Teema: Laps lasteaias sõnakuulmatu

Siin saab tulemust tuua ainult koostöö – vanemana teeksin lapsele selgeks, et küsin iga päev peale lasteaiapäeva lõppu õpetajalt, kas laps käitus normaalselt (väikesed eakohased üleannetused ei häiriks, aga pidev sõnakuulmatus oleks lubamatu) ja igal hommikul enne lasteaeda jätmist kordaks ka üle, et õpetaja sõna TULEB kuulata. Vajadusel kasutaksingi nt nädala lõpus premeerimist / millestki ilma jätmist, ehkki jah, neljasele võib nädal isegi liiga pikk aeg olla. Aga igatahes ma vanemana tegeleksin selle probleemiga.
Aga loomulikult peab õpetaja lasteaiapäeva jooksul ise end kehtestama, sina seda tema eest ette ära teha ei saa. Saad üksnes kodu poolt anda sama signaali, mida õpetajagi loodetavasti edastab: et õpetaja sõna tuleb kuulata.

Misnõttes psühholoog rääkis lapsega ja ei midagi? Jas psühholoig kutsuti last korrale kutsuma, või vanematele/õpetajateke nõu andma? Sest just viimane on tema ülesanbe. Kas psühholoog sinuga rääkis?

Kodus karistamine ei aita, liiga palju aega möödas ja lapsel puudub seos.

Mul ja ses vanuses laps ei teinud kaasa kõike. Laulutunnis tihti ei laulnud jaasa, sest ei tahtnud. Õpetajad küll rääkisid sellest, aga ei tekitanud ja probleemi. Laps nüüd 6a ja käib mudilaskooris lauluõpetaja soovil – kasvas välja lihtsalt.

Õpetajad teevad ehk liiga suure numbri asjast. Uus õpetaja äkki noor ja algaja?

Ma oma 4-aastasele lapsele ütlesin, et lasteaias kuulab tubli laps õpetajaid, kodus vanemaid. Et on kohti ja aegu, kus peab kuulama, teist varianti ei olegi. Lapsele tuleb seletada, vahel üle seletada. Laps sai sellest aru ja pole kuulda olnud, et ta ei kuulaks ja suisa vastu hakkaks. Pealegi on need tunnid head lapsele. Liikuda ja laulda on ju tore.

Laps võib olla laste seas liider, aga täiskasvanutele ta ikkagi liider olla ei saa. Kui ma kuuleks, et minu laps ei teeks kaasa kuna mingi rühma liider ei tee kaasa, siis poleks mul sugugi hea meel. Õpetaja peab ise toime tulema, mitte laskma 4-aastastel end dikteerida. Sina ju ei saa minna õpetaja asemel tundi andma. Ausalt öeldes on see jah sinu asi enda lapsele selgeks teha, kuidas tunnis käituda tuleb.

#3612797:

Palu rühma psühholoog kutsuda, saab asjasse selgust. Minu laps oli samasugune ja psühholoog vastaski, et pedagoog peab ise lapsega kontakti looma ja tähelepanu endale tõmbama. Kogu muusika.

Lasteaed vaevalt psühholoogi tundi toob. Tõde võib olla muidugi selles, et laps tahab et temaga tegeletakse, aga lapsi tunnis liiga palju ja õpetaja lihtsalt ei jõua lapseni. Tema mängib klaverit ja lapsed laulavad ja kuidas nad laulavad see seda õpetajat eriti ei huvita. Laps tajub seda ja ta parem lollitab.

Räägi palun ise sellesama psühholoogiga. Lapse kohta peab psühholoog andma ikka tagasisidet eelkõige vanemale. Sa ei tea ju, mida psühholoog õpetajatega rääkis ja ainult vahendatud info on. Väga imelik, et psühholoog ei anna vanemale tagasisidet, sest ta ju hindab lapse vaimset seisundit ja selle osas peab esmajoones just vanemaga rääkima.

Laps on kodu peegel. Küllap lasete tal kodus ka bossata ja ei suuda lapsele reegleid kehtestada. Kui ikka mitu õpetajat pidevalt kurdavad, siis on see kodu tegemata töö.

#3613228:

Näen siin vasturääkivust. Ühes lauses väidad, et õpetaja peab toime tulema, teises, et mina pean suutma last ohjeldada. Suudaksin küll, kui kohal oleksin. Aga ma ei ole. Ja hommikul räägitu ja antud lubadused on juba ilmselt unustatud. Mis võimalused on lapsevanemal veel peale rääkimise, rääkimise ja rääkimise? Nagu ütlesin, siis karistanud oleme teda mõistlikkuse piires ka. Füüsilist noomitust ju tegema ei hakka.

Laste õpetamine käib kordamise teel. Iga kord kui nii teeb lasteaias, iga kord siis seletad uuesti üle ja ütled, et selle asemel, et nüüd toredasti lasteaia õues veel turnida, kuulad iga kord minu epistlit, kuni ei õpi muusikatunnis kuulama.

#3615307:

#3615197:

Kodus ongi piirid paigas, lapsel pähe ei lase istuda, nagu üks vastaja siin arvab. Aga lasteaias mind korda loomas pole ju.

Meil näiteks tehtigi nii, et kes halvasti käitus, selle vanematele öeldi, et peab siis tundi kaasa tulema või ei saa tundi. Üks ema paar korda käis muusikatunnis kaasas, siis millegipärast lahenes ära.

Minu laps vimmas vahepeal liikumise õpetajat. Küll ikka ei meeldi tund, ei meeldi ülesanded, õpetaja sosistab, mitte ei räägi, tema ei kuule õpetajat ega taha minna sinna tundi. Lõpuks selgus, et ta ei kuulagi õpetajat vaid sehkendab seal mingite poistega (ise ka poiss) mängida ja lollitada. Selgus, et seal osad lapsed susivad üksteist, et teine halvasti käituks. Pärast seda kui rääkisin lapsega ja lasin nendest poistest eraldada, pole muresid olnud. Lapsele on rõõm liikuda tagasi tulnud ja kurtmine lõppes.