Teema: Laps kes reeglitest aru ei saa

#3201066:

Noo soovitusi ja nõu tuli ju nüüd küll seinast seina, ja puid sain ka alla nagu ma arvasin ????

Rahaga ongi nüüd nii et seda välja ei võta kaasa. Aga kui kooli läheb siis ikka taskuraha mõne euro ulatuses. Ma olen proovinud poes ja kodus seletada palju miski maksab kuid ilmselgelt pole see meelde jäänud. Muidu tundus ta väga nutikas laps kuid see vabadus mis ma talle andnud olen on asja halvemaks keeranud.

Aga kui ta kooli läheb ja tunnid kell 12 lõppevad, kool on maja ees – lasen tal tööpäeva lõpuni pikapäevarühmas olla? Kui ütlen et peale kooli olgu kodus kuidas ma saan kindel olla et ta on kodus?

Üks variant mida ma ilmselt rakendama pean, on see põnniradar mis elisa pakub. Kas keegi kasutab seda ja toimib? Ega vist muud ei jää üle kui oma last jälitada.

Mõtlesin mõni aeg tagasi et nutikas tüdruk, lasteaias mängida on igav, aga tõepoolest sama moodi oleks võinud ta siiani aias mängida. Pmst kohekohe 7aaatane. ????

Minu tütar katsetas sarnaselt oma piire eelmine suvi. Tal tekkis üks uus sõbranna, kes vedas teda hulkuma kodust kaugemale. Too tüdruk oli esimese klassi lõpetanud ja minu oma hakkas kooli minema. Tal oli teisigi sõpru kes 1-2 aastat vanemad aga üks oli see kes ütleski konkreetselt, et kui sa linna peale minuga ei tule, siis ma sinuga ei sõbrusta. Eks sai lapsele siis seletatud neid asju ja õnneks see suvi probleemi pole (pole ka toda “sõbrannat”).
Raha võib teemaks olla pikemalt ja eks pead seletama milleks see mõeldud on ja mida osta ei tohi.
Samas kui laps hakkab ise kooli minema ja koolist koju tulema, siis on normaalne, et harjutab ise õues olemist. Nõudmised tuleb lapsele lihtsalt ja arusaadavalt üle korrata. Muud väga teha pole. Kui muidu asjalik laps, siis ju ta rahuneb varsti maha. Sõprade parem tundma õppimine ei tee ka paha.

Kui kool peale algab, siis tavaliselt paar-kolm nädalat on veel hoovisõbrad üliolulised, aga edasi tekivad kaaslased pigem oma klassist või trennist. Küll need suured naabrilapsed ka oma tegemiste juurde siirduvad 🙂 Seniks las käib muidugi pikapäevarühmas. Näiteks esimese koolivaheajani.

#3203395:

Tänud kõigile kes nõu andsid.

Ilmselgelt seletasin talle uuesti ja iga päev olen nüüd rääkinud ja reeglid üle korranud. Pole isegi olnud seda et ta kuskile kauemaks on tahtnud jääda kuigi võib vaid tunnikese maja ees mänguväljakul olla. Ma pole ka keelanud selle suurema sõbrannaga suhtlemist kes ta poodi viis (täna nägin neid maja nurgal ja sõbranna pani jooksu kui kuulis et mina minu tütre ema. Ilmselt mu laps rääkis talle et ta tema pärast väikesesse pahandusse sattus)

Igaljuhul võtan päev korraga ja kooli saabudes kohandan mida võib ja mitte ja kuhu peale kooli läheb ja mitte.

Hea kuulda et ma pole ka ainus kes lapsele liialt vabadust on andnud ja hea kuulda et teisedki lapsed tempe teinud.

Tore, et parem on. Märka ka nüüd häid asju ja anna lapsele teada, et sul on hea meel kui ta õigel ajal tuleb ja kokkulepetest kinni peab.

#3200786:

Kui onnreegel, et tuleb koju sööma, siis tuleb koju ka siis, kui kõht pole tühi. Kui ise õugel ajal ei tule, siis mina läheks jlrgi ning riidleks avalikult.

Taskurahaga on lihtne, kui on otsas, siis on otsas. Ilmselt peab rääkima milleks taskuraha on. Igal perel omad reeglid ja kui raha on pudi-padi ostmiseks, siis võib ta ju osta, mida soovib, aga siis ülejäänud kuu on ilma.

Kodus istumine on muidugi ka katistus, aga see aeg peaks olema ka sisustatud. Minu arust on karistus midagi ebameeldivat, aga praktilist. Lapsed istuvad kodus ning lisaks saavad mingid kodutööd, mida muidu ei pea tegema.

Eks praegu toimub selline avastamine ja piiride kompamine. Sõbrad on ka olulised ja paindlikuse mõttes võid sättida nii, et mängib selle sõbrannaga nt kodus. Sedasi õpid ise seda last paremini tundma ja näed, kes keda kuidas mõjutab.

Redigeeri palun oma postitus ära – nii kole on lugeda!

Milleks anda lapsele taskuraha ja siis seda käsutada? Miks lapse maitse ja ostud on “jama”?
Teemaalgataja pole ise tõenäoliselt noor olnud.

Koduarest – ikka veel selline nõukaaegne karistusmeetod? Suvel, viimaste ilusate ilmadega?

Ka ei saanud aru, miks laps külas ei või käia. Miks teemaalgataja eeldab, et ta oma klassist sõbrannasid leidma hakkab, kui reaalselt tal juba on keegi?

Ma ei tea, tundub üsna despootlik suhe ja ime pole, et laps piiridest ja müüridest välja tahab murda.

#3204831:

(täna nägin neid maja nurgal ja sõbranna pani jooksu kui kuulis et mina minu tütre ema. Ilmselt mu laps rääkis talle et ta tema pärast väikesesse pahandusse sattus)

Päris kole, kui lapse väike sõber peab tema ema eest pagema, sest ema on osanud end ebameeldivaks teha LÄBI TEISE LAPSE SUU. Siinkohal “väike pahandus” on küll 100% sinu soov ja sõnastus: sa ei tea mitte iial, missuguse hääletooni, näoilme, sõnavara vm-ga su laps enda emotsioone sinu kohta edasi andis. Kui selle peale teine minema jookseb, ei olnud see kindlasti mingi “väike pahandus”.