ma arvan, et kui oleks ise lapsevanem eestis, siis arvestaks et elamisraha võiks olla topelt sellest, mis ma sain. ehk siis kuni 400. samas kui nt endal võimalik, siis annaks nii palju, kui laps ise tunneb, et kulub. aga sel juhul peaks ka aru andma, millele kulub. põhjus selles, et mul endal oleks imelik nt kõike meelepärast osta, samad kui laps ühikas kiirnuudleid sööb. elu õppetund või asi…
Aga eelmises lauses sul ei ole ju imelik, et sina oma raha eest ostad, mida sina tahad, ja lapsele sina oma raha eest ostad ka seda, mida sina tahad või vajalikuks pead.
Minu meelest söögu tudeng iga kell pigem ühikas kiirnuudleid, kui pidagu aru andma, millisele toidule vanemate antud raha kulub. Minu eesmärk lapsevanemana pole ju kontrollida, mida mu täiskasvanud laps sööb või millele oma sissetuleku kulutab, vaid vastupidi – kasvatada temast iseseisev täiskasvanu. Seepärast tahaksin ma tudengiajal saavutada olukorda, kus puudu oleks veel ainult see, et peamise (igakuise, regulaarse, kasutustingimusteta) sissetuleku kindlustaja pole tema oma töö, vaid vanemate oma, aga kõik muud otsused võtab ta ise vastu.
ma eeldaks oma täiskasvanud lapsega sellist koostööd, et mõtleme koos, mida tal võiks kuus kuluda ja paneme enam-vähem eelarve paika. mingi puhver ka, kui ootamatult vaja on a la apteeki vms. alguses vb ei oska noor päris täpselt arvata, mis majapidamises vaja läheb ja et nt pesupulber, vetsupaber ja tolmuimeja kotid ei tekigi imekombel ise kappi.
aga sa said must vist veidi valesti aru: ei pidanud seda silmas, et laps peaks mulle mingit raamatupidamist esitama iga ostu kohta.
arvan lihtsalt, et päeva pealt pärast kolimist öelda ok, nüüd saad hakkama x summaga, kas jätkub või ei jätku, pole minu asi, sest elu ei peagi kerge olema.
see oleks minu põhimõtetele igatahes vastu.
ma ei arva, et see lähenemine mingit puuki lapsest kasvataks. mul nt oli häbi juurde küsida, kui millegipärast valesti arvestasin või impulssoste tegin. emal samas oli teatud kuues meel selle koha pealt ja alati, kui mul näpud totaalselt põhjas olid, teadis ta külla kutsuda või mulle midagi poest tuua.