Teema: .

See on raske vanus ka. Minul oli seitmes klass viimane, kus ainult neljad-viied. Kaheksandas tulid kahed-kolmed sisse ja üheksandas jäin istuma! Asi ei olnud selles, et ma poleks aru saanud, vaid viitsimatuses! Mul ei olnud üldse motivatsiooni ja vanemad korrutasid ainult, et “pead” ja “meie omal ajal ka õppisime” jne.

Minule oleks sel eluperioodil rohkem mõistmist ja toetust vaja, seda, et keegi mu tundeid valideeriks, ütleks, et on tõesti nõme ja raske asi, jah. Ja alles peale seda vaataks, kuidas hakkama saada ning selgitaks, et vahel tulebki ka nõmedatest ainetest end läbi närida. Minu kodus pöörati palju rõhku hinnetele, alguses sain neljade eest õiendada, hiljem kolmede eest ja lõpuks muidugi kahtede eest. Mind oleks aidanud kui kolm oleks kodus aktsepteeritav tulemus olnud nendes ainetes, milles ma tugev ei olnud või mis mingil põhjusel täiesti vastu hakkasid. Et keegi oleks öelnud, et tead mis, lihtsalt vea ennast läbi, tulemus ei ole oluline, aga negatiivsele poolele see langeda ei tohi!

Lohutuseks võin öelda, et mul on tänaseks magistrikraad ja ülikooli lõpetasin cum laude. On suur erinevus, kas õppida kohustuslikus korras KÕIKI aineid või valida omale ala, mis päriselt meeldib. Nii et kuskile paadi alla ma oma teismeea hädade tõttu ei sattunud. 12nda klassi hinded olid seinast seina, kolmed-neljad-viied enamvähem võrdselt, aga eksamitulemused sain üllatavalt head.

Proovi talle parem öelda, mida selle ainega tulevikus teha annab ehk milleks see kasulik on. Äkki tal tekib siis natuke motivatsioon seda õppida. Ja mõnda asja võite üritada koos õppida või kui ta juba tükk aega pole aru saanud ja su jaoks tundub ka seletamine keeruline, võid isegi lisatunde/eraõpetajat kaaluda. Muidugi, eks ta pööritaks selle peale silmi, aga ehk saaks kõige hullemast august välja ja pärast läheks juba libedamalt. Vähemalt proovida võib ka seda varianti, kui probleemid jätkuvad, aga see eeldab muidugi, et laps juba saab aru, et tal ongi neid teadmisi vaja, ja ikkagi proovib ka koostööd teha. Eks selles kooliastmes tulebki välja, milleks lapsel on suuremad eeldused ja milleks väiksemad, ained liiguvad juba sellele tasandile, kus kõike päris linnulennult enam ei omanda ja teooria on juba põhjalikum kui ainult paar lauset. Muidugi tekitab senisel nelja-viielisel trotsi, kui kolmed ka sekka tulema hakkavad, samuti tekitab õppeainete rohkus ja suurenev raskus soovi kuskilt viilida ja enamasti valitakse selleks aine, mis tundub igavam (või kus lapsele mingil põhjusel tundub, et õpetaja laseb viilida). Aga kui laps oma kõige raskemast ainest viilides oma elu veel raskemaks teeb (sest hiljem on ju veel raskem teemast aru saada, kui kergemad etapid õppimata jäeti), siis ongi vanema toetavat õlga vaja.