Teema: Laps kolib välja – kui palju raha kuus?

#4138243:

10 aastat tagasi oli 180 eurot ka paras närutamine. Me andsime 5 aastat tagasi ainult söögiks 50 eurot nädalas u. 250-300 eurot kuus, lisaks sai taskuraha 150 eurot ning tasuta elamine.

Mida helli? Mul on piiramatu eelarve ning toidule kulub 180 eurot kuus. See on siis, kui Bolti/Wolti ei telli ja väljas söömas ei käi. Ei sisalda majapidamistarbeid ega alkot.

#4138481:

#4138355:

ma olen ise mõelnud, et esimene tudengi aasta ei peaks tööl käima, aga hiljem võiks mingi koormus olla. kui just näitlejaks või arstiks ei õpi. kindlasti on veel erialasid, kus õppe ajal seitse nahka kooritakse. jutu mõte on selles, et lõbustused: õlled, ööklubid, väljas söömised, jms võiks noor ise teenida. vanem võiks tagada selle, et esmavajaliku pärast ei peaks laps/noor muretsema.

Minu tunded tudengi töötamise osas on sellised, et kui vanematel vähegi võimalik, siis tudeng ei peaks minema mitte-erialasele tööle lihtsalt sellepärast, et oleks töö. Mingid väikesed erialased otsad, suvel, nädalavahetustel – see sobib küll, aga tudengil ei peaks jääma ülikool pooleli seepärast, et ei suuda öise McDonaldis töötamise kõrvalt lõputööd kirjutada, kuigi seda raha pole tegelikult vaja.

Aga muidugi, kui vanemad toetada ei saa, siis pole midagi parata.

Minu laps ei lõpetanud ülikooli väga ammu, aga ei olnud ülikoolis põhimõtteliselt kedagi, kes tööl ei käinud (juba I kursusel). Tallinnas ja Tartus on väga palju paindlikke graafikutega tööandjaid ja saab lahkesti kasutada õppepuhkuseid. Lapsevanemad, tutvuge praeguste ülikoolide õppekavade ja tunniplaanidega – ei ole midagi nii tihe graafik ja palju kodutöid, jääb aega ülegi, kui 0,5 koormusega tööl käia. Meie toetasime ikka palju suurema summaga, kui siin eespool mainitud ja lapsel polnud mingit vajadust tööl käia, aga läks kohe algusest peale ja pani kõrvale enamus teenitud + meie antud raha ja juba varsti ostis oma raha eest auto, natukese aja pärast oli koos korteri sissemaksuraha. Muidugi, kui vanematel endal on nii suured rahakotid, et võsukestele peale või enne ülikooli elamised ja autod muretseda, siis on teine teema.

#4138481:

#4138355:

aga tudengil ei peaks jääma ülikool pooleli seepärast, et ei suuda öise McDonaldis töötamise kõrvalt lõputööd kirjutada, kuigi seda raha pole tegelikult vaja.

Aga muidugi, kui vanemad toetada ei saa, siis pole midagi parata.

Ma tean tohutult paljusid, kes on ülikooli lõpetamata jätnud, aga ei tea ühtegi juhtumit, kus asi oleks selle taga, et peab tööl käima raha teenimas. Pigem on need põhjused ikka mujal. Kes suudab ennast nii kokku võtta ja disiplineerida, et ülikooli kõrvalt tööl käia, see suudab ka selle lõputöö ära kirjutada. Ja tõesti, praegu on üliõpilastel ikka väga palju õiguseid ja seaduseid, mis neid kaitsevad tööl käies (tasustatud õppepuhkus, tasustamata õppepuhkus, täiendav õppepuhkus kooli lõpetamise jaoks).

#4138309:

#4138292:

Küllap olete heal järjel. Ma mõtlen, et kui noortel elamine, transport ja toit/esmatarbevahendid kinni makstakse ning noored käivad ka tööl ja te sellele vaatamata annate taskuraha. Kui mul jääks pärast elamise ja toidu eest maksmist 0,25 palka kätte (ja mu mehele 0,5 palka), oleks me täiega või sees.

Ma mõtlesin hoopis, et väga julged – ma kardaksin sellise strateegia juures, et ma jäängi täiskasvanud tööl käivale lapsele tema elu kinni maksma.

Kuidas nii? Toetatakse ju nii kaua kui õpivad, siis oma elu peale.

Ma ei saa aru nendest, kes nagu põhimõtte pärast lapsi toetada ei taha. Küll nad hakkama saavad. Aga nt kui tõesti on noorel erinevatel põhjustel raskused ja töölkäimine on üle jõu kooli kõrvalt ning taskurahapiskust jätkub ainult saasta söömiseks, siis ehk tasub mõelda, et saab ta oma kooliasjad tehtud, siis on kõvasti suurem võimalus saada edukaks täiskasvanuks meeldiva ja tasuva tööga.

Eestlased ikka viljelevad seda kannatamiskultuuri. Miks idealiseerida seda, et “maaa küllll sõin veega praetud kartulit” ja nüüd on kõik ok (loe: suunan oma allasurutud depressiooni ja “märterluse” jällegi ühe uue põlvkonna kaela)?

Mis teete selle rahaga, mida muudkui kogute ja kogute? Võtate hauda kaasa? Minu silmis on perekond see, kes omavahel jagab ja sellest rõõmu tunneb.

#4138406:

#4137998:

Söögiraha 50 eur nädal+ ühikas 50 eur/kuu. Riideid vaatame jooksvalt. Õnneks poiss, ei nõua palju.

Ei saa miinustajatest aru? Kool on maapiirkonnas, siin pole mingit erilist meelelahutust. Ujula, jõusaal on tasuta. Lisaks käib laps korra nädalas õhtuses kokandusringis, seal saab ka korralikult süüa. Riideid ostame 2 korda aastas, siis ka vean poolvägisi ta poodi. Tema arvele tuleb veel rahandusministeeriumilt 1 eur/ päev toiduraha, kuna koolis pole toitlustamist pluss hakkab saama ka stipendiumi nüüd tänu headele õpitulemustele. Meeste dušigeel+pesugeeli kapslid on ainukesed muud kuluallikad. Ilusti tuleb toime 50 eur nädalas.

Ja milline ülikool täpsemalt on maapiirkonnas?

Kus on olematu raha eest elamine ja millekski meelelahutuseks ei kulu?

#4138539:

#4138328:

#4138243:

#4138017:

mul oli ülikooliajal ca 10 aastat tagasi tasuta eluase ja 180 eurot elamiseks. üle ei jäänud mitte midagi. mõelge ise, mis te selle raha eest KUUS lauale paneks. vahel on vaja šampooni või tampoone vms ka osta. ja see oli ju ammu.

hea on see, et laps teistega kokku kolib. siis saab natuke klappida söögi asjus.

10 aastat tagasi oli 180 eurot ka paras närutamine. Me andsime 5 aastat tagasi ainult söögiks 50 eurot nädalas u. 250-300 eurot kuus, lisaks sai taskuraha 150 eurot ning tasuta elamine.

10 aastat tagasi (2013) oli miinimumpalk 320 eurot. tasuta elamine ja 180 eurot söögiks oli toona kaugel närutamisest

Ole nüüd ikka, mul oli juba tol ajal palk üle 4000.-, rikkana pole end küll tundnud.

Nunnu. Aga nüüd?

#4138542:

#4138352:

Üüri maksame kinni -150 eurot. Kõik muud kulud katab oma koolifondist kättesaadud rahaga, suvel teenib lisa.

Mis asi on koolifond?

Ei tea, mida täpselt eelnev kägu silmas pidas, aga üsna loogiline ju lähtuvalt sõnast – lapse elu jooksul ise või pankade abiga kogutud raha lapse toetamiseks iseseisva elu alustamise etapis.

#4138544:

Ma ei saa aru nendest, kes nagu põhimõtte pärast lapsi toetada ei taha. Küll nad hakkama saavad. Aga nt kui tõesti on noorel erinevatel põhjustel raskused ja töölkäimine on üle jõu kooli kõrvalt ning taskurahapiskust jätkub ainult saasta söömiseks, siis ehk tasub mõelda, et saab ta oma kooliasjad tehtud, siis on kõvasti suurem võimalus saada edukaks täiskasvanuks meeldiva ja tasuva tööga.
/…/
Mis teete selle rahaga, mida muudkui kogute ja kogute? Võtate hauda kaasa? Minu silmis on perekond see, kes omavahel jagab ja sellest rõõmu tunneb.

Ikka jagame oma raha lastega, tudengiaastate jaoks ostetud korteri laenumakse on 2000€ kuus – sa arvad, et seda maksab tudeng? Ei, ikka vanemad ehk meie.

Pole nagu päris asjakohane öelda, et söögirahaks antud 250.- on ülekohtuselt väike panustamine oma lapse hariduse nimel. Ta ei pea sellest rahast maksma kommunaalide, vee, elektri ega puude eest, ka mitte telefoni- ega internetiarvet. Kui aegajalt autot kasutab, siis ei pea seda ise tankima. Ma julgen arvata, et 250 euro eest saab ikka oluliselt rohkem kui veega praetud kartuleid süüa. Meil on viieliikmeline pere ja ma kahtlen, et meil toidu peale rohkem läheb kui 5×250. Tõsi, iga päev väljas süüa ja iga õhtu woltida selle raha eeest ei saa, aga iseseisvat elu alustades ilmselt ka sellist elustiili suurem osa inimestest endale lubada ei saa.

Mis ma öelda tahan on see, et teemaalgatus oli sellest, kui palju arvestada tudengile raha igapäevaste kulude katteks. Iga mõtlev inimene saab aru, et see number ei võrdu sellega, mis tudengi peale kokku kulub.

Huvitav, kuidas lahku läinud vanematel on. Siin ju isad kiunu ad iga sendi pärast. Et kui otseselt kohustust enam elatist maksta pole, siis ei huvita?

Kas need pankade koolifondid teenivad juurde ka? 10-15 a tagasi kogutud raha eest praegu paraku kuigi palju osta ei saa.

Ilmselgelt Koolifondi investeerimine pole sama, mis raha lihtsalt konto peal hoidmine. Jah, nende fondide eesmärgiks ongi juurde teenida, minimaalselt inflatsiooniga võrdne tootlus.

#4138752:

#4138687:

Ikka jagame oma raha lastega, tudengiaastate jaoks ostetud korteri laenumakse on 2000€ kuus – sa arvad, et seda maksab tudeng? Ei, ikka vanemad ehk meie.

Kuidas see mõistlik kulutus on?

Mis asja?! Korteri laenumakse on 2000 eurot kuus? 😀

#4138481:

#4138355:

ma olen ise mõelnud, et esimene tudengi aasta ei peaks tööl käima, aga hiljem võiks mingi koormus olla. kui just näitlejaks või arstiks ei õpi. kindlasti on veel erialasid, kus õppe ajal seitse nahka kooritakse. jutu mõte on selles, et lõbustused: õlled, ööklubid, väljas söömised, jms võiks noor ise teenida. vanem võiks tagada selle, et esmavajaliku pärast ei peaks laps/noor muretsema.

Minu tunded tudengi töötamise osas on sellised, et kui vanematel vähegi võimalik, siis tudeng ei peaks minema mitte-erialasele tööle lihtsalt sellepärast, et oleks töö. Mingid väikesed erialased otsad, suvel, nädalavahetustel – see sobib küll, aga tudengil ei peaks jääma ülikool pooleli seepärast, et ei suuda öise McDonaldis töötamise kõrvalt lõputööd kirjutada, kuigi seda raha pole tegelikult vaja.

Aga muidugi, kui vanemad toetada ei saa, siis pole midagi parata.

Ma mõtlesin mingi koormuse all just seda, et ei tehta täiskoormusega tööd ja pidevalt. Sel juhul ei teki kuidagi olukorda, et lõputöö ajal peab iga öö töötama.

#4138976:

Mul oli ka lapsele tehtud Swedi koolifond. Maksin sisse iga kuu üsna pisikese summa, kokku ca 4000. Kätte saime ca 6500. Praegu teisel lapsel ka fond, aga seal küll niisugust tootlust näha ei ole.

Mõistlikum sellise raha eeest hoopis dividendiaktsiaid soetada. 300-400 eurot aastas div+tõusu pealt.

Päris põnev teema!

Endal praegu lapsed veel väiksed, aga juba alustasime neile kogumist. Loodetavasti on liitintress meie poolt.

Ise õppisin ülikoolis 2008-2011 ja vanemad maksid minuga pooleks ōppemaksu (oleks muidu ise katnud õppelaenust, aga suutsin valida kõige kallima õppemaksuga asutuse ja nad olid nõus omalt poolt puuduoleva katma), sain elada kodus, kus ei küsitud üüri ning sain kõhu täis söödud korra päevas, mujal pidin ise vaatama kuidas makstud saan. Olin jumalast õnnelik. Käisin kohe alates esimesest kursusest tööl, algul osalise koormusega, hiljem sain erialasele tööle ja sealt juba läksin täiskohaga tööle ning kolisin vanemate kodust välja. Mingit taskuraha küll ei saanud. Kasvatas väga hästi. Arvan, et tahaksin ka oma laste puhul seda rakendada –  tahaksin olla kindel, et nad saavad ikka aru, et õpivad enda jaoks ja enda huvides ja just oma raha panustamine paneb nad kõike rohkem läbi mõtlema. Ise nägin kõrvalt sõbrannasid, kellel samuti kõike ette-taha maksti ja kes kuidagi ei suutnud ühtegi eriala lõpetada, sest õppisid kas vanemate soovitud erialasid või lihtsalt käisid linnukese pärast ülikoolis…