kas keegi on oma lapse sinna õppima pannud ja miks? mõtlen siin, et kuna laps ei oska nagunii ka soome keelt hästi, siis miks mitte? kas keegi oskab rääkida plussidest-miinustest?
Sa ise räägid rootsi keelt nii perfektselt, et suudad last koolitöödes toetada – aidata?
Mida te ometi teete oma lastega! (retooriline remark)
Ühe oletatava kasutegurina võõrkeelsest koolist on võimalik keeleoskus, aga mida selline solgutamine teeb laste psüühikaga. Keeleoskus tuleb võõras riigis niigi. Koolilapsele on tähtsate inimeste ringis vanematest ja perest kohati esikohal sõbrad, kuulumine kuhugi. Kolimine võõrasse riiki, keelt ei oska (see tuleb küll ajapikku, aga sisseelamise aeg, enese kehtestamine keelt oskamata jne).. Soome kolides on keelekeskkond igapäevapildis soomekeelne, mis aitab kaasa kohanemisele ka soome õppekeele osas, ei toeta aga oluliselt rootsikeelses koolis keele osas. Lisaks kõlab kodus emakeelena ikka loodetavasti eesti keel (mis päev päevalt jääb kesisemaks, lapse arenedes peab arenema ka keel, mitmekülgsemaks muutuma, suuremaid väljakutseid esitama, võõral maal on see kahjuks pea võimatu). Missugune on kohalike suhtumine (poliitiline hoiak, kogukonna hoiak) rootsikeelsetesse koolidesse/ elanikesse, millise riigi kodanikku sa tahad kasvatada, millised on tema väljavaated peale lõpetamist rootsikeelse ainekeelega Soome tööturul, kas pere tutvusringkond Soomes koosneb rootsikeelsetest inimestest…….
Igatahes on sinu plaan rootsikeelse kooli osas kahtlane, esmajärjekorras lapse psüühilise stabiilsuse tagamise osas. Turvaline keskkond esmajärjekorras!
Lastega ei tehta inimkatseid.
Millised vihased ja kitsarinnalised kommentaarid, need kaks eelmist.
Eelviimasele kommentaatorile, lihtsalt abiks maa peale tagasitulekuks – oled Sa vahel mõelnud näiteks sellele, et ka diplomaatidel on kooliealised lapsed, kellest mõned käivad oma kooliea jooksul suisa mitmes erinevad mitte-emakeelses koolis ja elavad mitmes erinevas keelekeskkonnas? Sinu traktaadi kohaselt kasvab lapsest, kes pärit eestikeelsest perekonnast, elab ajutiselt nt saksakeelses keele- ja kultuurikeskkonnas ning omandab haridust ingliskeelses koolis, sootuks ühiskonnakõlbmatu ja ebastabiilne inimene!? Lubage naerda!
Teemaalgatajale – Sina ise tunned oma last, tema kohanemivõimet ja keelevaistu kõige paremini. Ükski keeleoskus ei jookse mööda külge maha, rootsi keele õppimine annab aluse ka norra ja taani keele omandamisele.
Mida laps asjast arvab? Mis on lapse soovid ja unistused? Kelleks ta tulevikus saada tahab? Kuidas laps planeerib suhtlemist praegust sõpradega? Kas laps tunneb end hästi – missugust enesetunnet tekitab temas eelseisev kooliminek? jne
Teemaalgataja ei rääkinud teemapüstituses rootsi keele ja sealses keskkonnas elamisest midagi.
Vastavalt teemale tulid ka vastused.
Mina abielu kaudu rootsikeelsest perekonnast Soomes ja ei näe üldse, et see paha mõte oleks, miks mitte? Kooliasjades lapsi kodus ei peagi ju Soomes aitama, nad teevad kõik koolis ära ju, tekivad rootsikeelsed sõbrad ja mis siis, tore ju? Soome keele õpib laps Soomes elades ju niikuinii ära.
Mina ka paneks 🙂 soome keelt õpib ta nii või naa ära aga osates rootsi keelt saab ta ka norrakatest ja taanlastest aru. Keegi siin mainis dialekti aga rootsis ja norras ongi kümneid dialekte! Lapsed õpivad kiirest. Endal kodus 8a laps, kel ka 4 keelt ja ega ta sellepärast kuidagi teistmoodi pole ja saab väga hästi hakkama. Ise oskan 5 keelt ja ainult kasu sellest.
Sellist asja nagu \”POOLKEELSUS\” ei ole olemas! See on fakt.
Soovitan lugeda Colin Bakeri käsiraamatut \”Kakskeelne laps\” (pealkirja võiks teisendada ka \”mitmekeelne laps\”). Lugege ja saate targemaks keelte omandamise, lapsest keelte keskel, lapsevanematest,üldisest keskkonnast ja põhimuredest seoses mitmekeelsusega. Soovitan.
Soomes on ka ju veel eesti kool. Aga minu teada lähevad enamus lapsi Soomes piirkonnakooli. Nn Eesti, rootsi jt rahvuste koolid, mis on ülelinnalised on keelekatsetega, st nad peavad teadma seda keelt. Aga nt eesti koolis on osa aineid eesti, osa soome keeles kohe algusest peale.
\”POOLKEELSUSE\” mõiste looja kommentaar peegeldab ignorantse inimese \”loogikat\” mitmekeelsuse küsimuses, vabandust, aga nii see on.
Soovitan rohkem lugeda mitmekeelsust puudutavat kirjandust.
Kui pere on eestikeelne ja laps õpib võõrkeelses koolis, siis sellest lapsest kasvab kakskeelne laps:) See on fakt ja mitte minu väljamõeldis:)
Kogu sinu kommentaar on üks mitmekeelsuse kohta liikuvatele müütidele tuginev näide sellest, kuidas inimesed enda jaoks lahkavad mitkemeelsuse \”probleemi\”, sellest tehakse probleem (väga sage on sinu kommentaariga sarnane põhjendus vene lapsevanematel, kes peavad leppima, et kool muutub eestikeelseks – kardetakse nö \”poolkeelsuse\” teket, see on rumal seisukoht). Neouroloogilised uurimused mitmekeelsusest, kakskeelsusest tõendavad, et lapsed, kelle igapäevases elus on L1 ja L2( ehk siis kaks keelt vähemalt), on arenenuma intellektiga, erksamad reaalainetes, nende aju on rakendatud 10% asemel 90% ulatuses, analüütilisema mõtlemisega kui ükskeelsed lapsed.
Eestis on koole, kus õpivad eesti õppekeelega klassides muukeelsed lapsed (uusimmigrandid) – ka sellsites klassides õppivate eesti emakeelega laste analüütiline mõtlemine on parem, kui tavaklassi lastel.
Egas muud, kui suurendada enda kui lapsevanema teadlikkust maailma asjadest läbi lugemuse aktiviseerimise:) Ole tubli!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
