Mure selles, et minu esimese klassi poiss saab pidevalt märkuseid päevikusse. Läbiv teema on, et segab tundi ja ei allu klassikorrale.
Olen talle seletanud, et tunnis ei tohi rääkida ja niheleda, et see segab teisi kes tahavad õppida. Saab aru küll aga ikkagi ilmuvad päevikusse märkused. Ise seletab ta, et teised teevad ka ja tema läheb nö. vooluga kaasa. Mõistus täitsa otsas juba…
kas õpetajaga oled ikka vestelnud? milles konkreetselt seisneb lapse tunni segamine ja mitteallumine?
Ma läheks esimese sellise märkuse peale õpetajaga rääkima. Et asi väga käest ära ei läheks. See on jube, kuidas mõned tunni ajal ringi jalutavad ja oma suud kinni ei hoia.
Küsi, kas on võimalus, et sa lähed tundi vaatama. Lapsega muidugi väga tõsised jutuajamised, keelud, karistused, kui vaja, ninnu-nännu siin ei aita.
Meil olid ka esimes klassis poisiga erinevad probleemid. Ei suutnud vahetunnist tundi lülituda, otsis liigselt õpetaja tähelepanu, jne.
Kodus sarnaseid olukordi ette ei tule, ka allumatust ei esinenud.
Palusin kolmandal veerandil õpetajalt luba olla tunnivarjuks, et paremini aru saada, mis toimub või mida ette võtma peaks. Käisin kahel päeval erinevates tundides, algul edvistasid kõik lapsed, aga peagi ei pannud mind täehelegi, nii, et nägin üsna tõest pilti (nii enda lapsed, kui klassist tervikuna).
Pärast tegime õpetajaga koos esialgse plaani, millised oskusi on vaja arendada ja kuidas seda teha. Oluline on see aspekt MIDA teha selle asemel, et…
Õpetaja kasutas ka mõnda aega meeldetuletamise kaarte ja kokkuleppe märke. Üldiselt oli muutuste alus, et õpetaja lõi lapsega kontakti (väärtustas lapse tugevaid külgi, kiitis ja tegi kokkuleppeid). Ta oli just mingi koolituse läbinud ja täis indu uusi meetode rakendama. need toimisid, muidugi mitte imeväel, aga Tasapisi läksid asjad paremuse suunas.
Teisel aastal oli probleeme palju vähem ja kolmandas peaaegu ülse mitte.
Püüa oma last kiita ja toetada, mõelge koos välja millised on need oskused, mida tal tuleks endas arendada, üles leida. Oskus ennast maha rahustada, oskus õpetajat jälgida, oskus ennast kaaslasel mitte segada lasta jne.
Soovitan lugeda: \”Minu armas marakratt\” ja \”Taasleitud käitumine\”
Psühholoog. Kui on, siis koolipsühholoog- laps õpib ennast rohkem jälgima ja oma käitumist kontrollima.
Poistel ongi alguses raske kooli nõudmistega kohaneda, see võtab aega. Samas on mõni õpetaja äärmuslikult nõudlik, pead ise teadma, kas tundides täiesti paigal istuda on su lapsele jõukohane või mitte. Minu lapsel on Aspergeri sündroom ja teda tõesti peab mõnikord 2x keelama, kui mõni teine oskab niisamagi olla. Kindlasti oleks õpetajal mugavam, kui ta koolis \”tundi segamas\” ei käiks. Kuid ka temal on õigus haridusele ja kooliskäimisele ilma koolikiusamiseta õpetaja poolt.
On meilgi probleeme olnud selles osas. Märkuseid kuhjaga. Nüüd on poeg 4. klassis ja asi parem. Mida tegime? Hea käitumise korral tunnustamine (ka õpetaja poolt). Nihuläinud juhtumite puhul rääkimine, rääkimine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kodus on ta pigem selline omaette olija. Aegajalt läheb õega mängides asi käest ära aga kui ma kurja häält teen siis rahuneb ilusti maha. Olen talle igati seletanud kuidas ja miks koolis käituda. Alustasin sellega juba lasteaia viimases rühmas. Kui mõnel nädalal pole märkust olnud siis olen teda kiitnud ja premeerinud ( mõne tema valitud filmi vaatamine, uus mänguasi, temale meelepärane ühistegevus). Karistuseks on nännist ilma jäämine, teleka- arvuti keeld.
Esimesel lastevanemate koosolekul rääkis õpetaja, et tema ninnu- nännutaja ei ole. Et on range. Teiste lastevanematega rääkides on välja tulnud, et ka nende lapsed saavad tihedalt märkuseid ka tühisemate asjade pärast. Samuti on ta poisile pannud märkuseid asjade eest mis on tehtud. Lihtsalt viskab kiire pilgu peale ja ei märka kõike.
Tean, et sai pikk kiri nüüd aga oma laps on ikka kõige armsam.[/tsitaat]
Mis on tühised asjad? e-kooli tuleb teade: õpetaja märkas, et…..See on Sulle informatsioon, mida Sinu laps tunnis tegi/tegemata jättisVastavalt sellele sii ka reageerid. Sina võid oma lapse peale kurja häält teha, õpetaja reeglina ei või.
Proovi asja mõistusega võtta, kas iga õpetaja tuju on tõesti lapse tehtud reaalne pahategu või mitte. Kui teile on sattunud samasugune õpetaja kui minu lapsel oli, siis ei näe su laps kunagi telekat ega arvutit, lõpuks pole enam midagi ära keelata, kogu aeg on uued kaebused.
Ma lasin vahepeal karistuseks kirjatehnikat teha.
Muidu on halb emotsioon koolist magamaminekuni saatmas- ei või seda, ei või teist.
Ja ega su laps tunnis vähem ei nihele, kui ta telekat kodus ei vaata. Täpselt sama palju niheleb. Õpetajal on kogemused, ta on seal kohapeal- andku siis lastele, kes nihelevad, lisaülesandeid, et neil ei oleks aega niheleda.
Nõus kägu 16:27 ja kägu 16:45. Õpetajast sõltub palju ja alati ei ole see väike tunnis nihelev inimene seda üüratut märkustehulka küll ära teeninud. See lõputu jada teda paremaks ei muuda. Küll aga motiveerib toetus ja tunnustus. Tõsisemad jutuajamised sekka kui vaja. Karistusi on meil olnud stiilis \”paar päeva sõbrad külla ei tule\” ja järgmine nädal taskuraha ei saa. Aga neid oleme rakendanud väga vähe. Meil on lisaks see teema, et poisid saavad märkusi, tüdrukuid leebeid hoiatusi suusõnaliselt.
no aga kui laps paneb teisele lund kraevahele, nii et püksid, sokid ,saapad jms on märjad. kas siis on märkus ikka noh õigustatud või mitte?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
