Teema: Laps Masingu kooli ja koolis

#3512245:

#3512045:

#3510206:

#3505435:

Tere!

Lapse iseloomustust lugedes, soovitan Kroonuaia kooli. Seal on lihtsustatud õpe olemas.

Masingus jääks ta hätta.

Soovitan käia lapsega koos Masingu koolis õppenõustamisel. Kui öeldakse, et me võime ta küll vastu võtta, aga tutvuge teiste koolidega ka ja te saate aru kui nad on kahtleval seisukohal, siis ei tasu küll last sinna panna. Kõige tähtsam on ikka võimalikult nö pehme maandumine lapsele. Kroonuaia koolis on kõik õpetajad eripedagoogilise haridusega, Masingus paraku mitte.

Ma vabandan, aga aus vastus on, et teie laps ei sobi Masingu kooli.

Psühhiaater ja psühholoog oskavad ka öelda kuhu kooli panna. Ilma nende ja logopeedi hinnanguta ei saagi erivajadustega laps komisjoni ette ega kooli minna.

Miks laps, kes 6 aastaselt oskab lugeda, tunneb kujundeid, vrve, loendab 100ni, ei peaks saama hakkama Masingu koolis? Jah, on autistlikud omadused, aga Masingu kool ongi sellele spetsialiseerunud. Kui ema ja lapsega kokku puutunud spetsialistid arvavad, et lapse peaks Masingusse sobima, ei ole ka sinul mingit alust teda sobimatuks pidada ja tema toimetuleku osas seal nii muretseda.

Liiga palju jooni. Aga edu, elame näeme.

Minul ehk pole tõesti mingit alust siin targutada, mul on sugulane seal õpetaja ja sõbranna seal õpetaja. Poole vähemate joontega õpilased pole sinna teretulnud. Nüüd veel karmistati vastuvõtmist.

Ma olen teemaalgataja lapse moodi last isegi tavakoolis õpetanud. Tavakooli suures klassis on see siiski tülikas ja mitte väga suure kasuteguriga: kannatab nii see laps ise kui teised lapsed. Aga too laps, keda õpetasin, ei olnud intellektipuudega ja oli põhimõtteliselt võimeline riiklikku õppekava ka heal tasemel omandama, nii et polnud iseenesest põhjust teda kuhugi Kroonuaia kooli saata. Lihtsalt, ta vajas eraldi ja teistsugust lähenemist, mida tavakooli tavaklassis piisavalt teha ei saanud.

Masingu kooli kohta midagi rääkida ei oska, aga koolipikendust tasub kaaluda küll. Mis sellest siis on, kui laps teistest vanem? Autismispektrihäire üle muidugi ei lähe, aga võibolla annab koolipikenduse aja võrra kõnest arusaamist paremaks treenida? Kui spetsialistid arvavad, et õnnestuks kõnet treenida, siis tasuks ära.

Te pole küll mingi õpetaja, nii rumalat teksti kirjutate. Kõne treenimine pole üldse nii oluline, kui ema kirjutab, et laps ei saa arugi räägitust ega juhendamisest.
Lihtsalt sellepärast, et Masingu kõlab paremini, pole küll mõtet last piinata.

#3513424:

#3512378:

#3512245:

#3512045:

#3510206:

#3505435:

Tere!

Lapse iseloomustust lugedes, soovitan Kroonuaia kooli. Seal on lihtsustatud õpe olemas.

Masingus jääks ta hätta.

Soovitan käia lapsega koos Masingu koolis õppenõustamisel. Kui öeldakse, et me võime ta küll vastu võtta, aga tutvuge teiste koolidega ka ja te saate aru kui nad on kahtleval seisukohal, siis ei tasu küll last sinna panna. Kõige tähtsam on ikka võimalikult nö pehme maandumine lapsele. Kroonuaia koolis on kõik õpetajad eripedagoogilise haridusega, Masingus paraku mitte.

Ma vabandan, aga aus vastus on, et teie laps ei sobi Masingu kooli.

Psühhiaater ja psühholoog oskavad ka öelda kuhu kooli panna. Ilma nende ja logopeedi hinnanguta ei saagi erivajadustega laps komisjoni ette ega kooli minna.

Miks laps, kes 6 aastaselt oskab lugeda, tunneb kujundeid, vrve, loendab 100ni, ei peaks saama hakkama Masingu koolis? Jah, on autistlikud omadused, aga Masingu kool ongi sellele spetsialiseerunud. Kui ema ja lapsega kokku puutunud spetsialistid arvavad, et lapse peaks Masingusse sobima, ei ole ka sinul mingit alust teda sobimatuks pidada ja tema toimetuleku osas seal nii muretseda.

Liiga palju jooni. Aga edu, elame näeme.

Minul ehk pole tõesti mingit alust siin targutada, mul on sugulane seal õpetaja ja sõbranna seal õpetaja. Poole vähemate joontega õpilased pole sinna teretulnud. Nüüd veel karmistati vastuvõtmist.

Ma olen teemaalgataja lapse moodi last isegi tavakoolis õpetanud. Tavakooli suures klassis on see siiski tülikas ja mitte väga suure kasuteguriga: kannatab nii see laps ise kui teised lapsed. Aga too laps, keda õpetasin, ei olnud intellektipuudega ja oli põhimõtteliselt võimeline riiklikku õppekava ka heal tasemel omandama, nii et polnud iseenesest põhjust teda kuhugi Kroonuaia kooli saata. Lihtsalt, ta vajas eraldi ja teistsugust lähenemist, mida tavakooli tavaklassis piisavalt teha ei saanud.

Masingu kooli kohta midagi rääkida ei oska, aga koolipikendust tasub kaaluda küll. Mis sellest siis on, kui laps teistest vanem? Autismispektrihäire üle muidugi ei lähe, aga võibolla annab koolipikenduse aja võrra kõnest arusaamist paremaks treenida? Kui spetsialistid arvavad, et õnnestuks kõnet treenida, siis tasuks ära.

KUHUGI Kroonuaia kooli???

Ise olete õpetaja ja kirjutate nii.

Kroonuaia nimetus on endise kooli asukoha järgi. Kroonuaia kool on väga hea kool. Seal on toredasti omavahel läbisegi terved ja erivajadustega lapsed. Väikesed klassid, isegi nt 3 õpilasega klassis, õpetajad suurepärased.

Paari aasta pärast kolib kool täiesti uude majja ja vastu saab võtta veel rohkem õpilasi. Siis vahetub ka, praegu niipalju rumalaid eelarvamusi tekitanud, kooli nimi. Praegu on ka seal piiratud laste vastuvõtt, tahtjaid on poole rohkem, kui sisse saajaid. Kroonuaia kool on kindlasti palju parem kool kui Masingu. Pole koolikiusamisi nagu Masingus ja ebaprofessionaalseid õpetajaid.

Ma ei kirjutanud Kroonuaia koolist halva mõttega. Kuhugi… no sellest koolist, kus kuni viimase ajani õpetasin, on Kroonuaia kool kaugel, teises maakonnas, sellest see “kuhugi”. Kui kodukoolis saaks tegelikult tingimused lapsele sobivaks seada (väikeklass või individuaalõpe), pole minu meelest õige laps kuhugi kodust kaugele saata.

Kroonuaia kool on väga omal kohal nendele, kellele see kool mõeldud on. Mul oli kord üks lihtsustatud õppekava järgi õppiv õpilane, kes oli Kroonuaia koolis õppinud. Seda last oli seal koolis tõepoolest õpetatud ja hästi õpetatud! Ma ei tahaks täpsemalt kirjutada, aga mul oli samal ajal teine LÕK õpilane võrdlusmaterjaliks kõrval, kes oli kogu koolitee kohalikus koolis käinud. Temal puudus igasugune õpiharjumus, ta polnud vähemvõimekam, kuid ta polnud kunagi kogenud päriselt õppimist. Kool oli tema jaoks olnud lastehoiuasutus.

Kuigi Kroonuaia koolis saab vist ka riikliku õppekava järgi õppida, on selle kooli suunitlus eelkõige neile lastele, kelle vaimne võimekus ei võimalda riikliku õppekava järgi õppida (mis ei tähenda, et neist lastest tulevikus täisväärtuslikke kodanikke ei saaks). Masingu kooli suunitlus on neile lastele, kellel vaimne võimekus normaalne, kuid kellel oleks mitmesuguste haiguste, füüsiliste puuete või autismispektrihäirete tõttu tavakoolis raske.

Te pole küll mingi õpetaja, nii rumalat teksti kirjutate. Kõne treenimine pole üldse nii oluline, kui ema kirjutab, et laps ei saa arugi räägitust ega juhendamisest.

Lihtsalt sellepärast, et Masingu kõlab paremini, pole küll mõtet last piinata.

Ärme nüüd teemat ära risusta. Teemaalgatajale soovitan veelkord spetsialistidega nõu pidada ja kaaluda koos nendega koolipikendusest tulevat võimalikku kasu. Mina julgen küll öelda, et pole pädev ütlema kas teemaalgataja laps peaks koolipikendust võtma ja kuhu kooli ta kõige paremini sobiks. Selgeltnägemise võimed mul puuduvad ja teemaalgataja lapse kohta on minul vaid see info, mis ta ise siin andis.

Oskan vaid seda kommenteerida, et koolipikendus aeglasemalt arenenud lapsele on tavaliselt kasuks tulnud (negatiivseid näited ausaltöeldes ei teagi) ja kooliks mitteküpse lapse koolisaatmine on tavaliselt eriti koolitee alguse raskeks teinud.

Kuulge te ei tea sedagi, et lihtsustatud õppes ei õpi ainult kehva vaimse võimekusega lapsed. Samas on Masingus ka kehva vaimse võimekusega lapsi küllalt. Teemaalgataja lapsel on vaimne võimekus ja intellekt korras kui ta jutust aru ei saa? Te nagu ise ka aru saate mida siin kokku kirjutate? Kui siin keegi teemat risustab, siis see olete teie.
Teie “kuhugi” seletus ei kõlba ka kuhugi. Igaüks loeb siit välja teie halvustavat suhtumist. Mõttetu punnitus.
Kroonuaia koolis on ka füüsilise puudega õpilasi ja mitte vähe. Just sellepärast kolitakse uude majja ja luuakse neile sobivamad tingimused.
Samal ajal kui Masingus on lapsed õppima pandud koristusruumi ja mujale ebasobivatesse ruumidesse klassiruumid tekitatud. Täiesti ebanormaalne.
Kirjutate, et ei tea Masingu koolist midagi. Ometi soovitate seda kooli?
Teie kirjutis on üks pudru ja kapsad.
Nüüd poete koolipikenduse teema taha🙄. Mina pole sel teemal sõnagi kirjutanud.

#3513585:

#3513463:

#3513424:

#3512378:

#3512245:

#3512045:

#3510206:

#3505435:

Tere!

Lapse iseloomustust lugedes, soovitan Kroonuaia kooli. Seal on lihtsustatud õpe olemas.

Masingus jääks ta hätta.

Soovitan käia lapsega koos Masingu koolis õppenõustamisel. Kui öeldakse, et me võime ta küll vastu võtta, aga tutvuge teiste koolidega ka ja te saate aru kui nad on kahtleval seisukohal, siis ei tasu küll last sinna panna. Kõige tähtsam on ikka võimalikult nö pehme maandumine lapsele. Kroonuaia koolis on kõik õpetajad eripedagoogilise haridusega, Masingus paraku mitte.

Ma vabandan, aga aus vastus on, et teie laps ei sobi Masingu kooli.

Psühhiaater ja psühholoog oskavad ka öelda kuhu kooli panna. Ilma nende ja logopeedi hinnanguta ei saagi erivajadustega laps komisjoni ette ega kooli minna.

Miks laps, kes 6 aastaselt oskab lugeda, tunneb kujundeid, vrve, loendab 100ni, ei peaks saama hakkama Masingu koolis? Jah, on autistlikud omadused, aga Masingu kool ongi sellele spetsialiseerunud. Kui ema ja lapsega kokku puutunud spetsialistid arvavad, et lapse peaks Masingusse sobima, ei ole ka sinul mingit alust teda sobimatuks pidada ja tema toimetuleku osas seal nii muretseda.

Liiga palju jooni. Aga edu, elame näeme.

Minul ehk pole tõesti mingit alust siin targutada, mul on sugulane seal õpetaja ja sõbranna seal õpetaja. Poole vähemate joontega õpilased pole sinna teretulnud. Nüüd veel karmistati vastuvõtmist.

Ma olen teemaalgataja lapse moodi last isegi tavakoolis õpetanud. Tavakooli suures klassis on see siiski tülikas ja mitte väga suure kasuteguriga: kannatab nii see laps ise kui teised lapsed. Aga too laps, keda õpetasin, ei olnud intellektipuudega ja oli põhimõtteliselt võimeline riiklikku õppekava ka heal tasemel omandama, nii et polnud iseenesest põhjust teda kuhugi Kroonuaia kooli saata. Lihtsalt, ta vajas eraldi ja teistsugust lähenemist, mida tavakooli tavaklassis piisavalt teha ei saanud.

Masingu kooli kohta midagi rääkida ei oska, aga koolipikendust tasub kaaluda küll. Mis sellest siis on, kui laps teistest vanem? Autismispektrihäire üle muidugi ei lähe, aga võibolla annab koolipikenduse aja võrra kõnest arusaamist paremaks treenida? Kui spetsialistid arvavad, et õnnestuks kõnet treenida, siis tasuks ära.

KUHUGI Kroonuaia kooli???

Ise olete õpetaja ja kirjutate nii.

Kroonuaia nimetus on endise kooli asukoha järgi. Kroonuaia kool on väga hea kool. Seal on toredasti omavahel läbisegi terved ja erivajadustega lapsed. Väikesed klassid, isegi nt 3 õpilasega klassis, õpetajad suurepärased.

Paari aasta pärast kolib kool täiesti uude majja ja vastu saab võtta veel rohkem õpilasi. Siis vahetub ka, praegu niipalju rumalaid eelarvamusi tekitanud, kooli nimi. Praegu on ka seal piiratud laste vastuvõtt, tahtjaid on poole rohkem, kui sisse saajaid. Kroonuaia kool on kindlasti palju parem kool kui Masingu. Pole koolikiusamisi nagu Masingus ja ebaprofessionaalseid õpetajaid.

Ma ei kirjutanud Kroonuaia koolist halva mõttega. Kuhugi… no sellest koolist, kus kuni viimase ajani õpetasin, on Kroonuaia kool kaugel, teises maakonnas, sellest see “kuhugi”. Kui kodukoolis saaks tegelikult tingimused lapsele sobivaks seada (väikeklass või individuaalõpe), pole minu meelest õige laps kuhugi kodust kaugele saata.

Kroonuaia kool on väga omal kohal nendele, kellele see kool mõeldud on. Mul oli kord üks lihtsustatud õppekava järgi õppiv õpilane, kes oli Kroonuaia koolis õppinud. Seda last oli seal koolis tõepoolest õpetatud ja hästi õpetatud! Ma ei tahaks täpsemalt kirjutada, aga mul oli samal ajal teine LÕK õpilane võrdlusmaterjaliks kõrval, kes oli kogu koolitee kohalikus koolis käinud. Temal puudus igasugune õpiharjumus, ta polnud vähemvõimekam, kuid ta polnud kunagi kogenud päriselt õppimist. Kool oli tema jaoks olnud lastehoiuasutus.

Kuigi Kroonuaia koolis saab vist ka riikliku õppekava järgi õppida, on selle kooli suunitlus eelkõige neile lastele, kelle vaimne võimekus ei võimalda riikliku õppekava järgi õppida (mis ei tähenda, et neist lastest tulevikus täisväärtuslikke kodanikke ei saaks). Masingu kooli suunitlus on neile lastele, kellel vaimne võimekus normaalne, kuid kellel oleks mitmesuguste haiguste, füüsiliste puuete või autismispektrihäirete tõttu tavakoolis raske.

Te pole küll mingi õpetaja, nii rumalat teksti kirjutate. Kõne treenimine pole üldse nii oluline, kui ema kirjutab, et laps ei saa arugi räägitust ega juhendamisest.

Lihtsalt sellepärast, et Masingu kõlab paremini, pole küll mõtet last piinata.

Ärme nüüd teemat ära risusta. Teemaalgatajale soovitan veelkord spetsialistidega nõu pidada ja kaaluda koos nendega koolipikendusest tulevat võimalikku kasu. Mina julgen küll öelda, et pole pädev ütlema kas teemaalgataja laps peaks koolipikendust võtma ja kuhu kooli ta kõige paremini sobiks. Selgeltnägemise võimed mul puuduvad ja teemaalgataja lapse kohta on minul vaid see info, mis ta ise siin andis.

Oskan vaid seda kommenteerida, et koolipikendus aeglasemalt arenenud lapsele on tavaliselt kasuks tulnud (negatiivseid näited ausaltöeldes ei teagi) ja kooliks mitteküpse lapse koolisaatmine on tavaliselt eriti koolitee alguse raskeks teinud.

Kuulge te ei tea sedagi, et lihtsustatud õppes ei õpi ainult kehva vaimse võimekusega lapsed. Samas on Masingus ka kehva vaimse võimekusega lapsi küllalt. Teemaalgataja lapsel on vaimne võimekus ja intellekt korras kui ta jutust aru ei saa? Te nagu ise ka aru saate mida siin kokku kirjutate? Kui siin keegi teemat risustab, siis see olete teie.

Teie “kuhugi” seletus ei kõlba ka kuhugi. Igaüks loeb siit välja teie halvustavat suhtumist. Mõttetu punnitus.

Kroonuaia koolis on ka füüsilise puudega õpilasi ja mitte vähe. Just sellepärast kolitakse uude majja ja luuakse neile sobivamad tingimused.

Samal ajal kui Masingus on lapsed õppima pandud koristusruumi ja mujale ebasobivatesse ruumidesse klassiruumid tekitatud. Täiesti ebanormaalne.

Kirjutate, et ei tea Masingu koolist midagi. Ometi soovitate seda kooli?

Teie kirjutis on üks pudru ja kapsad.

Nüüd poete koolipikenduse teema taha🙄. Mina pole sel teemal sõnagi kirjutanud.

Miks nii isiklikult nendesse koolidesse ja teemaalgataja lapsesse suhtud. Selleks on ju ometi spetsialistid, kes abistavad kooli suunamisel. 2 aastat veel aega otsustada ja kaaluda ka, laps areneb veel. Paraneb ja kiireneb jutust aru saamine, see ka ju autismiga seotud mitte tingimata madalama intellektiga. Masingu pole ju eliitakadeemia vaid kool erivajadustega lastega ja hea kool, nagu olen kuulnud.

Häirib, et jagate ebaprofessionaalseid soovitusi, ise samas tunnistate, et ei tea nendest koolidest midagi.
Mina hoolin lastest ja valus on lugeda kuidas te segadust tekitate ja asjatut lootust üritate anda. Autism pole ravitav.

#3515140:

See on küll täiesti jama jutt et Kroonuaiast Masingusse enam ei saa. Loomulikult on olemas transport nii kooli minekuks,kui koju tulekuks, uksest ukseni, mitu bussi ja eraldi autod. Koostöö leping on neil 1200 taksofirmaga. Pikapäeva rühm on ka loomulikult, lisaks erinevad huviringid. Klassid on pigem väikesed, seda, kui suurde kollektiivi teie laps sobib, otsustab nende komisjon teie lapsega tutvudes. Mõnes klassis on nt ainult kolm õpilast. Klassiruumid on suured ja avarad, mitte jah nagu Masingus, kus tehti koristusruumist ja dusiruumist klass. Eripedagoog/logopeed on olemas ja selle jaoks pole isegi reh.plaani vaja, see teenus on kooli poolt. Rohkem infot saate ikka siis, kui koha peale lähete. Masingu koolil on môte uuest koolist, Kroonuaia koolil on uus hoone juba olemas. Kroonuaia kooli võetakse nüüd ka vähem lapsi vastu, sest peavad olema vabad kohad kui Masingust või tavakoolis poole ôppeaasta pealt lapsed vālja praagitakse. Igal aastal tuleb selliseid lapsi mujalt kümmenkond. Kui eneseteenindusga hakkama ei saa, siis selleks toimetulekuõpe.Ei mina tea kuhu teie laps sobib, kui te juba keskkooli peale mõtlete, siis ju ikka Masingusse. Meie olime pühandunud kooli alustamisse, nii kaugele ette küll ei mōelnud.

#3514926:

Meile tegevusterapeut soovitas pigem Masingut vist sellepärast, et seal on olemas ka keskkool ja et kui juba Kroonuaias on, siis sealt enam Masingusse ei saa. Kroonuaia kool on põhikool + lisa aasta. Samas maha seda kooli ei teinud.

Ja samuti võrreldes tavakooliga, et seal just eriõppe saanud õpetajad vs tavakooli õpetajatega. Kuna poiss vajab kindlasti rohkem tähelepanu, kui keskmine temaealine, siis tavakool oleks raske nii talle kui sealsele õpetajale/klassile. Ning ka, et tavakoolis tõesti pole ruume, kuhu väikeklasse teha ja võib juhtuda, et laps õpib õppetööks sobimatus kohas, nt harjaruumis vms. Seda on kummastav lugeda, et ka Masingus samad tingimused. Kuigi nende ruumikitsikusest ja uue koolimaja ootusest olen teadlik.

Pärast siinset kommentaari, et mu laps on Masingu jaoks sobimatu, uurisin ka Kroonuaia kooli kohta ja tegelikult on neil kodukal väga vähe infot üleval. Ei saanudki aru, et kui suured klassikomplektid on, kas on pikapäeva rühm ja ReHa teenused olemas. Ma olen kuulnud, et Masingus on ka autistide kooli transpordi peale mõeldud, kuidas Kroonuaias? Masingus peaks ka reha-teenuseid osutatama (koduka info järgi) ja mõtlesin, et siis ehk on vähem lapse solgutamist.

Masingu reklaamib end kui erikooli autismispektrihäiretega lastele. Kui autistlik laps sinna potensiaalselt ei sobi, siis kes siis? Kas Kroonuaeda on nad oodatud? Mis mõttes karmistati Masingus vastuvõtu tingimusi? Küsin, sest tahangi lihtsalt infot. Mul on tunne, tegelt juba ammu, et kui sul on keskmisest erinev laps, siis ei oota teda keegi kuskile.

Neuroloogile on juba aeg kirjas, loodan, et ta saadab siis edasi uuringutele (psühholoog ja psühhiaater) või saab koha peal teha. Panin esialgu lastekliinikusse, kuna sealgi pidid spetsialistid olema kohal. Või peaks siis ka lastepsühhiaatri juurde ka eraldi ja vb topelt uuringu laskma teha, st teine arvamus? Kas on siis normaalne registreeruda mõlema kooli kompetensikeskusesse ja need korda mööda läbi käia.

Kui neljaselt käisime psühhiaatri juures, siis ma ei mäleta, et tema vaimse võimekuse suhtes oleks midagi mainitud. Lihtsalt, et on autismijooni mitmes valdkonnas. Ta küll erilist andekust pole üles näidanud (kui välja arvata head mälu ja varajast lugemisoskust), kuid pole ka öeldud, et vaimselt, akadeemilises mõttes teistest maas väga oleks. Motoorika on tal tõesti oluluselt kehvem. Jalatsid ongi meil ainult krõpsudega, nööbi põhimõttest saab aru, aga näpud ei tööta nii, et saaks ise nööbi kinni. Samuti pükste trukki või haaki. Kusjuures uuendustega lepib üsna hästi, nt et nüüd uued püksid kott vms, aga pean talle nagu teatama, et näex ostsin sulle uue(d) asjad. Ta pigem tahab rutiinsust, varem suhtus muutustesse väga rahulikult, nüûd kipub kisa taevani tõusma, kui nt tuleb plaani muutus. Nt jääme busdist maha vms. Üldse see 5.ja 6.eluaasta on selline närvilise. Ja emotsonaalsem, kuid siiski teeb paremini kaasa tunnis või kirjatükke minuga kodus. Logopeedilistest harjutustest, mida peaksime ka tegema, keeldub täiesti.

Ujumisringi panin kirja, näis, mis saab.

Kui eneseteenindusega hakkama ei saa, siis toimetulekuõpe? Normintellektiga võ isegi andeka autisti puhul on see probleem. Ta ei saa võib-olla tõesti ise nööpe kinni, aga suudab omandada akadeemilisi teadmisi. Toimetulekuõppes neid ei anta.

Kroonuaia koolis on paari viimasel aastal avatud ka tavaõppekava klassid ATH ja autismispektrihäirega lastele, sest Masingusse võetakse igal aastal vastu ainult 4 last. Arvestama peab, et Kroonuaia koolis on 8 last, Masingus 4 last klassis. Need lapsed, kellega ma ise olen kokku puutunud, kes Kroonuaia koolis käivad, on pigem väga kergete joontega ja ilma tõsisema kõneprobleemita (tavalasteaia rühmas käinud, vähe logopeedilist abi vajanud).
Selles mõttes tasub mõlemas koolis nõustamisel käia, sest sisuliselt on tegemist mõlemas koolis sama tava õppekava ja samale sihtrühmale mõeldud klassiga. Masingus on jah üks-ühele õppe puhul tingimused kitsad, sest üks-ühele õpilasi on palju; mitte üheski teises erikoolis üks-ühele õpet saada polegi võimalik, see ongi ainult Masingus; aga nii mõnegile lapsele ongi üks-ühele õpe ainus võimalus haridust saada, olgugi siis kasvõi harjakapist ümber ehitatud õpperuumis.

PS õppekava valikul ei oma tähtsust motoorne võimekus. Ka kõne mõistmise raskused on väga väga suurel määral seotud autismispektrihäirega, Masingusse on läinud ka täiesti kõnetuid või üksikute ingliskeelsete lausetega suhtlevaid lapsi. Juhul kui tavaprogrammiga toime ei tule, saab alati minna lihtsustatud õppekavale, vastupidi on väga raske kui mitte võimatu. Kui laps oskab juba aasta ennem kooli hästi lugeda ja tal on hea mälu, siis see kindlasti toetab õppimist. Mõningane mahajäämus ja erinevates valdkondades erineval tasemel oskused on autismispekti puhul tavaline.

Veidi teemast mööda, aga uurin kuidas on Kroonuaia koolis lahendatud kiusamise-vägivalla probleem? Olen kuulnud, et seal koolis on üsna palju selliseid käitumishäiretega ja vanemliku hooleta kasvanud lapsi, kes siis nõrgemate kallal ennast välja elavad. Pätte leidub loomulikult ka tavakoolis, aga seal pidi nende osakaal siiski kõrgem olema. Loodetavasti need kuuldused ei vasta tõele…

#3519593:

Veidi teemast mööda, aga uurin kuidas on Kroonuaia koolis lahendatud kiusamise-vägivalla probleem? Olen kuulnud, et seal koolis on üsna palju selliseid käitumishäiretega ja vanemliku hooleta kasvanud lapsi, kes siis nõrgemate kallal ennast välja elavad. Pätte leidub loomulikult ka tavakoolis, aga seal pidi nende osakaal siiski kõrgem olema. Loodetavasti need kuuldused ei vasta tõele…

Teie laps siis sinna kooli ei sobi, pange kohe lastekodusse oma laps, kui ta on teil ”vanemliku hooleta”.

Teemaalgataja ma tahtsin öelda, et minu laps on Sinu lapse ealine ning mulle tundub, et kirjeldasid oma loos minu last, lihtsalt nii sarnane. Ma toetan Sinu teemat, sest ma ise olen täpselt samasuguse probleemi ees. Ma tahtsin öelda, et kui Sa soovid, siis võiksime Teiega kohtuda ja proovida äkki minu poeg saaks sõbrustada ja mängida Sinu pojaga.

Nüüd on hulga aega möödas, äkki autor satub siia, et kommenteerida, millise valiku lapsele tegite ja kuidas on ta edasine areng läinud. Väga huvitab Masingu kooliga seotud temaatika.

Tere, olen teema autor.

Meie panime oma lapse siiski Masingu kooli ja nö õigeaegselt, kui oli 7 saanud. Käisin tookord nii Masingus kui Kroonuaias lapsega ja mõlemas koolis arvati, et meil pigem ikka Masingu kooli laps. Ei leidnud keegi seal ega lasteaias, et laps peaks saama koolipikendust, ka laps ise ei soovinud seda. Laps käis ka eelkoolis.

Sel aastal, kui minu laps kooli läks võeti esimesse klassi umbes 24 last, kes jagunesid väga erinevate klasside vahel. Osades klassides oli 6, osades aga 2 või 3 last jne. Vähemalt algklassides on lisaks klassijuhatajale ka abiõpetaja. Sellel aastal, kui laps kooli läks alustati uue programmiga, kus 1.klass jaotati kahele aastale. Vist üks või  kaks esimese klassi kollektiivi tegid 1.klassi ühe aastaga ära. Mina teadsin juba suve lõpus, et minu lapse klass jääb kollektiivselt klassi nö kordama. Seega lahendas see ära ka koolipikenduse. Minu lapse klassis oli neli last. Nende klassiruum oli väga ok ja sellel aastal veel parem. Alguses õppisid nad nö kapis, lauad olid riiulite vahel näoga seina poole. Neil on olnud väga konkreetne süsteem, kuidas tundi läbi viiakse. Kasutatakse piktogramme. Lapsed teavad päeva ja tunni ehitust. Tundides tehti 5- minutilisi puhkepause ülesannete vahel. Sellel aastal on õpetaja öelnud, et minu laps neid pause pole enam vajanud.

Praegu on mu laps lõpetamas esimest klassi ja peaks järgmisel aastal teise klassi minema. Tulemused pole just suurepärased olnud, kuid lapse enda areng on küll toimunud. Natuke kehvemaks on jäänud lugemine, kuid loetud tekstist arusaamine on paranenud. Saab aru paremini liitmisest-lahutamisest, arvutab lihtsamate tehetega ka üle 20-ne piiri. Tunneb huvi korrutustabeli vastu ja on iseseisvalt selle osaliselt omandanud. Lootust on. On tekkinud ka mingine huvi ja vastutus: nt kui on kodused ülesanded, teab neist ja vahel muretseb, kas sai tehtud. Õppida jäetakse üldjoones vähe ja lihtsaid asju. Kui tuju on, saab need ruttu tehtud. Kõige raskem on seni olnud ilmekalt lugemise õppimine (ei taha mitu korda sama teksti lugeda) ja kirjatehnika. Üldiselt teksti loeb isegi üsna ilmekalt, nt sosistab seal, kus tekstis on sosistamine vms, aga oleme harjutanud soravust ja ilmekust.

Käeline tegevus on ka paranenud. Kui tahab ja viitsib pingutada, suudab üsna hea käekirjaga kirjutada abijoonega vihikusse.  Aeglaselt, aga saab vajadusel triiksärgi nööbid kinni ja lahti. Saapapaela veel siduda ei oska. Oma asjade valmispanekule ei mõtle, ainult siis, kui ma ütlen, et on vaja teha. Tema ise unustaks sageli koolikotigi kaasa võtta.

Ma ei tea, kui palju on ta tugiteenuseid koolist saanud. Eelmisel aastal oli individuaalne füsioteraapia aeg ajalt ja ka logopeedi tunnid, aga sel aastal pole vastavaid sissekandeid olnud. Kasutame ka kooli REHA-teenuseid järjepidevalt.

Sellel aastal oleme kasutanud pikapäevarühma võimalust, kus lapsele väga meeldib. Eelmisel aastal proovisime ka. Laps tahtis käia, kuid väsis liigselt ja ei jaksanud pärast tundides tööd teha.

Transpordi võimalus kooli on olemas, kuid seda ei korralda kool, vaid kuidagi läbi lastekaitse või sotsiaalameti. Meie pole veel seda võimalust kasutanud. Võib olla kunagi, aga praegu oleme ise last kooli saatnud ja tagasi toonud. Soovin, et ta kunagi suudaks iseseisvalt kooli minna ja tagasi tulla. Teed ta tunneb ja teab, mis bussiga minna jne, aga ma ise ei usalda teda veel üksi linna liiklema.

Kuidas on tal Masingus läinud lapse arendamine sotsiaalses pooles ja kas koostöö vanematega on neil samuti konstruktiivne ja kaasamõtlev?

[/quote]

Vanematel on võimalus küsida päeva lõpus, kuidas lapsel koolis läks. Vajadusel omavahel muud infot ka jagada. Õpetaja või õpetajaabi annab need lapsed, kes iseseisvalt koju ei lähe vanematele isiklikult üle või saadab taksosse. Kasutusel on ka stuudium, kus meie klassi lastel on aegajalt kiitused või märkused. Erinevate ametlike teadete saatmust soovitakse ka läbi stuudiumi. Nt kui on koolis mingi stiilinädal või tunniplaani muutus vms.

Lapsed on vahetunnis ka oma klassis ja eks nad ikka soodustavad nende omavahelist mängu ja läbikäimist. Minu lapse klassis on ka mingid raamatud ja mänguasjad, millega mad vahetundides toimetada saavad. Minu meelest ka pikapäevarühm on hea koht suhtluse õppimiseks. Seal on lapsi võib olla 10-kond, erinevas vanuses. Seal nad vahel vaatavad ühiselt multikat, meisterdavad või pannakse malet mängima vms.

Mu laps on ikka suuresti see, kes ta on olnud, teistega väga arvestada ei oska. Kuid osades mängudes soovib osaleda. Tahab olla seltskonnas, kuigi selle seltskonna tegevusega alati ei liitu või läheb poole pealt ära. Kuigi ta ütleb, et see ja see on tema sõber, siis tegelikult meile tuttavat sõprussuhet ikka pigem ei ole.

Küll aga võrreldes eelmise aastaga on ta hakanud rohkem rääkima, mis koolis toimus nii õppealaselt kui teoste lastega seoses ja end teiste lastega võrdlema. Näiteks, kes oli jooksus temast kiirem vms. Eks ta vaikselt küpseb.

#3470297:

Autistliku suure lapse emana küsiks millised on alternatiivid kui Masingu kooli ei soovi panna?

Reaalsus on see, et hea kui on seegi võimalus. Selles koolis on kompetents ja eraldi tiib autistlikele lastele. Paremad tingimused kui nt pealinnas.Tavakoolides on liiga palju müra.Kui on kevade lõpu, suve laps, siis kindlasti koolipikendus.

Tallinnas on Pätsi kool, mis on mõeldud just eraldi autistlikele aga akadeemiliselt võimekatele lastele. Selle kooli ainus halb omadus on, et gümnaasiumi osa puudub.

#4172115:

Vahva lugeda, kuidas probleemne laps õiges keskkonnas areneb. See akadeemiline poole polegi esiotsa nii oluline – lugema hakkavad ju kõik ja see pole teab mis määrav, kas ladus lugemine tuleb 5selt või 9selt. Aga kui tema sotsiaalne valmisolek on juba paranenud ja ta suudab uutes olukordades kohaneda, on see väga positiivne. Sōprussuhteid ongi paljudel autistidel keeruline luua ja nii üllatav kui see ka pole – on lapsi, kes selleks ka ise vajadust ei tunne. Aga läbi ühiste huvide-harrastuste ja saab seda kindlasti ise soodustada, organiseeritid tegevustega pikapäevarühm on selleks ka super idee. Õnneks Masingus osatakse laste sotsiaalse küpsemise poolt hästi ja oskuslikult juhtida.

Vaat ei hakka kõik lugema. Tähed veerivad kokku aga reaalselt lugeda siiski ei oska.  Mul on poeg ja tema pealt tean, kooli on ta juba lõpetanud.  Jah ta oskab paljusid muid asju ja paremini kui meie, aga lugeda ta ei oska, sotsiaalsus on absoluutselt tema huvide järgi. Kui teda huvitab siis on suhteliselt sotsiaalne, kui ei siis absoluutselt mitte, vastab ühesõnaliselt kui üldse.