Teema: Laps kolib välja – kui palju raha kuus?

#4141511:

#4141506:

#4141298:

#4139625:

Millest see tark järeldus sul küll tuli? 60 000 eest saab Tartus sellise ühikatoa mõõtu “korteri”, nii 20 ruutmeetri kanti.

Tark järeldus tuli sellest, et inimene väitis, et üür on 400 eurot kuus. Kes natuke arvutada oskab, siis tuleb sellise korteri hinnaks 60 000, kui üür pidi pool korteri hinnast olema 6 aasta jooksul.

Meie just täpselt nii arvutasimegi. Ostsime lapsele samas hinnaklassis korteri. Korralik ühetoaline korter on. Mida teeks tudeng kahetoalisega? Oluline on, et ei oleks kallis üleval pidada ja saaks rahus õppida.

Kas tal üksi kurb pole seal? Tudengielu üks osa on ju ühikaelu või vähemalt koos teistega korteri üürimine?

No ega tudengielu saab ka muud moodi elada kui ühikas.
Teiseks ega alati pole ka klappi oma ühikanaabriga et kohe semudeks saavad. Mul poiss näiteks sattus kokku täiesti erinevate huvidega ja kummaliste ühikanaabritega. Kõik sõbrad leidis mujalt kui ühikast. Lõpuks läks omaette üürima ja ütles et nii rahulik on.

#4141714:

#4141294:

Mu lapsed läksid iganädalaselt taskurahalt igakuisele taskurahale üle umbes 10-aastaselt, ma ei tea, kas su vanemad enne ülikooli minekut regulaarset taskuraha ei andnudki või milles asi, et polnud veel harjumust kuu lõikes välja tulla?

Hmm, miks? Ma sain kunagi palka 2 korda kuus, mees saab mul siiani iga teine reede.

Vabandan, kuidas palun? Eesti saab inimene palka igal reedel? Tegemist on ikka maksumaksjaga? Mitte musta tasuga?

#4141721:

Vabandan, kuidas palun? Eesti saab inimene palka igal reedel? Tegemist on ikka maksumaksjaga? Mitte musta tasuga?

Minu välismaalasest ülemusele tundus algul imelik, et palka makstakse kord kuus. Tema oli harjunud, et palk makstakse välja töönädala lõpus.

#4139827:

#4139747:

#4139676:

#4139628:

Kuule, sina, kes sa selle ostsid. Loe, mida kirjutasid ja tee väike matatehe, “finantsgeenius”.

Mind sa tsiteerisid, mina seda korterit ei ostnud. Mis tehte ma tegema peaksin? Kuna see ostja ei ole öelnud ei seda millise üürihinnaga võrdles (et kuue aastaga saaks pool korterihinnast makstud) ega seda, kui pikaks ajaks laenu võttis, siis ei ole siit võimalik kuidagi korteri hinda välja arvutada. Nii et mis tehte ma tegema peaksin?

Mina isiklikult pakun, et korter, mida 2000 kuus maksta suutev inimene oma tudengile ostaks, oleks nii 200 000 või pisut alla selle maksev kahetoaline uusarenduses. Sellise korteri üürihind on nii 1200-1400 kuus, mis tähendab, et kuue aastaga maksakski üüriks nii 100 000 ehk pool korteri hinnast.

Sa oled ikka humorist, väidad, et mingis perfeerias korterite üürihinnad kallimaid kui Tallinnas prime piirkonnas?

Tule tõesti mõistusele.

tartu on perifeeria? hetkel on nt kv.ee-s 7 tartu korterit, mille kuu üür on üle 1200 euro https://www.kv.ee/search?deal_type=2&county=12&parish=1063&price_min=1200

Eeee, yks neist on ridaelamu ja teised üle 100 ruutmeetrised 4-toalised muidu. Ja selle hinnaga nad neid kindlasti välja ei üüri, ära muretse üldse.

Tudeng vajab 4-toalist???

#4141926:

#4141804:

Eeee, yks neist on ridaelamu ja teised üle 100 ruutmeetrised 4-toalised muidu. Ja selle hinnaga nad neid kindlasti välja ei üüri, ära muretse üldse.

Tudeng vajab 4-toalist???

Keegi pole öelnud, et ta seda vajab. See oli lihtsalt positus 2000-eurose laenu kuumakse peale. Sest kes võtaks tudengi korteriks 2000-eurose kuumaksega laenu? Ikka see, kes otsib seda kõige ägedamat ja lahedamat. nii et sellelt lähtuvalt ka need Tartu kõige kallimad üüripinnad välja otsitud.

Päriselt muidugi oli see 2000-eurone kuumakse lihtsalt kellegi fantaasia.

No kui ostad lapsele sellise paraja tudengikorteri 60 000 euro eest, aga tegelikult on sul raha nii palju, et saad 2000 eurot kuus maksta – miks mitte maksta see laen 2,5 aastaga ära, miks 25 aasta peale venitada? Pole ju nii ulme midagi.

Kuigi ma ei ostaks ikkagi seda kööktuba või mida siin selle hinna eest leiti – kui ikka juba otsustada üürimise asemel osta ja on 2000 eurot kuus välja käia, siis võtaks sellise, et järeltulija saaks seal elukaaslase ja võib-olla ka ühe-kahe väikelapsega elatud, kui vaja.

Kohutavad inimesed siin koos. Närutavad laste pealt. Elatise teemas on ju ometi selgelt arvutatud – lasteaia lapsele kulub vähemalt 1000€ kuus pluss mõned sajad kallimatele asjadele. Koolilastele kulub rohkem, sest koolitarbed ja -ekskursioonid ja asjad ning teismelised hakkavat lausa looma moodi süüa tahtma. Kuidas teie lapsed nüüd 4-500-ga hakkama peavad saama, kui minimaalsed vajadused pigem seal 1,5-2 tuhande euro kandis on? Kas te nende tervisele, sotsiaalelule, huvidele ja kultuurilistele vajadustele üldse ei mõtle?

#4141804:

Eeee, yks neist on ridaelamu ja teised üle 100 ruutmeetrised 4-toalised muidu. Ja selle hinnaga nad neid kindlasti välja ei üüri, ära muretse üldse. Tudeng vajab 4-toalist???

Noh, kui nii võtta, siis miks mitte – ostad 4-toalise, ise maksad ainult laenu ja lapsele taskuraha ei kanna, aga lubad tal võtta ülearustesse tubadesse üürilisi, üüriraha jääks tudengile majandamiseks – praktiline harjutus eluks missugune. Ja kui enam tudeng ei ole ja tahab ise tervet korterit kasutada, siis lihtsalt ei võta enam kaasüürilisi.

#4142095:

#4142042:

Kuigi ma ei ostaks ikkagi seda kööktuba või mida siin selle hinna eest leiti – kui ikka juba otsustada üürimise asemel osta ja on 2000 eurot kuus välja käia, siis võtaks sellise, et järeltulija saaks seal elukaaslase ja võib-olla ka ühe-kahe väikelapsega elatud, kui vaja.

Täpselt nii. Kui selline laenuvõimekus oleks, siis ostaks pisutki parema ning perspektiivikama korteri. Et jagad selle laenumakse 2-3 aasta asemel kogu lapse õpingute aja peale ja on palju suurema väärtusega korter olemas. Inimene, kel on võimalik selliseid summasid maksta, mõtleb ehk ka sellele, et seitsmekümnedatel ehitatud majades olevad korterid ei ole enam kuigi head investeeringud tänaseks. Võimalus oleks tal ju palju parem investeering teha. Seepärast ongi ta postitus nii ebaloogiline.

Vastupidi, vanemate majade korterite ostud on investeeringu mõttes palju tulusamad, tasuvusaeg kordi lühem.

Sry aga kas õppiv üliõpilane ei suuda sentigi teenida ja ainult lööb vanemate paarisadat eurot laiaks. Imelik.

Minu seisukoht on, et kui laps kolib välja õppima, siis muidugi toetame aga eeldan, et ta elab ühikas ja oskab majandada. Kui laps edasi õppida ei taha aga tahab lihtsalt proovida oma elu, siis peab ta ikkagi ise omama töökohta. Jah, esimese üürika deposiidi ja sissekolimisega aitan aga ei maksa tema nö. iseseisvust kinni. Vanem laps on koolid lõpetanud, üürikaperioodi ka lõpetanud ja elab neli aastat juba oma pangalaenuga ostetud korteris, üürika periood kestis 5 aastat.  Omaosalust korjas pool ise pool andsin juurde, korteri  ostis kohe uude majja. Teine laps veel õpib gümnaasiumis ja elab koos meiega, oma taskuraha teenib ise, kujundab mingeid juhendeid .  Kui ta ülikooli tahab edasi õppima minna, siis esmalt ikka loodan, et saab ühikasse, ma enda pealt nägin, kui palju aitab kaasa suhetele ja arengule  koos majandamine. Aga muidugi on see juhuse asi, kas õnnestub saada sobivasse seltskonda. Inimesed on erinevad.

Rahanumbrit ei oska välja tuua, eks riided jalanõud ja toit peaks ikka tulema vanemate poolt, kui laps õpib, oma töötavat last ka nälga ei jätaks aga et tema palk on suurem kui mul, siis tundub et majandab ära. Aga hobideks ja meelelahutuseks peaks olema ise teenitud

Kui laps ei pea pingutama, ei õpigi ta elama. Oma suure hoolitsusega ja raha külvamisega minu meelest rikume me lapsed ära. Kui taskuraha oleks suurem kui esimese töökoha palk, siis mis motivatsioon tal üldse on tööle minna.

Neid eluvõõraid lumehelbekesi on juba väga palju, õnneks asjalikke noori on rohkem 🙂

#4138405:

Mõtlen kui rohkem kui üks laps kolib välja õppima, siis ikka on päris suur osa sissetulekust. Siin räägitkse ikka kui laps läheb õppima, samas võib ju olla et rohkem lapsi. Suurem osa toetab a 200-300 kuus, korruta see kahe või kolmega?

Siin tulevad aga suured käärid sisse: kui saadad oma kahelapselise pere mõlemad järeltulijad õppima, siis heal juhul saad lasteraha mingi perioodini, kuid kui saata 3-lapselise pere lapsed õppima, siis toetab seda ka riik. 2×300 on 160 eurost keerukam katta kui 3×300 960st. Olgu, mingi hetk jääb 2-lapseline ka 160st ilma, kuid 3-lapselist hakatakse rahast võõrutama ja alles siis hakkab pere pisut tundma, mida tähendab ise lapsi üleval pidada.

#4160146:

#4137987:

Meie oma saab 250.-, aga aegajalt ööbib isa töö tõttu tema juures ja siis käib reeglina mingi poetiiru ka (ning õhtul kuskil söömas koos). Korterikulusid laps sellest rahast ei kanna, need maksame ise.

Huvitaval kombel on sellest jätkunud, võibolla seetõttu, et laps käib tihti kodus ka. Ise juurde ta praegu ei teeni, sai tehtud selline kompromiss, et kui läheb õpingute kõrvalt tööle, siis ainult erialaga seotud tööle. Esimesel kursusel pole see veel õnnestunud ja pole ka eesmärk omaette.

Kuidas saab sellise raha eest toa üürida? Või on ikka veel suhtumine, et täiskasvanud inimene peab 2-3kesi tuba jagama? Täiesti õudne ju. Ma pigem töötaks paar aastat, et saaks omaette toa. Õppida ei saa, magada ei saa, keegi ärkab liiga vara või vahib ringi ja kolistab, kui sa tahad üksi olla.

Kuskohast see toa üür või elamistingimused üleüldse nüüd sisse tulid? See teema oli ju nende igapäevaste kulude kohta, mis on lisaks eluasemekuludele.

See 250 eurot kuus saav laps elab oma korteris, mingit üüri ei ole vaja maksta.

#4161021:

#4161017:

No praeguseid tudengeid ei toeta mingi riik, olgu sul või viis last. Meil on kolm last, neist kaks tudengid. Järgmisel aastal juba kõik tudengid…

Oot, sa siis ei saa seda 3-lapseliste toetust?

Ei. See ei hakanud ju neile kehtima, kelle lapsed juba üle 18 a.

Maksan oma tudengile 500 EUR kuus. Selle eest maksab oma söögi, riided, sideteenused, trennid jms. Elab mulle kuuluvas korteris üksi, kommunaalid maksan mina.

#4183674:

#4183650:

Maksan oma tudengile 500 EUR kuus. Selle eest maksab oma söögi, riided, sideteenused, trennid jms. Elab mulle kuuluvas korteris üksi, kommunaalid maksan mina.

Miks? Mul elas ka tudeng minu korteris, üüri maksma ei pidanud. Kulurahaks oli kindel summa ning selle eest maksis ka kommunaalid. Rahaliselt minu jaoks ju vahet ei ole, kas maksan kommunaalide eest ise või annan talle sellevõrra suuremat kuluraha. Aga selleks, et noor inimene õpiks algusest peale ise oma rahaga arvestama (enne maksud ja kohustuslikud kulud, siis muu), on selline mudel hulga parem.

Tegelikult nii palju vahet siiski on, et korraga tekib noorel motivatsioon  mitte veega ülearu laristada ja tuled ära kustutada, kui kodust lahkub. Ma tegin kunagi u 10-11a lastega nii, et pidid ise oma telefoni kõnekaarti aega laadima, mina ainult suurendasin igakuist taskuraha umbes selle summa jagu, mis enne telefonile kulus. Väga kokkuhoidlikult käivad siiamaani telefoniga ringi (suuremal laristajal kulub 5 eurot kuus).