Teema: Laps kolib välja – kui palju raha kuus?

#4138752:

#4138687:

Ikka jagame oma raha lastega, tudengiaastate jaoks ostetud korteri laenumakse on 2000€ kuus – sa arvad, et seda maksab tudeng? Ei, ikka vanemad ehk meie.

Kuidas see mõistlik kulutus on?

Ma arvan, et see on vägagi mõistlik kulutus. Eriala on sellline, et  6 a tuleb Tartus õppida ja selle aja eest 400€ kuus üüri maksta (praeguse seisuga, 5 a pärast ilmselt märksa rohkem) teeb päris suure summa raha (u poole korteri ostuhinnast praeguste üürihindade juures). Kinnisvara hinda ei kaota, nii et igati mõistlik otsus mu meelest.

#4138559:

#4138539:

#4138328:

#4138243:

#4138017:

mul oli ülikooliajal ca 10 aastat tagasi tasuta eluase ja 180 eurot elamiseks. üle ei jäänud mitte midagi. mõelge ise, mis te selle raha eest KUUS lauale paneks. vahel on vaja šampooni või tampoone vms ka osta. ja see oli ju ammu.

hea on see, et laps teistega kokku kolib. siis saab natuke klappida söögi asjus.

10 aastat tagasi oli 180 eurot ka paras närutamine. Me andsime 5 aastat tagasi ainult söögiks 50 eurot nädalas u. 250-300 eurot kuus, lisaks sai taskuraha 150 eurot ning tasuta elamine.

10 aastat tagasi (2013) oli miinimumpalk 320 eurot. tasuta elamine ja 180 eurot söögiks oli toona kaugel närutamisest

Ole nüüd ikka, mul oli juba tol ajal palk üle 4000.-, rikkana pole end küll tundnud.

Nunnu. Aga nüüd?

Palju rohkem.

Mul tekib seda teemat lugedes reaalselt küsimus, et kui ei ole rikkad vanemad, on vaid üks vanem, v üldse lastekodulaps v mis iganes põhjus, miks ei ole võimalik last rahaliselt ülikoolis õppimise ajal toetada – siis ei saagi ülikooli õppima asjuda? Mulle jääb hetkel arusaamatuks, et kas kõik üliõpilased saavad vanematelt rahalist toetust? Kahtlustan, et paljudel see võimalus siiski puudub? Kuidas need tudengid hakkama saavad?

#4139127:

Aa, okei muidugi, ma ei arvanud, et tegu odava 60 tuhat maksva korteriga, mida järelmaksuga ostetakse. Kuumakse järgi arvasin, et tegu 420 000 maksvaga.

Kas sa arvad, et selline umbes 45-55-aastane inimene, kes lapsele kõrgkooli õpingute ajaks korteri ostab, võtab laenu kolmekümneks aastaks? Ja pank annab ka laenu nii? Pigem võetakse ses vanuses laenu ikka viieteistkümneks, max kahekümneks aastaks, mis tähendab nii 285 000 maksva korteri ostmist. Mis ka muidugi on tudengikorteri jaoks väga üle pakutud. Vähemalt mina küll ei arva, et tudeng peab elama neljatoalises uusarenduse korteris.

#4139261:

Mis ajast saab kuumakse põhjal teha nii üheseid järeldusi ostetava vara hinna kohta

Ise kirjutasid üsna üheselt: 6 a üüri maksta teeb poole korteri ostuhinnast.

#4139268:

#4139261:

Mis ajast saab kuumakse põhjal teha nii üheseid järeldusi ostetava vara hinna kohta

Ise kirjutasid üsna üheselt: 6 a üüri maksta teeb poole korteri ostuhinnast.

minu küsimus käis ju selle kohta, kuidas saab kuumakse põhjal järeldusi teha. päris meelevaldne mingi poole miljonini jõuda pelgalt 2000eurose kuumakse põhjal.

#4139240:

Mul tekib seda teemat lugedes reaalselt küsimus, et kui ei ole rikkad vanemad, on vaid üks vanem, v üldse lastekodulaps v mis iganes põhjus, miks ei ole võimalik last rahaliselt ülikoolis õppimise ajal toetada – siis ei saagi ülikooli õppima asjuda? Mulle jääb hetkel arusaamatuks, et kas kõik üliõpilased saavad vanematelt rahalist toetust? Kahtlustan, et paljudel see võimalus siiski puudub? Kuidas need tudengid hakkama saavad?

Aga selles teemas küsiti, kui paljuga toetate.

Küsi nende tudengite käest, keda ei toetata, et kuidas nad hakkama saavad.

Olen üksikema ja toetan 250 euroga. Seal sees pole eluaseme kulusid. Laps läks tööle peale esimest õppeaastat suvel, sellest saadik on vähem v rohkem töötanud pidevalt.

Kes ei saa toetada, siis tulebki kohe algusest tööle minna, nii on alati olnud. Mul hea sõber läks õppima, siis tema kursusel kõik kes mujalt tulid Tallinnasse, kõik töötasid 1.st kursusest alates.

#4139240:

Mul tekib seda teemat lugedes reaalselt küsimus, et kui ei ole rikkad vanemad, on vaid üks vanem, v üldse lastekodulaps v mis iganes põhjus, miks ei ole võimalik last rahaliselt ülikoolis õppimise ajal toetada – siis ei saagi ülikooli õppima asjuda? Mulle jääb hetkel arusaamatuks, et kas kõik üliõpilased saavad vanematelt rahalist toetust? Kahtlustan, et paljudel see võimalus siiski puudub? Kuidas need tudengid hakkama saavad?

Targad lapsed astuvad riigieelarvelisele kohale. Rumalamad harivad end mõned aastad, teevad tööd ja proovivad siis uuesti.

#4139327:

#4139303:

#4139294:

1.st (???) kursusest alates

See pole nii suur viga, et sellist hüsteeriat vääriks

Kas sa peale hüsteeria rohkem “peeni” sõnu ei teagi?

Igas teemas oled hüsteeriliselt oma hüsteeriaga kohal.

Ja natuke kirjaoskust ei tee kellelegi paha, isegi kui seda Perekoolis õppida.

Ülikoolis igal erialal on 19. aastaste gümnaasiumilõpetajatega samas pundis neist 2-3 x vanemad pereemad, pereisad, täiskoormusega töötavad keskastmejuhid, spetsialistid jnejne. Saavad soovi ja pühendumise korral cum laudedega lõpetatud ja stipendiumitki. Praegu on eriti palju seda, et otse gümnaasiumistminejaid on kursustel aina vähem. Kui vanemad ei saa mingil põhjusel last toetada, siis saab kindlasti selle ühikatoa ja toidu makstud osalise koormusega tööl käies ja ei jää seepärast õppimata. Vajaduspõhist õppetoetust saavad taodelda kõik ja kui perel pole võimalust, ju siis pere sissetulek ka selline on, et noor saab natuke toetust riigilt + heade õppetulemuste korral ülikoolist. On erialasid, kus saab stipendiumit juba lihtsalt seepärast, et seda eriala õpid. Kuna mitu tuttavat on täiskasvanuna läinud midagi uut õppima (kõik pole sessis ja osadel erialadel tundub päevaõpe vaat, et kergema tunniplaaniga kui sessioon), ja päevaõppe kõrvalt oma tööd jätkanud samal koormusel, siis ma ei kujuta küll ette, miks 19.-20. aastased noored peaksid 3 x nädalas loengus käima ja ülejäänud aja molutama? Loeng ju võtab päevast 3h. Aga tõsi, olen ka näinud üksikuid erialasid, kus loengute ajad muutuvad sageli ja on üpriski kaootiliselt, ometigi on tudengid kuidagi suutnud oma graafikud nii teha, et päris töötud pole olnud.

#4139326:

Targad lapsed astuvad riigieelarvelisele kohale. Rumalamad harivad end mõned aastad, teevad tööd ja proovivad siis uuesti.

Riigieelarvelisi kohti pole enam 10 aastat ja on tasuta kõrgharidus.

#4138704:

Huvitav, kuidas lahku läinud vanematel on. Siin ju isad kiunu ad iga sendi pärast. Et kui otseselt kohustust enam elatist maksta pole, siis ei huvita?

Minul oli küll nii, et kui gümnaasium lõppes lõpetas isa toetamise ära ja unustas ära, et ma üldse olemas olen. Ei ühtegi sünnipäevaõnnitlust, minu kirjadele ega millelegi ei vastanud. Õnneks ema ja vanaema toetasid õpingute ajal.

#4139332:

Ilmselge, mis seal 1.-s valesti oli.

No see on ka väga arulagedalt kirjutatud. Sa koolis üldse siis ei käinud või?

#4139447:

#4139332:

Oleks siis talle välja ka kirjutanud õige variandi, aga ei.

Kuidas see kala ja õnge tarkusetera oligi?

😀 Naeruväärne! Tõesti arvad, et ülbe patroniseerimise peale keegi läheb guugeldama, kuidas õige oli? 😀

#4139528:

#4139447:

#4139332:

Oleks siis talle välja ka kirjutanud õige variandi, aga ei.

Kuidas see kala ja õnge tarkusetera oligi?

???? Naeruväärne! Tõesti arvad, et ülbe patroniseerimise peale keegi läheb guugeldama, kuidas õige oli? ????

Ära hüsteeritse!