Esileht Koolilaps Laps õppimise suhtes positiivsemaks – kuidas?

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

Teema: Laps õppimise suhtes positiivsemaks – kuidas?

Postitas:
Kägu

Laps muidu tubli õpilane ja hinded korras aga vahel on jube ving mingi aine suhtes (on juba 7ndas klassis). Nt et talle ei meeldi see või too aine või aineõpetaja kuna ta ei saa aru jne.
Räägin, et ega aineõpetaja ei ole selles süüdi, et sa mingist asjast aru ei saa ja siis aine ei meeldi.
Tuleks enne teemad endale kõik selgeks teha. Ning enne töövihiku täitmist peab õpikust vastava osa läbi lugema – selle peale pööritati silmi, et aga tal ei ole ju aega. “No kuku pikali, ausõna”. Sellise vastuse peale pööritasin mina silmi. Ja kui üritan seletada, siis blokib see pubekas täiesti ära, et ärgu ma õiendagu…
Seletasin, et meie omal ajal kui midagi ei osanud, otsisime teistest raamatutest infot juurde. Tänapäeval on raamatukogudes veelgi suurem valik ja Google on ka olemas. Peaks ju suutma asja omale selgeks teha kui vaid tahtmist oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik ei peagi meeldima ju, see on normaalne. Kooliasjad tuleb lihtsalt kohustuse korras ära teha, mitte ei pea neid aineid või õpetajaid armastama. Ja ei tasu ajada seda pläma, et õpetaja pole kunagi süüdi, kui laps aru ei saa. Ka mina pean ülikoolis õppides osa aineid lihtsalt kodus selgeks tegema, sest loeng on täielik ajaraisk.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole jah iga kord meeldiv ja tulebki lihtsalt kohustuse korras ära teha. Aga ei peaks alati ka õpetajaid süüdistama.
Tuleks end kokku vütta ja õpikust lugeda. ja vajadusel lisamaterjali. Miitte, et alati on kõik teised süüdi, mitte ise. Ja see ajabki mind närvi, et alati süüdistatakse kõiki teisi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on raske vanus ka. Minul oli seitmes klass viimane, kus ainult neljad-viied. Kaheksandas tulid kahed-kolmed sisse ja üheksandas jäin istuma! Asi ei olnud selles, et ma poleks aru saanud, vaid viitsimatuses! Mul ei olnud üldse motivatsiooni ja vanemad korrutasid ainult, et “pead” ja “meie omal ajal ka õppisime” jne.

Minule oleks sel eluperioodil rohkem mõistmist ja toetust vaja, seda, et keegi mu tundeid valideeriks, ütleks, et on tõesti nõme ja raske asi, jah. Ja alles peale seda vaataks, kuidas hakkama saada ning selgitaks, et vahel tulebki ka nõmedatest ainetest end läbi närida. Minu kodus pöörati palju rõhku hinnetele, alguses sain neljade eest õiendada, hiljem kolmede eest ja lõpuks muidugi kahtede eest. Mind oleks aidanud kui kolm oleks kodus aktsepteeritav tulemus olnud nendes ainetes, milles ma tugev ei olnud või mis mingil põhjusel täiesti vastu hakkasid. Et keegi oleks öelnud, et tead mis, lihtsalt vea ennast läbi, tulemus ei ole oluline, aga negatiivsele poolele see langeda ei tohi!

Lohutuseks võin öelda, et mul on tänaseks magistrikraad ja ülikooli lõpetasin cum laude. On suur erinevus, kas õppida kohustuslikus korras KÕIKI aineid või valida omale ala, mis päriselt meeldib. Nii et kuskile paadi alla ma oma teismeea hädade tõttu ei sattunud. 12nda klassi hinded olid seinast seina, kolmed-neljad-viied enamvähem võrdselt, aga eksamitulemused sain üllatavalt head.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole jah iga kord meeldiv ja tulebki lihtsalt kohustuse korras ära teha. Aga ei peaks alati ka õpetajaid süüdistama.

Tuleks end kokku vütta ja õpikust lugeda. ja vajadusel lisamaterjali. Miitte, et alati on kõik teised süüdi, mitte ise. Ja see ajabki mind närvi, et alati süüdistatakse kõiki teisi.

Päris nii lihtne see ka pole, et õpetaja kohe üldse süüdi ei ole… Mitte küll isiklikult süüdi, aga iga õpetaja õpetamisviis lihtalt ei sobi lapsele ja tal pole ehk veel taskust võtta kõiki neid õppimisnippe, mis talle endale sobiks. Ta on ju alles laps.

Aga sina emana saad küll last aidata, eriti kui ta sulle kiruma tuleb, sinu ees on aus. Aita tal leida erinevaid viisa, kuidas asi selgeks teha. Mõnele aitab lugemine, mõnele tähtsamate faktide välja kirjutamine, mõnele sobib otsida sellel teemal õppevideosid (kui neid on), mõnele ja mõne asja õppimiseks sobib jooniste uurimine või ise jooniste/mõttekaartide koostamine jne. Õppimistehnikaid on väga mitmeid!

Ja ma olen täiesti kindel, et iga aine võib ükskõik millisele lapsele huvitav olla, kui seda esitatakse just temale huvitavas vormis. Aga klassid on suured ja õpetajad pole ju ka jumalad, kes kõigi individuaalsete vajadustega suudavad arvestada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Proovi talle parem öelda, mida selle ainega tulevikus teha annab ehk milleks see kasulik on. Äkki tal tekib siis natuke motivatsioon seda õppida. Ja mõnda asja võite üritada koos õppida või kui ta juba tükk aega pole aru saanud ja su jaoks tundub ka seletamine keeruline, võid isegi lisatunde/eraõpetajat kaaluda. Muidugi, eks ta pööritaks selle peale silmi, aga ehk saaks kõige hullemast august välja ja pärast läheks juba libedamalt. Vähemalt proovida võib ka seda varianti, kui probleemid jätkuvad, aga see eeldab muidugi, et laps juba saab aru, et tal ongi neid teadmisi vaja, ja ikkagi proovib ka koostööd teha. Eks selles kooliastmes tulebki välja, milleks lapsel on suuremad eeldused ja milleks väiksemad, ained liiguvad juba sellele tasandile, kus kõike päris linnulennult enam ei omanda ja teooria on juba põhjalikum kui ainult paar lauset. Muidugi tekitab senisel nelja-viielisel trotsi, kui kolmed ka sekka tulema hakkavad, samuti tekitab õppeainete rohkus ja suurenev raskus soovi kuskilt viilida ja enamasti valitakse selleks aine, mis tundub igavam (või kus lapsele mingil põhjusel tundub, et õpetaja laseb viilida). Aga kui laps oma kõige raskemast ainest viilides oma elu veel raskemaks teeb (sest hiljem on ju veel raskem teemast aru saada, kui kergemad etapid õppimata jäeti), siis ongi vanema toetavat õlga vaja.

Please wait...
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )


Esileht Koolilaps Laps õppimise suhtes positiivsemaks – kuidas?