Teema: Laps praegu esimesse klassi – kas kellelgi on kogemust?

Kui on tubli laps, kes loeb ja kirjutab ja saab loetust aru võib proovida. Vastasel juhul mitte, sest ta ei saa ju kaasa teha teistega.

Tasandusrühm? Kindlasti mitte varem kooli, pigem lausa koolipikendus. Tasandusrühma ei panda nalja pärast vaid laps vajab mitmekülgset abi koolivalmiduse saavutamiseks. Ka on ebatõenäoline, et seal on nii võimetud pedagoogid, kes ei valmista kooliks ette, pigem vastupidi-väga tugevad õpetajad, see rühm nõuab seda.

Või mõtled liitrühma? St eri vanusega lapsed koos?
Kas ei tule kõne alla lasteaia v rühma vahetamine(liitrühmast sellisesse rühma, kus kõik on koolieelikud ja tehaksegi koolieelset ettevalmistust) või vähemalt eelkooli vms?

Selleks, et laps (kes polnud k a 1.oktoobriks veel 7aastane) läinuks varem kooli, tulnuks sellest KOV teavitada enne selle aasta 1.maid. Sooviavaldusele tuli lisada nõustamiskomisjoni või lasteasutuse, kus laps käib, hinnang (koolivalmiduskaart) lapse koolivalmidusest, sealhulgas sotsiaalsest küpsusest.
Kohustuslikust ajast varem kooli minevate laste dokumendid vaatab Haridusamet enne elukohajärgse kooli määramist üle. Taotlus võidakse ka tagasi lükata, sellest antakse Teile kindlasti teada.

Selline info on ametlik.

Lisaks veel: koolide õpilaste nimekirjad läksid “lukku” kui ma ei eksi siis 10.septembri kuupäevaga st ilmselt(loomulikult kontrolli koolist) on hetkel hilja last I klassi nimekirja saada (v a juhul kui ta vahetab kooli st on juba kuskil koolis I kl nimekirjas)

Täiesti mõttetu lapse segadusse ajamine.
1) Kui sinu lapse rühmaõpetajad tõesti lapsega tähti-numbreid ei õpi, kirja eelharjutusi ei tee jne, siis palun informeeri sellest lasteaia juhtkonda. Millegipärast ma ei usu, et see päris nii on.
2) Individuaalne kooliks ettevalmistus toimubki peamiselt kodus. Kodu vastutab lapse koolivalmiduse saavutamise eest, lasteaed on seaduse järgi üksnes kodu toetav asutus. Lasteaias tehakse õppetegevusi peamiselt gruppides või kogu rühmaga. Iga lapse jaoks sellest, mida lasteaias tehakse, ei piisa, et koolivalmidus saavutada, laps vajab individuaalsemat juhendamist ja rohkemat kordamist – ehk et vanemaid või eraõpetajaid, kes aitaks.
3) Mängu ei tasu alahinnata, see on 6-7-aastase lapse jaoks veel üks põhitegevusi ja -vajadusi. Mäng arendab ja õpetab last tohutult, sh vabamäng, selle käigus arenevad ja kinnistuvad just enesekohased ja sotsiaalsed oskused, mis on kooliks vähemalt sama vajalikud kui lugemine ja arvutamine.
4) Kui laps ei soovi lasteaias magada, mine talle lõunaks järele. Kui paneksid ta 1. klassi, peaks ta samuti ju alates kella 12-13 üksi kodus olema, sest koolipäev kestab 1. klassis vaid 4 tundi.

Ma ei oska öelda, kui võimekas su laps on aga kuu ajaga on koolis päris palju juba õpitud. Geom. ruumilised kujundid, pool aabitsat+ TV, kirjatehnika, luuletusi, laule, silbitamine jms. Esimene veerand hakkab juba lõpusirgele jõudma.
Kui ta selle kõik suudab järgi õppida, siis ei tohiks probleemi olla. Aga õppesüsteemis, kus klassis on 30 last, ei tasu väga individuaalsele tegelemisele loota… Kõik lapsed tahavad oma tähelepanu.
Pigem tasuks vb uurida alustuseks eelkoole? ringe? ise õpetada? eraõpetajat?
Istuma küll naljalt last ei jätaks.

#2935936:

Aga saan ma õigesti aru, et isegi kui mul oleks Maailma Kõige Targem Laps ja see oleks Hea Plaan, siis bürokraatia tõttu on see niiehknaa teostamatu?

Jah, saad õigesti aru. pealegi, kui ütled, et su laps pole klassikalises mõttes kooliküps, siis ei antaks ilmselt talle ka üldse seda luba varem kooli minna, isegi kui see muidu võimalik olkeks. Pealegi on uude kollektiivi sisseelamine väga raske, kui su laps pole ka mingi eriliselt andeks, siis oleks suures kollektiivis ja uue rutiiniga harjumine, kui teistel on juba üle kuu aja aega kohaneda ja õppida olnud, talle tohutu katsumus, miks sa tahad teda nii raskesse olukord üldse panna? Sellest võib alguse saada koolihirm ja stress, mille tagajärgi on raske olematuks teha. Väikeklassi algusest peale saab lapse panna ehk koolis, kus väikeklass on olemas. On koole, kus seda pole ja seal läheb aega enne, kui see tehakse, kõik oleneb ka sellest, mitu last seda vajab, ja kooli juhtkonnast. Muidu on olemas küll mu teada juhtumeid, kus laps läheb kohe esimesest klassist väikeklassi, aga parem oleks ta kooli panna ikka ette nähtud ajal, mitte varem. Eelkool on muidugi hea mõte, eriti hea oleks ta panna eelkooli just sinna kooli, kus ta tulevikus käima hakkab.

#2936249:

#2936159:

Sellest võib alguse saada koolihirm ja stress, mille tagajärgi on raske olematuks teha.

Koolihirmu talle tõepoolest ei soovi. Praegu aga on tal kujunenud/kujunemas lasteaiahirm – kevadest saadik on hommikuti see “Ei taha lasteaeda minna!” ja viimasel ajal ei taha enam kohale jõudes autost välja, riietusruumis ei taha riideid vahetada, poeb peitu, mõnikord nutab. Varem läks lasteaeda hea meelega ja sellist käitumist ei olnud isegi sõimerühmas mitte. Lasteaeda on muidugi ainult aasta veel, aga ega see koolihirmuks üle ei või minna?

Muusika- ja võimlemistunnid talle väga meeldivad (üks hommik jõudsime hiljem, teised juba riietusid võimlemistunniks, siis oli lapsel vähem kui minutiga riided vahetatud ja oli esimesena ukse juures valmis), samuti meeldivad talle logopeedi tunnid. Ega ma täpselt ei saagi temast aru, et mis siis tegelikult stressi tekitab. Võimalik, et rühm ongi tema jaoks liiga suur ja lärmakas, sel aastal on neil ka rohkem pisikesi.

Tegelikult ega ma ei tahagi ju last niivõrd kooli, soovin talle võimalikult emotsionaalselt turvalist ja arendavat keskkonda, mida tundub, et praegune lasteaiarühm kahjuks anda ei suuda. Samas hakata praegu lasteaeda ja/või rühma vahetama, oleks ka lapsele suur stress ja vabalt võib ju vihma käest räästa alla sattuda. Ehk leiame Rajaleidjaga koostöös mingi lahenduse.

Miks sa last eelkooli panna ei taha?
Minu laps, kel samuti sünnipäev oktoobris, käis ka nö tasandusrühmas. Lasteaiast soovitati ta aasta varem kooli panna, sest ta oli oluliselt nutikam ja lahtisema peaga kui ta rühmakaaslased ja nö akadeemilised oskuded olid tal olemas. Oli isegi mure, et tundides tulevad vastused tema suust kiiemini kui õpataja jõuab küsimuse lõpetada ning teised sõna ei saagi.
Kuid sotsiaalse poole pealt polnud ta veel kaugeltki kooliküps. Nii hakkas ta kaks korda nädals eelkoolis käima. Eelkooli grupid on tavaliselt väikesed, on teised õpetajad kui lasteaias (äkki su lapse ei sobigi lasteaia õpetajaga?) ning seetõttu võib ka õppetöö olla palju huvitavam ja tulemuslikum.

Minu laps läks esimesse klassi kevadel ja sai seal käia vaid paar kuud. Põhjuseks oli võõrriiki kolimine. Kõik oli uus, ka keel. Ei olnud mingit meeletut sokki. Eks ta raskem oli ja kindlasti lisatöö lapsevanemale.
Ka mu tuttavate seas on lapsi, kes on läinud esimesse klassi keset kooliaastat. Põhjuseks on olnud kolimine ning on tundunud mõttekam panna laps kohe kooli kui hakata lasteaia kohaga jamama. Ja igati hästi on neil lastel läinud.

minu laps tundis kaheselt kõiki tähti ja numbreid, neljaselt hakkasime otsast peale, sest lasteaias oli kõik ära unustanud.
Kooli minekuks käis eelkoolis ja lasteaias oli ka ettevalmistus. Päädis asi sellega et terve esimese klassi istusin iga päev lapsega mitmeid tunde, alla kahe tunni ei saanud kunagi hakkama ja õppisime, õppisime, õppisime. Esimese klassi tase oli võrreldes sellega milleks lasteaia viimases rühmas ettevalmistati nagu öö ja päev. Ei osanud ka olla valmis selliseks tohutuks vaheks, sest lasteaias öelud ja seadusest tulenev tase oli lapsel olemas. Jah, kindlasti oli mitmeid kes olid palju osavamad lugejad, arvutajad, kirjutajad kuid seaduse järgi esimesse klassi minemiseks vajalik tase oli olemas. Tegelikkus oli aga see, et ega ikka ei saa esimeses klassis hakkama kui vabalt lugeda ja kirjutada ei oska, sh ka kirjatähtedes. Lugema, kirjutama õppimisega meil vähemalt küll ei tegeletud. Seda pidi juba oskama.

#2936289:

Sest… mõned vanemad käivad reaalselt tööl?

Kuidas teemaalgataja mõtleb kooliskäiva lapsega hakkama saada? Esimeses klassis lõppevad tunnid kella 12 ajal. Saan aru, et tegemist on lapsega, kes vajab pidevat tegelemist. Kas see laps hakkab ise koolist koju tulema? Või peaks teemaalgataja iga päev lapse koolist koju tooma? Kas see laps saab üksi kodus hakkama, kuni ema on tööl või peaks teemaalgataja koos lapsega kodus olema?
Teemaalgataja soov oli laps kooli panna, siis peab ta ju selliste probleemidega tegelema. Peab arvestama võimalusega, et ta ei saa “reaalselt tööl” käia, kui peab last kodu ja kooli vahet transportima.
Mulle jäi mulje, et see pole teemaalgataja jaoks probleem, sellest tekkiski küsimus, et kui kooli viimine ja toomine pole probleem, siis miks hoida last praegu lasteaias lõunani? Võtku nagu koolilapski laps lõunast lasteaiast ära ja tegelegu temaga kodus.

Kui sa ütled et lapsele meeldivad muusika- ja liikumistunnid, logopeeditunnid ja õhtune mänguaeg, samas lasteaeda ta minna ei taha ja ei taha seal magada. Siis mulle tundub et on 2 põhjust – tal ei ole enam päevast unevajadust aga õpetaja sunnib magama ning ta ei klapi selle õpetajaga üldse. Kindlasti su laps ei oska seda hinnata kas õp. tegeleb piisavalt ja kas värvimispilt on titekas, tema hindab õpetajat kui inimest ja seda tunnet mis neil omavahel tekib.

Seega pole ju üldse probleem sinu lapses või et sa peaks sellega tegelema. Probleem on selles ühes õpetajas ja sellega peab tegelema lasteaia juhtkond.

#2938718:

Enamasti on meil koolimajad suured, seal on rohkem lärmi kui lasteaedades.see et on võimalus olla väikeklassis ei tee seda olematuks. Kuidagi peaks ta ju garderoobi saama, lõunat sööma. Ja tunnid on läbi kell 12. Samas pikapäeva rühm talle ei sobi.
Ja peale kooli õppimiseks on ta liiga väsinud…
Kui sa tööl ise ei käi või sul on keegi kes temaga pool päeva tegeleb, võib sellest midagi välja tulla aga kahtlen.
(Lapsevanem kelle laps käis väikeklassis, enne seda tasandusrühmas, kooli läks 7, 5 aastaselt)

Võib ka teisiti minna. Meie lapse koolis on väikeklassid eraldi majatiivas, riided on oma klassis nagis, lõunat söövad sellisel ajal, kui suuri klasse vähe on, väikeklassidele on eraldi pikapäevarühm, mis sobib ideaalselt ja meie laps teeb seal kõik kodused ülesanded ära ning pole ka pärast seda väsinud.
(Lapsevanem, kelle laps käib väikeklassis ja kooli läks paar kuud pärast 7-aastaseks saamist)

#2938880:

Erakooli saab lapse panna ka poole õppeaasta pealt. St kool otsustab, kas ta võtab selle lapse, ei pea mingi haridusametiga asju ajama. Ma usun, et Walforfi koolis võiks laps hakkama saada, sest seal ei eeldata kooliastujalt lugemisoskust jmt. Samas kui soovid lapse sinna vaid üheks aastaks panna, siis pead temaga näiteks järgmisel suvel järele õppima või panema ta tavakooli 1. klassi, sest Waldorfis on esimestel aastatel tempo oluliselt aeglasem kui tavakoolis.

mis mõttes ei pea haridusametiga asju ajama? Erakoolide laste üle on neil ka siiski mingi arvepidamine.