10.a laps õpib kodus ilusti ja kôik on ilusti meeles. Koolis aga kui on töö on tulemus väga halb. Olene proovinud kõike mis pähe tuleb, suuliselt vastata, läbi kirjutada, piltlikult nii palju kui võimalik, millegi järgi meelde jätmine mis seostaks ja ka “piitsa prääniku” varjanti. Miski ei aita. Kui keegi oskab anda nõu mis aitaks vôi millest selline olukord võib olla palun jagage seda infot.
Teid väga tänades!!
Mis laps ise ütleb, mismoodi tunne tal töö ajal on?
Ehk tal tekib ärevus? Tasuks uurida.
kui teemaalgataja laps koolis samalaadset õigekirja kasutab nagu tema vanem siin teemas, siis ma ei imesta, et laps koolis kahtesid saab.
1. õpi ise õigekiri selgeks.
2. hakka ise raamatuid lugema ja õpeta ka laps seda tegema – haritud inimeseks muidu ei saa.
3. lapsel on raske haridust omandada, kui puudub vanemlik eeskuju
kui teemaalgataja laps koolis samalaadset õigekirja kasutab nagu tema vanem siin teemas, siis ma ei imesta, et laps koolis kahtesid saab.
1. õpi ise õigekiri selgeks.
2. hakka ise raamatuid lugema ja õpeta ka laps seda tegema – haritud inimeseks muidu ei saa.
3. lapsel on raske haridust omandada, kui puudub vanemlik eeskuju
Ilusas eesti keeles Sulle vastus, mis ei kõla kenasti, aga iseloomustab Sind ilusti- nõme oled.
kui teemaalgataja laps koolis samalaadset õigekirja kasutab nagu tema vanem siin teemas, siis ma ei imesta, et laps koolis kahtesid saab.
1. õpi ise õigekiri selgeks.
2. hakka ise raamatuid lugema ja õpeta ka laps seda tegema – haritud inimeseks muidu ei saa.
3. lapsel on raske haridust omandada, kui puudub vanemlik eeskuju
Lause algab suure tähega (1 klass).
Kaua ta õpib ühte teemat? Mõistlik oleks õppida nt kontrolltööks mitu päeva (mitte muidugi puhkepausideta järjest, vaid ikka mõistlikus koguses korraga), siis on suurem lootus, et jääb ka kauemaks meelde. Samuti on tähtis korralik uni. Muidugi on võimalus, et lapsel ongi suur ärevus ja tööpaanika, selle vastu aitab, kui talle öelda, et kahed pole maailma lõpp, võibolla on vaja ka teraapiat, et ärevusega toimetulekut õppida. Veel on võimalus, et ongi nii viletsa mälu või kõva peaga laps, et ta ei saa lihtsalt piisavalt teemadest aru, et tööd hästi teha, need polegi talle jõukohased, aga seda ei saa muidugi niimoodi distantsilt kindlalt öelda, lihtsalt kahjuks on ka selliseid inimesi. Igal juhul pikem harjutamine, pingete maandamine või teraapia peaks aitama vähemalt mingilgi määral, sest inimesed on siiski arenemisvõimelised.
Proovige mõnikord, kas on ikka meeles. Nt õppige reede õhtul midagi esmaspäevaks ja laske tal siis laupäeval teile jutustada või läbi kirjutada. Laste mälu on väga erinev, võib olla, et tal on lühimälu ja ta järgmine päev ei mäletagi. Aga võib olla, et ongi ärevus. Võib olla keskendumisega probleeme. Proovige teada saada, millest see tuleb, et tal koolis halvasti meeles on. Veel üks aspekt – lugege hoolega ülesannete tekste, kas ta saab ikka õigesti aru, mida tegema peab. Mõni laps (kehvem keskenduja) ei süvene korralikult ülesande sisusse, vaid hakkab kohe lahendama. Tulemuseks siis vale ajavormi kasutamine keeleõppes või vale asja leidmine matemaatikas jne.
Kas sa pead silmas, et laps tööle eelneval õhtul kodus oskab ja järgmine päev enam ei saa tööd tehes hakkama? Või sa küsid töö päeva õhtul teema üle ning laps oskab, ent päeval tööd sooritades ei saanud hakkama? Esimesel juhul toetub laps ainult lühimälule ning pikaaegset mälu peaks rohkem treenima – hakake töödeks varem valmistuma, küsi iga päev lapselt need asjad üle, mida eelnevatel päevadel õppisite ja korrake, korrake, korrake. Teisel juhul on asi tõsisem, lapsel on ilmselt sooritusärevus ning tasuks konsulteerida klassijuhataja ja koolipsüholoogiga.
Ilusas eesti keeles Sulle vastus, mis ei kõla kenasti, aga iseloomustab Sind ilusti- nõme oled.
inimesel, kes kirjutab “varjant”, pole grammatikast küll õrna aimugi.
10.a laps õpib kodus ilusti ja kôik on ilusti meeles. Koolis aga kui on töö on tulemus väga halb. Olene proovinud kõike mis pähe tuleb, suuliselt vastata, läbi kirjutada, piltlikult nii palju kui võimalik, millegi järgi meelde jätmine mis seostaks ja ka “piitsa prääniku” varjanti. Miski ei aita. Kui keegi oskab anda nõu mis aitaks vôi millest selline olukord võib olla palun jagage seda infot.
Teid väga tänades!!
Oh issand, kui palju vigu!
2-he, 10.a, aga kui, töö on, olene, kõike mis, jätmine mis, varjanti, nõu mis, olla palun.
Varjant varjandiks, aga kas sa komakasutusest ka tead midagi? Ära ise küll kodus oma last õpeta! Siis ta jääbki sul 2-htesid saama. Äkki saab isegi 1-htesid 🙂
Kas olete peale parandatud töö kättesaamist analüüsinud seda (koos lapsega vead üle vaadanud)?
Kas probleem on kõikides õppeainetes või ainult mõnes konkreetses õppeaines?
Teemaalgatajale:
Minu lapsel selgus, et sama probleemi põhjuseks on düsgraafia ja düsleksia keskmine vorm. Seda saime teada tänu tähelepanelikule klassijuhatajale 2. klassis, kes suunas meid koos õpiprobleemide kirjeldusega Rajaleidjasse.
Koolis tal endiselt raske, aga nüüd vähemasti õpetajad arvestavad tema eripäraga ja talle on määratud tavaklassis HEV õppekava. Nt eesti keele tunnis loetakse kõik samat tüüpi vead üheks veaks. Seega hindamine on teine ja lapsel on hinnete pärast stressi vähem. Mälu on minu lapsel samuti väga lühike, ka see tuvastati Rajaleidjas. Saime paberid, kooli jaoks, kus kõik probleemid kirjas.
Kahjuks inglise keele ja vene keele õpetajad sellega ei arvesta… eesti keele ja matemaatika õpetajad õnneks arvestavad.
Soovitan pöörduda Rajaleidjasse, kus eripedagoog spetsiaalsete ülesannetega tuvastab lapse probleemid ja teeb kokkuvõtte ja soovitused ( ettekirjutused) kooli jaoks.
Kas kõikide ainetega on nii?
Pakuksin, et igasse töösse võiks süveneda. Mis siis, et on kehvasti läinud või suisa puusse. Kõik tööd tuleb proovida kätte saate ja võimalusel parandada. Jälgida, mida seal täpselt teistmoodi nõutakse. Vahel võib esineda mingeid nõkse, mille tõttu laps segadusse satub. Näiteks on eelnevalt teada kontrolltööks ühed kindlad ja konkreetsed küsimused, aga tegelikult küsitakse midagi muud.
Ilusas eesti keeles Sulle vastus, mis ei kõla kenasti, aga iseloomustab Sind ilusti- nõme oled.
inimesel, kes kirjutab “varjant”, pole grammatikast küll õrna aimugi.
Ja see puutub lapse ärevusse koolis kuidas?
Peaks ju pigem siis rõõmustama, et lapsevanem muretseb ja soovib, et tema laps koolis hästi hakkama saaks. Kirjavigadele oleks võinud viisakalt vastata ja parandada ja siis anda nõu, kuidas last aidata 🙂
Variante on mitu, enamus eelmistes vastustes ära toodud.
Alustaks sellest – kas suuliselt vastates läheb paremini?
Kui ei, probleem mälu, eneseväljenduse ja/või ärevusega.
Kui jah, kolm põhivarianti – puudulik lugemisoskus, probleem tähelepanuga ja/või ärevus. Pluss kehv kirjalik eneseväljendus.
Veel võib olla mingi koolielu segav sensoorse töötlemise teema (ei saa mingites tingimustes end realiseerida).
Aga ega meie muidugi ei tea. Hea eripedagoog aitab täpsustada.
Ilmselt on lapsel sooritusärevus. Kas see teema on kõikides ainetes, mida arvab õpetaja ja nagu ka varem küsiti, kui pikalt ette õpite?
lapsel võib olla kontrolltöö ajal ärevus ja must auk, et kõik õpitu kaob peast ära ja tekib segapundar, keskendumisraskused. Soovitan psühholoogi.
Meil on 12a lapsega midagi sarnast. Selgus,et ei mõista teksti, küsimusi.Vastab nö mööda
Meil on 12a lapsega midagi sarnast. Selgus,et ei mõista teksti, küsimusi.Vastab nö mööda
Tavaline kägu ju. Perekooli ikka vastu võetakse.
kui teemaalgataja laps koolis samalaadset õigekirja kasutab nagu tema vanem siin teemas, siis ma ei imesta, et laps koolis kahtesid saab.
1. õpi ise õigekiri selgeks.
2. hakka ise raamatuid lugema ja õpeta ka laps seda tegema – haritud inimeseks muidu ei saa.
3. lapsel on raske haridust omandada, kui puudub vanemlik eeskuju
Vägagi nõus antud kommentaariga. Miks seda nii palju miinustatud on?
