnes ei olnud ühtegi probleemi, vastupidi nad on oma klassis kõige avatumad ja rõõmsameelsemad, tõelised seltskonnalõvid.
Seega ei ole see seotud kindlasti mitte lasteaiaga. Minu hea sõbranna lapsed, kes lasteaias juba varakult käisid, neil on siiani väga raske kooliga harjuda. Pigem on see kinni lapse iseloomus.
Soovitaksin siiski leida mingi sõbralik lahendus ja motiveerida last millegiga – kas näiteks minna koos kinno peale kooli, kohvikusse vms. Kuulata ja suhelda palju oma lapsega, et MIS on see põhjus MIKS talle koolis ei meeldi. Võibolla saab harjutada tasapisi, et teha nädalas üks vaba päev esialgu. Kui kohe kooliskäimisele käega lüüa ja koduõppele jätta, siis see ei pruugi olla parim variant.
Sul on väga normaalne suhtumine ja empaatiavõime. Inimesed ongi erinevad. Lihtsalt nii jube tundub lugeda siin külmade emade kirjeldusi, et umbes: las oksendab ja kardab, muud valikut ei ole. Mina ei mõtlegi seda, et kohe peaks koolist täitsa ära võtma vms. Aga midagi peaks teisiti tegema küll, tõesti rohkem suhtlema-kuulama-uurima, et milles asi. Äkki saab jälile ja aidata. Võimalusi on ka teisi, kui ainult koduõpe ja täisõpe. Minul ühe tuttava laps on nt kombineeritud õppel, käib nädalas paar päeva, ülejäänu teeb kodus. Niisiis võimalusi on, et kõigile ja eelkõige lapsele sobiks. Lihtsalt… nii ollakse kinni selles, et koolis PEAB nui neljaks iga päev käima, see on nagu vangla…variante ei ole. Samas tänapäeval on igasuguseid variante, väikeklassid jne. Kui lapsel ikka füüsilised jamad on kooli pärast, siis mina küll ei suudaks teda tuimalt visata kooli uksest sisse ja pea liiva alla peita probleemide ees… et küll leebub ja küll harjub. Võib-olla lõpuks jah, aga mis hinnaga??
