Esileht Koolilaps Laps on hüsteerik

Näitan 5 postitust - vahemik 31 kuni 35 (kokku 35 )

Teema: Laps on hüsteerik

Postitas:
Kägu

Ema materdada on lihtne, eks.
Kuid pean ütlema, et karistamine siin tõesti ei aita.
Pigem katsu kokkuleppeid sõlmida. Üks asi korraga, mille ära õpib. Nt kisa tehnika. Harjutate asendustegevust, kuni see saab harjumiseks.
Siis võib- olla liigu mingi põhjuse juurde, miks ta nii teeb. Leidke mingi lahendus.  Katsuge jälle harjutada, mida teha, kui ta peaks vihastama.
Sellise lapsega on raske, kujutan ette. Samas, võimuvõitlus ei vii kuhugi.  Katsu ise mitte esimesena ärrituda.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisan ka veel seda, et psühholoog on tore tugispetsialist, kuid paraku ei tule tema sulle koju last kasvatama. Raskete laste vanemad peavadki rohkem oma energiat panustama, kui tahavad tulemusi saada. Ainult teie pere saab last muuta… kui saab.
See ongi raske, isegi väga, aga vöti asub peres. Palju edu sulle!!!!

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vabandust, aga järsku prooviks last lihtsalt armastada ja loodetavasti eksin, aga tundub et teed lastel vahet.

Selline mulje võib tõesti jääda aga õnneks ta iseloom on väga avatud ja rõõmsameelne, seega on rahumeelsetel perioodidel temaga väga lihtne suhelda ja läbi saada, nii et sellest patust olen küll prii.

Tundub, et sa ei saa mõttest aru ja vaielda meeldib sulle üle kõige. Sa teed vahet lastel kuna sa ei kirjelda kuidas sa oma tervet last karistad. Esiteks juba see võrdlemine õe või vennaga on vahetegemine. Teiseks sa ei kirjuta, et su terve laps ei saa trenni, kuu aega (!) nutis suhelda ja ei käi ka nurgas. Või sa tahad väita, et su terve laps ei lähe kunagi endast välja ja ei tee kunagi valesti, teda pole kunagi vaja olnud karistada? Kolmandaks sinu ootused on mõlemale samad, ainult et üks laps on erivajadusega ja ei suuda iial neid täita. 11-aastast ei panda enam nurka seisma, seda võtet kasutatakse 4-5a peal ja mitte igas kodus. Nutiseadet ei võeta kuuks ajaks ära, vaid paariks päevaks. Lapsega vesteldakse ootustest ja toetatakse edusamme positiivse tunnustuse abil. Laps lubatakse trenni, sest trennil on ka rahustav ja lapsele eduelamust pakkuv toime.

Miks peaks normaalset, piire tundvat ja asjadest arusaavat last karistama? Niisama, et õe või vennaga võrdne oleks? Karistama peabki ülekäte läinud vabakasvatusega lapsi. Sealt need tänapäeva ülbikust lumehelbekesed tulevadki, emmed issid plutitavad kodus (nagu siit teemast loedki) ja karistada ei tohi tupsnunnukesi.

Millest sa räägid üldse?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teiseks sa ei kirjuta, et su terve laps ei saa trenni, kuu aega (!) nutis suhelda ja ei käi ka nurgas. Või sa tahad väita, et su terve laps ei lähe kunagi endast välja ja ei tee kunagi valesti, teda pole kunagi vaja olnud karistada?

Vastan sinu küsimusele:

“teiseks sa ei kirjuta, et su terve laps ei saa trenni, kuu aega (!) nutis suhelda ja ei käi ka nurgas. Või sa tahad väita, et su terve laps ei lähe kunagi endast välja ja ei tee kunagi valesti, teda pole kunagi vaja olnud karistada?”

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu 11-a laps “hüpi” ei ole, aga tal on samuti aeg-ajalt hüsteeriahood, küll vähenemas, aga aeg-ajalt siiski – kuid peagi tuleb puberteet peale ja keegi ei tea, kuidas see teda mõjutama hakkab.

Löömine on meil välistatud. Kui ta u 5-aastane oli, siis seda juhtus, aga me hoidsime siis last jõuga kinni (mida ma otseselt ei soovita, aga ennast lüüa ka ei saa lubada). Kuna ta ei kannata tegelikult “jonnides” üldse puudutusi, oli see talle raske ja meile ka, aga mingit alternatiivi me ka ei osanud leida. Nüüdseks on see igatahes paigas, et lüüa ei tohi. Me ei löö last ja laps ei löö meid/teisi. Ta ütleb vahel küll, et tahaks lüüa, et ta tahaks väga kellelegi, kes teda välja on vihastanud, haiget teha, aga ehkki see kõlab hirmsalt, siis ma tunnustan teda, et ta suudab end kontrollida ega toimi vastavalt sellele tahtmisele.

Meie puhul vanema rahulikkus ei aita olukorda ennetada ega kiiremini lahendada, kui tal “hulluhoog” peale tuleb, siis tuleb, seda võib vanemapoolse ülima kannatlikkusega natuke edasi lükata, aga kui kogunenud emotsioonid või pinged tahavad välja tulla, siis nad lõpuks ka tulevad. Küll aga tasub siiski võimalikult rahulikuks jääda, sest PEALE hoogu on palju lihtsam uuesti lapse positiivne maailmapilt kokku panna, kui olete n-ö ühel poolel olnud lapsega ega ole teineteisele (vaimselt) haiget teinud. Meil aitab natukene peegeldamine, aktiivne kuulamine, millele mingist hetkest, kus esimene “jaur” on välja keenud, saab hakata veidi endapoolset, leebemat nüanssi juurde lisama – nt lihtsustatult: kui laps karjub, et ta vihkab mind, siis ma ütlen “Sa oled praegu minu peale väga-väga vihane!/sest kedagi vihata on väga karm ja lõplik seisund, aga vihane olla võib igaüks ja see on ajutine tunne/ – Laps: “Jah, ma olen lihtsalt nii vihane praegu su peale!” – Mina: “Mul on nii kurb, et sa mu peale vihane oled. Mul on tunne, et sul endal on ka kurb olla?” /üritan leida ühisosa, mingit emotsiooni, mis meid ühendab/ – Laps: “Jah, mul on nii kurb!” – jne jne jne, vaikselt suunan meid mingite asjadega nõustuma, meelitan meid ühele ja samale poolele, ühtlasi aitan tal oma emotsioonidele nimesid anda ja püüda leida seda tegelikku algpõhjust, seda, mida ta tegelikult tunneb / väljendada tahab. Aga jestas kui väsitav ja pikk protsess see on! Vahel on tunne, et viskaks ta aknast välja (või hüppaks ise). (Me elame madalal 1. korrusel, nii et politseisse ei pea teatama.)

Meie lapse puhul on põhjus arvatavasti väga varajases eas saadud traumas, mis otseseid füüsilisi jälgi ei jätnud ja lapsel endal meeleski pole, aga võis närvisüsteemi kuidagi väga hapraks muuta. Ta on üldjuhul tark, vaimukas, väljaspool kodu enamasti ka ülimõistlik, empaatiline ja üritab hiiglama tubli olla – ja siis kodus elab aeg-ajalt need pinged hirmsa, ennast ja teisi emotsionaalselt purustava laviinina välja. Tema puhul liigne väsitamine just nimelt vallandab hüsteeriahooge, meil on seega väga paigas nii magamaminekuaeg (peab magama u 10 tundi tööpäevadel) kui ekraaniaeg, sest ekraanide virrvarr ka mõjub tema närvisüsteemile ülestimuleerivalt. Liiga palju ja liiga pingutavaid trenne ei lase tal endale kokku krabada, samuti peab jälgima, et söögivahed ei läheks liiga pikaks. Õppimine ei tohi jääda õhtusse. Kui on näha, et laps hakkab “kerima”, siis ainus asi, mis VÕIB hoo tulemist takistada, on söömine/magamaminek, aga vahel see muidugi ei õnnestu kahjuks.

Enamasti sagenevad hood siis, kui on mingi ärevam või muutusteaeg, nt kooliaasta alguses alati, jõulude paiku, vanema puhkuse lõppedes, kui on sõpradel külas käinud mingil vingemal sünnal vms.

Ma ei tea, kas mu pikast kirjast oli abi, aga äkki mingeid mõtteid TA sai.

Kõige tähtsam: armasta oma last. Ja ära lase tal endale haiget teha. (Tegelikult need on sama asi.)

Siin on kenasti näha, et asjad on lapsest lähtuvalt paigas.  Nii see ongi, et mis sobib ühele, ei sobi teisele.  See ongi nagu köiel kõnd, et pead hästi oma last tunnetama. Ükskõik kes võib sulle öelda, mida iganes sa tegema pead, aga ta ei tunne last isiklikult.

Kui trenn on üldiselt soovitatav ja aitab ka vaimu paigas hoida, siis meie lapsele nt ei sobi õhtused trennid üldse. Ta on pärast täiesti väsinud, õppimisvõimetu ja õnnetu ka. Väga oluline on see tasakaal leida, mis just oma lapsele sobib. Sama uneaja ja nutiseadmetega. Mõnikord on neist viimastest rahustamisel just abi. Nt vaatad mingeid naljakaid videoid koos lapsega.  Samas agressiivseid mänge tuleks jällegi vältida.

Üks tuttav ütles, et said nõu õhtul kõik väsitavad päevasündmused selja taha jätta ja naeruteraapiat teha. Leida midagi sellist, mis oleks lõbus, ajaks naerma, et laps saaks hea tujuga magama minna.

Hüsteeriahooge kindlasti võimendab kogunenud pinge lapse ja vanema vahel. Laps peaks tundma, et kodus on tal ok, olenemata sellest, milline ta on. Jah, ajab närvi vahel, aga siis tuleb ennast jälle kokku võtta.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 5 postitust - vahemik 31 kuni 35 (kokku 35 )


Esileht Koolilaps Laps on hüsteerik