Esileht Väikelaps Laps on jonnakaks muutunud

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Laps on jonnakaks muutunud

Postitas:
Kägu

Laps on 3,5 ja viimasel ajal ajab ainult oma tahtmist taga. Kõik peab olema nagu tema tahab. Kodus valib toitu, lasteaias sööb kõik ära. Kodus ei korista oma mänguasju ära, lasteaias on väga kuulekas. Viimasel ajal kodus ka ei taha end ise riidesse panna, 10 korda peab ütlema siis alles liigutab. Tänaval kõndides ainult kõnnib väga aeglaselt, vahel veiderdab. Suur probleem on sebrad, laps ei saa aru, kust auto tulla võib ja kas jookseb üle sebra või jääb keset sebrat ootama. Pean iga kord pragama või üle tee tassima, käest kinni ta pole nõus hoidma. Pidevalt on üks stress, mida ta jälle teeb ja millest aru ei saa. Kui kusagile lähme, siis jutust aru ei saa, kui ütlen, hakkame minema. Mingist loogilisest jutust aru ei saa jne. Vaidleb vastu või lihtsalt ei kuula. Lisaks, kogu aeg ütleb, et “emme on kaka”. On seda öelnud ka tänaval, arsti juures jne kui oma tahtmist ei saa. Lasteaias on tal palju sõpru, kuid kõigiga ei mängi mis sest, et teised tahavad temaga mängida. Tema tahab mängida ainult selle ja tolle lapsega, teised on “kakad”. Tal ongi ainult 2 last, kellega pidevalt mängib lasteaias. Saan aru, et on olemas “hullud kahesed”, kuid laps saab varsti 4. Sellist iseloomu ei näidanud ta kaheselt ka. Mis siis kui ta ei hakkagi mind kuulama? Või on see ikkagi mööduv nähtus?

Please wait...
Postitas:
Kägu

mööduv nähtus.
Mina olin vist liiga leebe, koristasin ise või koos, paneme riidesse koos vahel tahab ise, üle tee läheme käest kinni alati, kui kuskile minema hakkame, siis lihtalt ütlen piisava varuga seda ette ja kordan, ei lähe närvi, pole midagi teha jmt.
Jonn ja trots võib tal sul olla käskiva stiili peale. JA vanus on niikuinii praegu üsna manipuleeriv

Please wait...
Postitas:
Kägu

Möödub
Aga seda kiiremini ja lihtsamalt möödub, kui sa ei hakka tema eest asju ära tegema (mida oskab, teeb ise, lasteiaias ja hiljem elus ei hakka keegi teda riietama ega lusikaga suhu toppima toitu), reeglid paigas, keelud alati ühed ja samad, nõudmised samad, ise oled rahulik, aga kindel. Igasugused “pooleksmurdunud küpsise draamad” ja “mina tahan teist tassi, vala teise käega!” tuleb lihtsalt üle elada.
Ja emaga ei räägi laps niimoodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Peres on teil muidu nagu…korras kõik või? Omavahelised suhted kaasaga? Kodus ei esine kiunu ja vingumist, nähtavat ja tajutavat mitterahulolu?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ka 3a.
See kakavärk on mingi arenguetapp. Mul ka laps ütleb iga asja kohta kaka. Õhtul nt küsib, et räägime muinasjuttu kakast. Ma ütlen juba u pool aastat järjest, et ei räägi, ta ikka küsib. Üldse ta proovib lausetes asendada suva sõnu kakaga, u et kas sobib ja mis küll emme-issi vastavad, kui ma nii ütlen. Ma ütlen tavaliselt, et jäta lora.
Minu oma tahab kodus ka pidevalt asju visata. Ülim õnn, on kui saab kõik vildikad põrandale virutada. Muidugi ta peab need ise kokku korjama, see teda üldse ei koti, talle meeldib koristada. Teatab ise, et Mari viskas kõik põrandale, Mari peab nüüd kõik kokku korjama. Tassib neid ühekaupa topsi tagasi, ise kilkab iga kord. Ma pole keelanud ka, hapraid ega ohtlikke esemeid ei anna kätte lihtsalt.
Tänaval ongi minu arvates lastega hullumaja. Me elame sellises piirkonnas, mis on päeval tühi. Ma kogu aeg drillin, vaadata vasakule ja paremale, aga enamasti ei tule ühtki autot. Ei tekigi ohutunnet. Ta ullike jääb ka tänaval võõraid inimesi pea kuklas suu ammuli vahtima, see võib vabalt keset sõiduteed juhtuda. Näeb midagi ja seisab ja vahib. Eriti tore on siis, kui ise tõukerattaga parajasti veereb ja jõllama jääb. Issand, mu närvirakud… Õnneks rohelist tuld ikka siiani on nõus ootama olnud. Seda küll ära looda, et ta hakkaks 4a aru saama, kust auto võib tulla. Täiskasvanudki koperdavad ette hooletusest autodele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

3-aastase kriis. Järgmine kriis lapse arengus on vanus 7 (Lev Võgotski järgi).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tead, see on täielikult eakohane käitumine. Mul on täpselt sama vana laps ja täpselt samad teemad päevakorras ja tunnistan, et mu kannatus katkeb tihedamini kui ma seda tahaks. Mulle öeldakse mitu korda päevas kui oma tahtmist ei saa, et emme sa ei meeldi mulle enam. Tavaliselt ütlen selle peale, et okei, no pole hullu. Samamoodi peab oma tahtmist saama või on maailma lõpp, kõike tahab ise teha ja kui välja ei tule siis on kisa, käest kinni tänaval hoida ei taha, riidesse panna ei taha, hambaid pesta ei taha, magama kohe kindlasti minna ei taha jne jne. Vanem vend oli vanasti see, kellele ta alt üles vaatas aga nüüd öeldakse vennale, et sa ei meeldi mulle, mine ära jne. Ühesõnaga täielik metslane kodus. Lasteaias on super tubli, ainult kiidetakse, ei jonni, kuulab sõna, saab kõigiga hästi läbi. Muud polegi soovitada kui kannatust varuda ja loota, et see etapp peagi läbi saab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti tavaline käitumine. Meil kaka asemel ikka röögitakse, et “käi persse”. Ühesõnaga väga hästi õpib uusi väljendeid vanemalt õelt ja vennalt. Ega ei aita midagi, kui ütlen, et nii ei räägita. Eriti piinlik on avalikus kohas.
Kui laps on kodus lasteaiast, siis on meil hullumaja kuubis. Traavib mööda korterit ringi, sõidab oma mänguautoga kõik nurgad maha, ajab autoga koera taga, loobib asju laiali, lööb teisi ja siis saab ise teiste käest vastu. Siis jälle röögib, kuidas talle liiga tehakse. Eriti suur haiget tegija olen mina, ainult, et mind pole läheduseski, kui poiss haiget saab.
Tubasid pole mõtet üldse koristada, kui laps kodus. Kui lasteaeda läheb, siis tõmban hinge ja naudin vaikust. Mõneks tunniks teen toad korda ja tunnen sellest rõõmu.
Kui meie poiss oma tahtmist ei saa, siis kiljub täiest kõrist. Ikka mitu korda päevas. Ühestki kokkuleppest kinni ei pea. Käime poodides ja ta pisarsilmi lubab, et ta ei nõua ühtegi asja. Anname järele ja lubame ta koos teistega poodi. Tulemuseks on kiljuv ja rabelev laps, keda siis poest välja tirime. Kui autosse kellegiga istuma jääb, siis vähemalt kiljub ja röögib autos.
Kõige parem on temaga maal. Lasen ta seal lahti nagu mullika keset kevadet. Teeb, mis tahab seal. Istub kasvõi porimülkas ja mängib. Varuriided võtan kaasa, sest tagasi tulles on ta nagu märg kass. Kummikutest valame vett välja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti tavaline käitumine. Meil kaka asemel ikka röögitakse, et “käi persse”. Ühesõnaga väga hästi õpib uusi väljendeid vanemalt õelt ja vennalt. Ega ei aita midagi, kui ütlen, et nii ei räägita. Eriti piinlik on avalikus kohas.

Kui laps on kodus lasteaiast, siis on meil hullumaja kuubis. Traavib mööda korterit ringi, sõidab oma mänguautoga kõik nurgad maha, ajab autoga koera taga, loobib asju laiali, lööb teisi ja siis saab ise teiste käest vastu. Siis jälle röögib, kuidas talle liiga tehakse. Eriti suur haiget tegija olen mina, ainult, et mind pole läheduseski, kui poiss haiget saab.

Tubasid pole mõtet üldse koristada, kui laps kodus. Kui lasteaeda läheb, siis tõmban hinge ja naudin vaikust. Mõneks tunniks teen toad korda ja tunnen sellest rõõmu.

Kui meie poiss oma tahtmist ei saa, siis kiljub täiest kõrist. Ikka mitu korda päevas. Ühestki kokkuleppest kinni ei pea. Käime poodides ja ta pisarsilmi lubab, et ta ei nõua ühtegi asja. Anname järele ja lubame ta koos teistega poodi. Tulemuseks on kiljuv ja rabelev laps, keda siis poest välja tirime. Kui autosse kellegiga istuma jääb, siis vähemalt kiljub ja röögib autos.

Kõige parem on temaga maal. Lasen ta seal lahti nagu mullika keset kevadet. Teeb, mis tahab seal. Istub kasvõi porimülkas ja mängib. Varuriided võtan kaasa, sest tagasi tulles on ta nagu märg kass. Kummikutest valame vett välja.

Mis see kirjeldus on nali või? Kogu teemat lugedes jääb mulje, et vanemad kardavad end kehtestada ja piire seada. Väga vähe on juttu distsipliinist ja karistustest. Nagu pärdikuid kasvataksite inimeste asemel…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ka 3a.

See kakavärk on mingi arenguetapp. Mul ka laps ütleb iga asja kohta kaka. Õhtul nt küsib, et räägime muinasjuttu kakast. Ma ütlen juba u pool aastat järjest, et ei räägi, ta ikka küsib. Üldse ta proovib lausetes asendada suva sõnu kakaga, u et kas sobib ja mis küll emme-issi vastavad, kui ma nii ütlen. Ma ütlen tavaliselt, et jäta lora.

Minu oma tahab kodus ka pidevalt asju visata. Ülim õnn, on kui saab kõik vildikad põrandale virutada. Muidugi ta peab need ise kokku korjama, see teda üldse ei koti, talle meeldib koristada. Teatab ise, et Mari viskas kõik põrandale, Mari peab nüüd kõik kokku korjama. Tassib neid ühekaupa topsi tagasi, ise kilkab iga kord. Ma pole keelanud ka, hapraid ega ohtlikke esemeid ei anna kätte lihtsalt.

Tänaval ongi minu arvates lastega hullumaja. Me elame sellises piirkonnas, mis on päeval tühi. Ma kogu aeg drillin, vaadata vasakule ja paremale, aga enamasti ei tule ühtki autot. Ei tekigi ohutunnet. Ta ullike jääb ka tänaval võõraid inimesi pea kuklas suu ammuli vahtima, see võib vabalt keset sõiduteed juhtuda. Näeb midagi ja seisab ja vahib. Eriti tore on siis, kui ise tõukerattaga parajasti veereb ja jõllama jääb. Issand, mu närvirakud… Õnneks rohelist tuld ikka siiani on nõus ootama olnud. Seda küll ära looda, et ta hakkaks 4a aru saama, kust auto võib tulla. Täiskasvanudki koperdavad ette hooletusest autodele.

Selles vanuses laps peaks ikka juba mina- vormi kasutama. Kui sa muidugi ise ennast ka emmetad, siis pole ime.
Kui laps hakkab oma kakajutte rääkima, siis ei ole mõtet midagi öelda. Kui sa reageerid, tuleb seda teksti veel. Kuna ta juba ootab teie reaktsiooni, siis ilmselt pole “jäta lora” olnud ainus, mis sa talle ütled.
4- aastased saavad suurepäraselt aru, mis on foor ja kui on õpetatud, siis teavad ka seda, kuhu poole peab vaatama. Ma ei räägi taksopargi ristmikust, aga tavalisel kahesuunalisel teel saab küll laps aru, mida tegema peab ja et sebra tuleb üles otsida.
Sa alahindad ja halvustad oma last (ullike, jõllab, vahib suu ammuli, temaga on hullumaja), selle asemel räägi inimese kombel ja ära pea teda idioodiks, kellele õpetatu külge ei jää.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänan oletamast, minu lapse areng on tunnistatud eakohaseks veidi targemate spetsialistide poolt kui perekooli kägu.
Mis see foor üldse siia puutub, teemaalgataja kirjeldas ju sebraga ülekäiku. On ikka vaks vahet, kas laps oskab tee ääres seistes lihtsalt kahele poole vaadata või päriselt hinnata, kust auto tulla võib, mida teemaalgataja kirjeldab.
Nii et sinu targutamine on minu lapse kakajuttudega üsna samal tasemel, seega mis ma muud sulle ikka oskan vastata kui et jäta lora.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka kodus üks selline.
Praegu nelja aastane ja kuskil aasta tagasi lõi ikka kohutav iseloom välja. Ei kuula, vaidleb vastu, trambib jalgu, näitab keelt jne jne. Peres on veel 3 piigat ja pole veel sellist frukti näinud.
Minul pole tema üle mingit kontrolli. Räägin heaga ja halvaga, tema raiub oma tahtmist edasi ja käitub täiesti ebaaktsepteeritavalt.

Õnneks mul on mees sõjaväelane ja kui tema lõpuks kõvema hääle tõstab siis jäävad kõik majas vait sh ka problemaatilne laps.
Loodan, et see mingisugune faas ja laps kasvab sellest välja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loen seda teemat niiöelda ette, lapsel veel aega enne kui kolmesekski saab.
Hindame kodus rahu, teler taustal ei mängi, kodust väljas pigem looduses, pidevalt ei poodle või siis lühem käik lapsega koos. Laps käib meiega kaasas ka kirikus ja tulevikus pühapäevakoolis. Aitaks see ometi kahe-kolmeste jonniiga leevendada, eks paistab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis see kirjeldus on nali või? Kogu teemat lugedes jääb mulje, et vanemad kardavad end kehtestada ja piire seada. Väga vähe on juttu distsipliinist ja karistustest. Nagu pärdikuid kasvataksite inimeste asemel…

Sinusugused on lihtsalt kohutavalt reaalsusekauged oma juttudega, et last tuleb lihtsalt rangemini kasvatada, keelata ja karistada, seada piire ja nõuda distsipliini – küll siis metsik laps muutub nagu imeväel leebeks, nunnuks, viksiks ja üliviisakas mudilaseks.

Oleks see siis nii lihtne, tõesti! Minul, näiteks, pole mingit probleemi last keelata ja hüvedest ilma jätta – olen kindla sõnaga (kui midagi ütlen, siis ongi nii) ja nutt mind ka ei pehmenda, aga… Tegelikkuses näen kogu aeg, kuidas piirid ja karistused nagu mingist hüvest ilmajätmine (“Kui sa seda raamatut lõhud, siis läheb see kapi otsa!”), mingiks ajaks teise tuppa panemine (“Kui sa venda togid/lööd/kiusad – siis lähed teise tuppa ega tule sealt välja enne kui oma kiusamise lõpetad!”) või lapse soovi täitmata jätmine, näiteks: “Sellise koleda karjumise peale ma ei anna sulle küll mitte midagi, lõpeta see karjumine ja küsi ilusti, siis vaatame!” ei muuda metsikut 3-aastast last kukununukeseks. Ei – kui tal tuleb järgmine “tuur” (provokatiivse halva käitumise hoog) peale tuleb – siis käitub ta jälle nagu metslane, lihtsalt trotsides seda, et eelmine kord lõppes halvasti – pandi asi kapi otsa, ta ise teisaldati teise tuppa vms.

No näiteks minu 3-aastasel on “tore” komme visata oma kaisuloom demonstratiivselt põrandale ja siis käsutada mind: “Võta üles!!!” Selle peale ütlen mina alati: “Ära aja kiusu ja võta ise oma asjad üles, kui tahad – mina sinu asju ei korja!” – mille peale siis laps röögib aina kohutavama häälega: “Võta üles, võta üles!”, nutab, viskab põrandal silda, kriiskab… see võib kesta tunde. Kuigi laps pole niimoodi märatsedes mitte kunagi oma tahtmist saanud – ometigi aeg-ajalt tuleb meil jälle sellised stseene ette. Trotsi varud selles lapses on ikka meeletud. Ja muid sarnaseid stseene.

No ilmselt, kui võtta vits/rihm ja peksta laps üks kord sinikatesse, teine kord sinikatesse… siis võibolla õnnestuks tekitada kabuhirm keretäie ees ning laps ei julgeks enam “tuuritada”. Vahel naerame mehega, et kui viiks lapse mõne oma tuttava karmi vanema põlvkonna inimese juurde, siis temasugune saaks ilmselt iga päev rihma nii mis koliseb! (jah, julm nali, ma tean)

Kui aga nii kaugele päris minna ei taha, siis ongi ainus võimalus oodata nn. väljakasvamist. Meil on nii, 3 ja 3,5a vahel tuli lapsel metsikuid provokatiivse käitumise “tuure” ette väga sageli, siis kuskil 3,5 hakkaksid “tuurid” jääma harvemaks ja praegu, kui laps saab varsti 4-aastaseks, on “tuurid” jäänud harvaks. Aina rohkem näitab oma paremat poolt – naeratab, vestleb ilusti, mängib mõistlikke mänge jne. Kuigi aeg-ajalt lööb metsikus veel välja.

Nii et jah, areneb, tuleb rohkem mõistust pähe – ja kasvab välja, ilmselt.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Väikelaps Laps on jonnakaks muutunud