Esileht Koolilaps Laps kes reeglitest aru ei saa

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Laps kes reeglitest aru ei saa

Postitas:
Kägu

Tere.
Mul on peagi 7 aastaseks saav tütar, kes läheb kohe kohe kooli. Sel suvel on ta leidnud omale erinevaid sõpru mänguväljakutelt maja ümber – sõbrannad on vanemad 8-aastased.

Alguses oli kõik ilus ja kena, käis väljas, telefon kaasas – kui heliastasin tuli tuppa, püsis seal mänguväljakul kus lubasime.
Mingi hetk hakkas sõbrannadele külla minema, kui tuppa sööma kutsusin siis ütles et ta ei taha veel tulla, kõht pole tühi jne. Mingi hetk andis samal päeval tuttavaks saanud tüdrukule 5 eurot, kuna too ostis talle krõpsu!
Hiljuti hakkas ka nö meie ümbruskonnast väljuma – linnas on meil nö ümbrus kus ta siis olla võib, majade vahel koolide mänguväljakute ümbruses.
Ainus auto tee mida ta ületada võib on seal kus on nö õueala. Kui ta tahab kellegagi koos minna mänguväljakule kaugemale st ületada sebra, peab ta mulle teada andma. Asi on jõudnud nii kaugele et ka seda ta enam ei tee.

Selgitan kõik ära talle. Tema hiirte silmadega noogutab. Järgmine päev on vähemalt üks päev selline kus ta veedab aega kodus. Ülejärgmine päev luban jälle õue ja päev pärast seda on kõik ununenud. Et ei lähe alast välja, helistab kus on, külla ei lähe, jne. Kõik reeglid peast pühitud.
Täna nt võttis raha kõik limiidi ulatuses arvelt välja ja käis suurema sõbrannaga suures poes LoL palli ostmas ja muud jama. Mida ma ei ole lubanud osta kuna ma tean et see jääb vedelema (nagu kõik eelnevad). Mulle ta asjast ei rääkinud (kojuta kohe ei tulnud), nägin ise konto väljavõttest kuna oli panka asja. Tsekki ta ka muidugi ei võtnud kuigi on räägitud et võtab.

Pika jutu lõpuks küsin mida ma temaga tegema pean? Laskma sõbrannadest loobuda? Suve lõpuni toas ja las leiab oma klassist sõbrannasid?
Raha ja kaart on nüüd käest võetud. Telefon ja telekas on piirangu all, toas joonistab või mängib oma nukkudega.
Kui ta 5ndat korda seletades aru ei saa mis ta valesti tegi siis ilmselt ongi toas olemine lahendus kuni kasvab ja mõistus koju tuleb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui onnreegel, et tuleb koju sööma, siis tuleb koju ka siis, kui kõht pole tühi. Kui ise õugel ajal ei tule, siis mina läheks jlrgi ning riidleks avalikult.
Taskurahaga on lihtne, kui on otsas, siis on otsas. Ilmselt peab rääkima milleks taskuraha on. Igal perel omad reeglid ja kui raha on pudi-padi ostmiseks, siis võib ta ju osta, mida soovib, aga siis ülejäänud kuu on ilma.
Kodus istumine on muidugi ka katistus, aga see aeg peaks olema ka sisustatud. Minu arust on karistus midagi ebameeldivat, aga praktilist. Lapsed istuvad kodus ning lisaks saavad mingid kodutööd, mida muidu ei pea tegema.
Eks praegu toimub selline avastamine ja piiride kompamine. Sõbrad on ka olulised ja paindlikuse mõttes võid sättida nii, et mängib selle sõbrannaga nt kodus. Sedasi õpid ise seda last paremini tundma ja näed, kes keda kuidas mõjutab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tahan öelda, et sellist käitumist võib ette tulla, aga piiri peab siiski panema.

Meil oli täpselt sama jama- oksad laiali, koju kokkuleppel ei tule, sest ei taha ja rahaga oli ka korra probleem.

Tee pikem õuekeeld, ühest päevast ei aita. Nädal, kui on reegleid rikkunud, olgu või 10 sõpra ukse taga lunimas ja “ ma enam nii ei tee” pole argument.

Kui kokkuleppelisel ajal ei tule, siis järgi ja tood koju.

Meil aitas. Korra läksin parki järgi, kui mulle teatati, et ei, hakka astuma, koju ma küll ei tule. Selle peale võtsin korralikult asja käsile.

Lohutuseks nii palju, et rahaga on paljud lapsed selles vanuses hädas. Hädas ka õpetaja nendega. Küll kinkisid esimeses klassis oma raha, siis nõudsid võlga tagasi, siis asju. Läksid koos midagi ostma, raha omanikul söödi asjad käest ja sada jama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See laps on KUUE aastane. Ilmselgelt liiga noor kõige selle meeles pidamiseks ja adekvaatseks käitumiseks. Nii väikest last ei lasta tänavale hulkuma päevadeks. Ta ei ole sotsiaalselt piisavalt küps, et teha tarku ostuotsuseid ja oma impulsse kontrollida, kui teised ees teevad. Teised sama vanad on lasteaias järelvalve all ja teie oma seikleb üksi mööda linna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

6-aastane ei peagi aru saama reeglitest, mis on mõeldud 12-aastase lapse ajule.

See pidi ikka hea suur pakk krõpse olema, mis 5 eurot maksis. Kaloreid jätkus vist terveks nädalaks (nii väike laps ei peagi veel raha väärtusest aru saama!!!).

Muidugi tahab laps vanematele sõbrannadele meeldida ja kulutab selleks kasvõi oma jalgratta ostmise säästud ära (või milleks nii väiksel lapsel taskuraha?) ja seda teeks muidugi ka 12-aastane… aga…

Palun võta vastutus oma VÄIKSE tütre eest ja ära ka lase suurematel lastel teda ära kasutada. Hea veel, et keegi teine seal majade vahel teda ära ei kasuta…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas te lugesite, et laps läheb kohe kooli, see on 2 nädala pärast. Reegleid ja nõudmisi lisandub veelgi. ehk peab ise kooli ja koju ka jõudma hakkama. Tutvub veel uute lastega. Kuidas küll siis poole kuu pärast peaks ta kõik suutma meelde jätta, sõna kuulama, kui praegu on veel nii väike.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laps saab reeglitest aru küll, lihtsalt tema jaoks on need mõttetud reeglid ja peab neid järgima, kuna sina käsed. No kuidas sa ise köituksid, kui su ema õtleks, et oma 2 eurot võid vaid porgandi peale kulutada ja pead kogu aeg asukohastv teada andma. Ühesõnaga, ühelt poolt annad vabaduse, teisalt paned peale hunniku totakaid reegleid.
Kas temaga juhtus päriselt midagi ohtlikku? Või oled sa tige, et ta ei allu kõigile su totakstele reeglitele?
Ja nüüd karistada teda oma peaga mõtlemise eest ja selle eest, et kõiges sulle ei allu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laseksin lapsel sõbrannasid ühe-kahe kaupa külla kutsuda, et enam-vähem aru saada, kes nad on. Siis saab edasi arutada. Kuuene kaheksaste keskel on nagunii väga mõjutatav, isegi kui ta reegleid teab. Küsimus minu meelest ei peaks olema niivõrd reeglites kui endale kindlaks jäämise julguses jms, mida on ka vaja teatud piirini harjutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eks see keeruline on põneva mängu pealt koju sööma tulla või teistega mitte kaasa minna. Minul hakkas 6,5 poeg endast vanemate naabripoistega seltsima, siis olid ka hirmud platsis, kes kuhu lähevad ja mida teevad. Õnneks oli selline nutikas poiss. Aga nii põnev oli ju koduhoovist iseseisvalt välja saada.

Please wait...
Postitas:
leeni

See, mis teil seal toimub on ju igati eakohane. Kui laps on vaba käigu peale lastud, siis paratamatult hakkab ta tegema igasuguseid asju, mida sa pole ette näinud. Päriselt kujutad ka ette, et kui ta on kellegagi kahekesi õues (kes on veel vanem ja targem) ja see teine teise mänguplatsi peale läheb, et sinu laps maha jääb?
Või 5€ krõpsude eest – laps tegin nagu peab – maksis oma söögi eest – tubli laps ju! Nii väike tõenäoliselt raha väärtusest täpselt aru. Sama moodi – LoL pall on sinu jaoks mõttetu, aga lapse jaoks on see lahe.
Kuidas ta õpib valikuid tegema, kui sa tal tegelikult valida ja otsustada ei luba? Siis ta otsustabki omasoodu, vastavalt oma võimalustele.

Kui sa selget ja lihtsalt lahendust tahad – siis ära lase oma last hulkuma, vaid ole temaga õues kaasas. Loed, heegeldad, surfad telefonis, teed midaiganes ja longid tal 30 m kaugusel järel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et lapsel on liiga palju vabadust antud selles osas, kuhu minna, kellega mida teha, kui palju raha kulutada jne. Ta ei hooma seda kõike ära ning ei suudagi adekvaatselt tegutseda.
Nt raha. Miks on kuue-aastasel üldse vaja 5 eurot? Või nii palju raha, et saaks osta Lol palli? Esimesi oste võiks harjutada nii 2 euro piires, sularahaga ning koos vanemaga (nt koos poes olla, laps siis valib 2 euro piires ühe asja ja maksab selle eest eraldi).
Samuti võiks koolieelik siiski veeta minu meelest suurema osa ajast oma perega või vanemate vahelise kokkuleppe alusel külla kutsutud ühe-kahe sõbrannaga või nende juures. Selline omapäi kambas õues toimetamine ja otsustamine põhjustabki üldiselt nii väikesel teemaalgataja poolt kirjeldatud probleeme, eriti kui teised lapsed on vanemad. Samuti kasutatakse vanemate sõbrannade poolt sageli seda nooremat ära lihtsalt, kasvõi tõesti rahaliselt (andsin sulle krõpsu, nüüd oled mulle 5 eurot võlgu, mis siis, et krõpse söödi vaid mõnikümmend senti maksev kogus).
Seega minu meelest on lapse käitumine ja “reeglitest mittekinnipidamine” täiesti eakohane ja ootuspärane. Lihtsalt need reeglid on sellised, mis võiks olla 10-11-aastasel varateismelisel, mitte 6-aastasel lapsel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Reeglitest mitte kinnipidamine on tõesti eakohane, aga hulkumise kombe harjutaks siiski küljest ära. Kui saab suuremaks, siis võib see probleemiks saada.
St ta peab ikkagi koju tulema, kui on aeg ja sina ütled. Vabadused tuleb koos kokku leppida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps, kes kohe kooli läheb, võiks ju juba iseseisvalt sebrat ületada?
Üldjuhul on kergem reegleid lapse järgi painutada, kui rangelt nendest kinni pidamist nõuda.
1. Taskuraha ja pangakaarti õue kaasa ei anna. Kui soovib midagi poest osta, siis tuleb ja küsib sinu käest täpse summa.
2. Kuna lapsel on telefon, siis milleks see piirang, et peab mängima maja lähedal? Kui sõbrannad ja põnevad mängud on kaugemal, siis miks ta sinna minna ei võiks?
3. Lastele meeldib kambaga kõike koos teha. Kutsu laps koos paari sõbrannaga koos sööma ja võid kindel olla, et siis sööma ka tullakse. Arvesta sellega, et iga kord soovitakse natuke ka mänguasju näidata ja toas mängida. Seda, et söögiaeg on käes, anna juba 30 minutit varem teada.
4. Toas istumine pole mingi karistus. Kohe läheb laps kooli ja tuleb külmem aeg, kus ta nagunii peab toas rohkem olema. Karista millegi muuga. Kas ekraanikeeld või maiustuste keeld vms. Minu arust on see tänapäeval väga tore, kui laps soovib õues olla ja mitte toas ekraanis passida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks täiesti ajuvabad reeglid lihtsalt reeglite pärast. Kuidas laps peaks kooliskäimisega hakkama saama, kui teda koheldakse titena?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil ka sügisel kooli minev 7-aastane laps ei lähe hoovist välja, ei üksi ega vanema kaaslasega. Selline on kokkulepe. Hästi palju seletasin, miks ei tohi ja miks ma muretsen. Kui teeme kokkuleppe, et tuleb kuhugi maale vastu, siis ok.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noo soovitusi ja nõu tuli ju nüüd küll seinast seina, ja puid sain ka alla nagu ma arvasin 😀
Rahaga ongi nüüd nii et seda välja ei võta kaasa. Aga kui kooli läheb siis ikka taskuraha mõne euro ulatuses. Ma olen proovinud poes ja kodus seletada palju miski maksab kuid ilmselgelt pole see meelde jäänud. Muidu tundus ta väga nutikas laps kuid see vabadus mis ma talle andnud olen on asja halvemaks keeranud.
Aga kui ta kooli läheb ja tunnid kell 12 lõppevad, kool on maja ees – lasen tal tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas olla? Kui ütlen et peale kooli olgu kodus kuidas ma saan kindel olla et ta on kodus?
Üks variant mida ma ilmselt rakendama pean, on see põnniradar mis elisa pakub. Kas keegi kasutab seda ja toimib? Ega vist muud ei jää üle kui oma last jälitada.
Mõtlesin mõni aeg tagasi et nutikas tüdruk, lasteaias mängida on igav, aga tõepoolest sama moodi oleks võinud ta siiani aias mängida. Pmst kohekohe 7aaatane. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noo soovitusi ja nõu tuli ju nüüd küll seinast seina, ja puid sain ka alla nagu ma arvasin 😀

Rahaga ongi nüüd nii et seda välja ei võta kaasa. Aga kui kooli läheb siis ikka taskuraha mõne euro ulatuses. Ma olen proovinud poes ja kodus seletada palju miski maksab kuid ilmselgelt pole see meelde jäänud. Muidu tundus ta väga nutikas laps kuid see vabadus mis ma talle andnud olen on asja halvemaks keeranud.

Aga kui ta kooli läheb ja tunnid kell 12 lõppevad, kool on maja ees – lasen tal tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas olla? Kui ütlen et peale kooli olgu kodus kuidas ma saan kindel olla et ta on kodus?

Üks variant mida ma ilmselt rakendama pean, on see põnniradar mis elisa pakub. Kas keegi kasutab seda ja toimib? Ega vist muud ei jää üle kui oma last jälitada.

Mõtlesin mõni aeg tagasi et nutikas tüdruk, lasteaias mängida on igav, aga tõepoolest sama moodi oleks võinud ta siiani aias mängida. Pmst kohekohe 7aaatane. 🙂

Miks ta peale kooli kodus peab olema? Tuleb koolist koju, vahetab riided, sööb, õpib ja siis võib õue minna.
Selles suhtes sõlmige kokkulepe, et kas ja kui sageli ta võib külalisi koju kutsuda pärast koolipäeva. Kas ise külla minemiseks peab helistama ja luba küsima. Kui pikalt võivad külalised olla ja kui pikalt ta ise võib külas olla.
Lase tal nüüd natuke iseseisvuda. Miks sa teda kodus sunnid olema? Eks see vabaduse ja iseseisvusega harjumine ja õppimine võtab natuke aega. Ja kõik asjad ei püsi mänguhoos meeles.
Meil on 1 kindel reegel – telefon peab alati kaasas olema. Siis saab laps mures ja hädas mulle helistada ja mina saan pisteliselt kontrollida, kas kõik on korras.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ma ei sunnigi, küsingi mis teha. 🙂 mõne jutust jäi mulje et 2 nädala pärast kooli minev laps peab kodus olema et kasvada mõistuses.
Hetkel ta kipub seda reeglit ka unustama et ta peab helistama kui külla vms läheb. Aga ma olen ennetanud tema “kaotsi minekut” sõbrannade juures ja kirjutatud üles kõik “sõbrannade” telefoni numbrid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noo soovitusi ja nõu tuli ju nüüd küll seinast seina, ja puid sain ka alla nagu ma arvasin 😀

Rahaga ongi nüüd nii et seda välja ei võta kaasa. Aga kui kooli läheb siis ikka taskuraha mõne euro ulatuses. Ma olen proovinud poes ja kodus seletada palju miski maksab kuid ilmselgelt pole see meelde jäänud. Muidu tundus ta väga nutikas laps kuid see vabadus mis ma talle andnud olen on asja halvemaks keeranud.

Aga kui ta kooli läheb ja tunnid kell 12 lõppevad, kool on maja ees – lasen tal tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas olla? Kui ütlen et peale kooli olgu kodus kuidas ma saan kindel olla et ta on kodus?

Üks variant mida ma ilmselt rakendama pean, on see põnniradar mis elisa pakub. Kas keegi kasutab seda ja toimib? Ega vist muud ei jää üle kui oma last jälitada.

Mõtlesin mõni aeg tagasi et nutikas tüdruk, lasteaias mängida on igav, aga tõepoolest sama moodi oleks võinud ta siiani aias mängida. Pmst kohekohe 7aaatane. 🙂

Saa aru, su laps on veel väike. Loomulikult on ta tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas. Seal õpib ja mängib, aga täiskasvanu pilk on peal. Küll ta jõuab suur olla. Praegu lased ta elumere lainetesse ja siis vaatad, mis välja tuleb, minu meelest vara veel, liiga järsk üleminek. Loomulikult on ta segaduses ja annab endast parima, et sõpru hankida – oma oskuste järgi, mis toob kaasa selle, et teised teda ära kasutavad. SINA oled vanem, kes peab teda muuhulgas kaitsma ja ka tema aja korraldama, mitte ei esita talle hulka reegleid, mis, nagu sa isegi tunnistad, meeldegi ei jää, ega lase siis välja, et nüüd tegelegu ise. Samm-sammult sinnapoole, mitte nii, et lehvibki terve pärastlõuna õues ja siis pärast sina kurdad, et ta ei teinudki nii, nagu sina eeldasid. Ta on liiga väike, veelkord. 7-aastane ei ole ka suur.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks ei võiks selline laps pikapäevarühmas olla? Saab süüa, õpitud ja on turvalises kohas. Igal aastal on mõni lapsevanem paanikas, sest laps kadunud ja telefonile ei vasta. Reeglina on laps kenasti sõpradega koos, aga telefon tühi või ununes koju vms ja laps unustas, et kõigepealt peaks teada andma, kui kuhugi läheb ja mis kell kodus tagasi peab olema. Ja selliseid asju juhtub veel ka 2.-3. klassis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Reeglitest mitte kinnipidamine on tõesti eakohane, aga hulkumise kombe harjutaks siiski küljest ära. Kui saab suuremaks, siis võib see probleemiks saada.

St ta peab ikkagi koju tulema, kui on aeg ja sina ütled. Vabadused tuleb koos kokku leppida.

Aga teemaalgataja tahtiski teada, mida teha. Kuidas sa harjutad seda hulkumist küljest ära? Mis tähendab, et ta peab koju tulema, kui on aeg? Konkreetset nõu on vaja, mitte loosungeid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noo soovitusi ja nõu tuli ju nüüd küll seinast seina, ja puid sain ka alla nagu ma arvasin 😀

Rahaga ongi nüüd nii et seda välja ei võta kaasa. Aga kui kooli läheb siis ikka taskuraha mõne euro ulatuses. Ma olen proovinud poes ja kodus seletada palju miski maksab kuid ilmselgelt pole see meelde jäänud. Muidu tundus ta väga nutikas laps kuid see vabadus mis ma talle andnud olen on asja halvemaks keeranud.

Aga kui ta kooli läheb ja tunnid kell 12 lõppevad, kool on maja ees – lasen tal tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas olla? Kui ütlen et peale kooli olgu kodus kuidas ma saan kindel olla et ta on kodus?

Üks variant mida ma ilmselt rakendama pean, on see põnniradar mis elisa pakub. Kas keegi kasutab seda ja toimib? Ega vist muud ei jää üle kui oma last jälitada.

Mõtlesin mõni aeg tagasi et nutikas tüdruk, lasteaias mängida on igav, aga tõepoolest sama moodi oleks võinud ta siiani aias mängida. Pmst kohekohe 7aaatane. 🙂

Miks ta peale kooli kodus peab olema? Tuleb koolist koju, vahetab riided, sööb, õpib ja siis võib õue minna.

Selles suhtes sõlmige kokkulepe, et kas ja kui sageli ta võib külalisi koju kutsuda pärast koolipäeva. Kas ise külla minemiseks peab helistama ja luba küsima. Kui pikalt võivad külalised olla ja kui pikalt ta ise võib külas olla.

Lase tal nüüd natuke iseseisvuda. Miks sa teda kodus sunnid olema? Eks see vabaduse ja iseseisvusega harjumine ja õppimine võtab natuke aega. Ja kõik asjad ei püsi mänguhoos meeles.

Meil on 1 kindel reegel – telefon peab alati kaasas olema. Siis saab laps mures ja hädas mulle helistada ja mina saan pisteliselt kontrollida, kas kõik on korras.

Issandjumalküll. Probleem ongi ju selles, et selle lapsega kokkulepped ei pea. Iseseisvub, nii et emmel juuksed hallid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps, kes kohe kooli läheb, võiks ju juba iseseisvalt sebrat ületada?

Üldjuhul on kergem reegleid lapse järgi painutada, kui rangelt nendest kinni pidamist nõuda.

1. Taskuraha ja pangakaarti õue kaasa ei anna. Kui soovib midagi poest osta, siis tuleb ja küsib sinu käest täpse summa.

2. Kuna lapsel on telefon, siis milleks see piirang, et peab mängima maja lähedal? Kui sõbrannad ja põnevad mängud on kaugemal, siis miks ta sinna minna ei võiks?

3. Lastele meeldib kambaga kõike koos teha. Kutsu laps koos paari sõbrannaga koos sööma ja võid kindel olla, et siis sööma ka tullakse. Arvesta sellega, et iga kord soovitakse natuke ka mänguasju näidata ja toas mängida. Seda, et söögiaeg on käes, anna juba 30 minutit varem teada.

4. Toas istumine pole mingi karistus. Kohe läheb laps kooli ja tuleb külmem aeg, kus ta nagunii peab toas rohkem olema. Karista millegi muuga. Kas ekraanikeeld või maiustuste keeld vms. Minu arust on see tänapäeval väga tore, kui laps soovib õues olla ja mitte toas ekraanis passida.

Kui lapsel on telefon, miks ta ei või teada anda, et ta kuhugi läheb? See PEAB harjumuseks saama, et oma minekutest teada antakse. Muidu 7 aasta pärast ei ole enam üldse aimu, kus preili viibib ja millal saabuda suvatseb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selge see, et laps tahab käia seal, kus sõbrannad, ja teha nendega samu asju.
Mina soovitaks reegleid natuke lõdvemaks lasta, jättes alles vaid need, mis on olulised ohutuse seisukohalt. See nõuab vanemalt ka natuke harjumist muidugi, siiani on ju kontroll olukorra üle kogu aeg olemas olnud ja nüüd korraga enam ei olegi. Mõned asjad ongi sellised, et kõige paremini õpetab neid elu ise (kulutas taskuraha mõttetu vidina peale või andis niisama ära -> järgmise vidina jaoks enam ei jätku; ei tulnud koju sööma -> peab veidi tühja kõhtu kannatama). Minu meelest ainus oluline reegel ongi see, et kannab telefoni kaasas, helistab, kui kuskile kaugemale läheb ja võtab telefoni vastu, kui talle helistatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult on probleem küll, kui peale kooli minnakse sõprade juurde uitama. Kuna mu laps on esimese klassi juba läbinud, siis ma kujutan väga hästi ette seda rahvaste rändamist ja laste “kadumist” sõprade juurde. Vanemad siis muretsevad ja otsivad.
Pigem jäteks esimese klassi lapse vähemalt pooleks aastaks pikapäevarühma, kui sellel ajal kedagi kodus ei ole.
Kui on kasutuses nutitelefon, siis saab alla laadida rakenduse, mis näitab ära, kus su laps umbes asub.
Ja veelkord rääkida-rääkida ja teha omavahel kokkulepped, mis on lubatud ja mis mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina igal juhul eelistaks esimese klassi lapsel (kes pealegi on nö noorema otsa oma, mitte et saa peatselt kaheksa) pikapäevarühma kombineerituna oma koolis või lapse enda liikumisulatuses toimuvate huviringidega. Kui laps nutikam, siis ilmselt kodusele õppimisele tal palju aega esimeses klassis ka ei kulu ja seega ongi tal igapäevaselt oma 4-5 tundi suvalise uitamise aega enne kui vanem koju jõuab. Selline siia ja sinna rändamine kipub paraku kiirelt harjumuseks saama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Reeglitest mitte kinnipidamine on tõesti eakohane, aga hulkumise kombe harjutaks siiski küljest ära. Kui saab suuremaks, siis võib see probleemiks saada.

St ta peab ikkagi koju tulema, kui on aeg ja sina ütled. Vabadused tuleb koos kokku leppida.

Aga teemaalgataja tahtiski teada, mida teha. Kuidas sa harjutad seda hulkumist küljest ära? Mis tähendab, et ta peab koju tulema, kui on aeg? Konkreetset nõu on vaja, mitte loosungeid.

Ainuke asi, mis paneb lapsi reeglitest kinni pidama on austus oma vanemate suhtes ja arusaam, et reeglid on olulised. Karistamise ja sunniga muutuvad targemad lapsed veelgi ettearvaatumaks ja nõrganärvilisematel tekkib lihtsalt meeletu hirm vanemate suhtes. Seega – ole oma lapsele lähedane ja küll ta siis sõna kuulab ja oma käikudest teada annab.
Samas muidugi ei maksa arvata, et 7-aastasel ka kõik reeglid peas püsima peavad, läheb lihtsalt meelest ära, sest mäng oli põnev ja läks lihtsalt teistega kaasa. Ma ei kujuta ette, et laseksin oma 7-aastast üksinda õues hulkuda iga päev 4 tundi. Muidugi on vaja usaldusväärse täiskasvanu pilku seal juures, kes tekitab ka lapses turvatunnet. Pikapäevarühm tunduks väga hea valik. Aga noh, lapsevanemad on ka erinevad ja kui üksi hulkuv laps just liikluses surma ei saa või mõne kuriteo ohvriks ei lange, siis saab ta vähemalt vaimult tugevamaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Anetikas

Tere. Mul on tüdrukud sama vanad, noorem saab järgmine kuu 7 ja vanem saab kohe 8. Mina lahendasin oma asukohast teada andmise nii, et ostsin vanemale sim-kaardiga nutikella, frog.ee müüb. Saab kõnesid vastu võtta ja ise helistada, saad määrata kus liigub (geofence). Suurim pluss on,et laps on alati kättesaadav. Ei,ma ei ole edasimüüja 😀 Rahaga ei askelda ise siiamaani, on küll mõne sõbrannaga poes käinud, aga raha väärtusest väga ei taipa ja kooli raha ei anna.
Mina võib-olla seletaks lapsele, et oma raha eest ei pea sõbrannadele välja tegema. Öelgugi, et kas sul oma raha pole. Samuti ei jää võlgu kui krõpsu pakutakse. Vajadusel suhtleks mõne sõbranna emaga, kui kontaktid olemas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui on nutikas kuuene, siis võib täiesti vabalt maha istuda ja rääkida sellest, millest reeglid tulevad, miks neid vaja on, miks on olemas kokkulepped ja miks on vaja neist kinni pidada.

Reeglid on selleks, et koos oleks parem (võib selgitada näiteks mänguga, et kui 3 tükki peavad reeglitest kinni aga neljas mitte, et mis siis saab jne), kokkulepped on usalduse mõttes head (saad ise rohkem siis sõpradega mängida kui vanemad usaldavad sind, usaldust on kerge kaotada aga raske saavutada). Räägi rahulikult, ennast kirjeldades. Ära räägi – sina läksid üle tee ja nüüd on olen pahane. Ütle, et tunned ennast väga halvasti kui sa ei tea, kus ta on. Küsi, mis tunne tal oleks, kui sina näiteks kolm ööd-päeva koju ei tuleks ja talle sellest eelnevalt ei teataks jne.

Kui järgmine kord õue läheb, korda veel reeglid üle.

Aga rahulikult, mitte õiendades.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult peab laps hakkama tasapisi harjuma vabaduse ja sellega kaasneva vastutusega, aga äkki on seda teil liiga palju ja liiga järsku saanud? Alguses ikka nii välja, et sa teda vähemalt aknast näed ja lähed ka ise õue järgi, kui kokkulepitud aeg täis saab. Siis mingist hetkest jah võib ju proovida, et kas tuleb koju kui telefon on kaasas ja sa helistad. Ja kindel reegel, et kui kokkulepitud kohast mujale tahab minna, siis helistab ja teatab sulle täpselt kuhu läheb. See on nii vajalik reegel, et kui laps sellest kinni pidada ei oskaks, siis ilma järelevalveta õue ei lubaks ka. Juba tema enda turvalisuse huvides.
Aga raha ma nii noorele lapsele küll mingil juhul õue kaasa ei annaks. Milleks see vajalik peaks olema? Tahab süüa – tuleb koju sööma. Tegelikult pole isegi 1. klassi lapsele taskuraha vaja – vähemalt mitte pangakaarti (minu omadel küll ei olnud – alles millalgi 3.-4.klassis said). Kui üldse, siis annaks sularaha, nii 1-2 eur korraga.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Koolilaps Laps kes reeglitest aru ei saa