Teema: Laps tuli kapist välja

Kas tütar ise ütles oma partneri kohta \”pruut\”?! Kui ei, siis ära sina ka nii nimeta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]http://www.youtube.com/watch?v=NhqH-r7Xj0E Mida on siin vihata või karta kui järelem mõelda… [/tsitaat]Ega ei olegi. Välja arvatud see, et tütar ehk oma elu ilmaasjata keerulisemaks elab, kui see olla võiks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas siis ilmaasjata? Kas tõesti oleks 2013. aastal PAREM oma tunded maha suruda ja elada ühe väga kibestunud ja kurva (noore) inimesena? Uskumatu, et ikka veel arvatakse, et homoseksuaalsus on VALIK. Ei ole ju? Ma ei mäleta, et mina nooremana otsustasin, et vot, mulle meeldivad poisid. [/tsitaat]Kui sa sellest teemast midagi teaksid, siis sa teaksid ka, et kohati on see justnimelt valik. Kohati ei ole. Kohati on.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui sa sellest teemast midagi teaksid, siis sa teaksid ka, et kohati on see justnimelt valik. Kohati ei ole. Kohati on.[/tsitaat]

Tegelikult on ikka nii, et kui SINA sellest teemast midagi teaksid, siis sa teaksid ka, et see ikka ei ole valik. Kas sina ärkasid üks hommik ülesse ja otsustasid, et nüüd oled hetero?

Teemaalgataja, sa oled üks väga tore ja mõistev ema! Jätka samas vaimus. Ja ilmselt kui sul on mingeid küsimusi, siis su tütar vastab neile hea meelega.

Aga kirja kirjutamine on tõesti hea mõte!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tegelikult on ikka nii, et kui SINA sellest teemast midagi teaksid, siis sa teaksid ka, et see ikka ei ole valik. Kas sina ärkasid üks hommik ülesse ja otsustasid, et nüüd oled hetero?[/tsitaat]Ma tean seda teemat tõesti vägagi lähedalt. Minu valik ongi olla hetero ja just naiste hulgas see ongi väga tihti nii.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma tean seda teemat tõesti vägagi lähedalt. Minu valik ongi olla hetero ja just naiste hulgas see ongi väga tihti nii. [/tsitaat]

Sinu lakoonistest lausetest võib välja lugeda, et tegemist on biseksuaaliga? Kui nii, siis on tõesti otsustada ühe või teise võimaluse kasuks, sest mõlemad valikud on vastuvõetavad, kui inimene ise on sobiv. See, et sinul oli võimalus teha rahuldustpakkuv valik, ei tähenda, et ka teiste inimeste võimalused-valikud on sarnased – seega mõistlik on mitte teha järeldusi ainuüksi enda kogemustest, vaid vaadata maailma lahtiste silmadega.
Kui paduheteromehele- või naisele öelda, et tänasest ja edaspidi on sinu ainuvõimalikuks valikuks samast soost partner, siis mis sa arvad, milleni see viib? Imelise metamorfoosini? Parimal juhul tunneb inimene, et tema elu on puudulik ja võib-olla suudab ta leida mingi muu, mitteseksuaalse väljundi, millesse oma energiat suunata, halvimal juhul aga … mõtle ise.
Või lihtsustatult – kui inimene ei söö nt heeringat või sibulat, siis ta ei hakka seda nautima ka siis, kui kõik teised kiidavad ja söövad. Inimesed lihtsalt on erinevad.

[tsitaat]Ta on alati olnud natuke rohkem poisilike huvidega, lapsest saati. Müttas alati poistega ringi, nukud, kleidikesed jätsid ta täiesti külmaks. On nüüdseks juba mitu aastat professionaalsel tasemel jalgpalli mänginud. Üsna kli¨eemaiguline? Muidugi, jalgpallihuvilisi poistega mängijatest heteronaisi on ka küll ja küll maailmas. Aga poistest pole ta tõesti mitte kunagi huvitunud olnud. Mul ei tule mitte üks kord meelde kui ta oleks öelnud, et mõni poiss on sümpaatne või nägus vms.[/tsitaat]
Mina olen sünnist saati täpselt selline olnud. Nukud huvitasid mind ainult nii palju, et nendele oli lahe maja ehitada. Esimene suhe oli mul 19-aastaselt ja seegi minust kõvasti vanema meespoole initsiatiivil. (Ei kahetse midagi.)

Need välised tunnused võivad petlikuks osutuda. Mind ei ole iialgi naissugu tõmmanud, absoluutselt mitte. Tänaseks olen 40-aastane ettevõtja, 10 aastat abielus ja kahe lapse ema. NN. meestetöödega saan küll igal hetkel rõõmsasti hakkama.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Just seda ma teengi. See, mida näen, ei ole nähtav neile, kellel omal pole samalaadset kogemust – kas siis isiklikku või mõne lähedase inimese oma. Pettumusel vastassoos on tänapäeval VÄGA suur roll inimeste soolistes eelistustes. See on lihtsama vastupanu teed minek. Naine ei mõista meeste loogikat, mehed on naist palju kordi alt vedanud – lihtsam on valida kaaslaseks naine. Piirid, mis seda vanemal generatsioonil teha keelavad on noortel ajakirjanduse ja homode haipimise abil maha võetud. Kõik on ju normaalne (uus normaalsus!), järelikult milleks vaevelda, vireleda arusaamatute meestega suheldes, kui saab suhelda omasugusega. Samuti käib see häbelike naiste kohta – mehele külge lüüa ei julge, naisega on julgem tunne, ikkagi omasugune. Biseksuaal või mitte – enamik omasooiharaid ongi tegelikult pettunud biseksuaalid. Seda ma väidangi. Paduhomosid on väike osa. Ma ei tee neid järeldusi ainult enda, vaid paljude endataoliste pealt. See jutt, et \”me oleme selliseks sündinud bla-bla\” – see käib väga väikese osa kohta, kuid see suurem seltskond kõik poeb sinna varju, et maailmale oma lihtsama valiku teed minekut dramaatilisemalt esitada. Kõik suhtes olevad biseksuaalid usuvad, et nad on padulesbid või padugeid – kuni hetkeni, mil oma partneris pettuvad ja imekombel vastassoost isendisse armuvad. Siis saavad neist üleöö täiesti heterod ja varasem elu oli viga. Ei olnud viga ega olnud ka vältimatu tee. Valik oli. Kordan üle – ma ei räägi sündinud homodest, neil on loomulikult vaid üks tee. Sündinud homo on reeglina ka väliselt eriline, temas on mõlema soo jooni. Ülejäänud on mugavushomod ja siin ei ole küll vaja rääkida mingist vältimatust tõmbumisest oma soo poole. See on puhas valik, mitte tõmbumine. [/tsitaat]
Ma ei tea, mida selle peale peaks ütlema nüüd. Nõustun? Jään endiselt seisukohale, et inimesed on erinevad. Kas enamus homoseksuaale on vastassoos pettunud heterod või mitte, või on seda vaid väike protsent homoseksuaale, selle kohta mul andmed puuduvad. Kui teemeelgataja ütleb, et tema tütar on juba lapseeas olnud poisilikum ja mingit tõsisemat huvi vastassoo vastu ei ole üles näidanud, siis mina lapsevanemana mingit vali-oma-orientatsioon teemat ei tõstataks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei tea, mida selle peale peaks ütlema nüüd. Nõustun? Jään endiselt seisukohale, et inimesed on erinevad. Kas enamus homoseksuaale on vastassoos pettunud heterod või mitte, või on seda vaid väike protsent homoseksuaale, selle kohta mul andmed puuduvad. Kui teemeelgataja ütleb, et tema tütar on juba lapseeas olnud poisilikum ja mingit tõsisemat huvi vastassoo vastu ei ole üles näidanud, siis mina lapsevanemana mingit vali-oma-orientatsioon teemat ei tõstataks.
[/tsitaat]Eks see ole lapsevanema valik ja otsus. Võimalik on jätta võitlemata ja jätta valik täiesti lapse teha, võimalik on ka uskuda, et võitlemisega tehakse lapsele head ja päästetakse ta valest valikust. See on tegelikult täpselt sama olukord, kui tüdruk on valinud poisi, kes vanematele ei meeldi või kellega suhtesse nad ei usu. Mida sel juhul vanem tegema peaks? Eks tõesti omad vead peab iga inimene ise tegema, tõenäoliselt lapsevanema sekkumine ei muuda tõesti midagi. Kui just lapses endas mõnda sarnast kahtlust pole olnud, mida siin esitan.
Ahjaa, see poisilikkus ja suhete puudumine ka. See pole üldse mingi soovalikutega seonduv teema, pigem enesehinnangu või julgusega. Tal ei ole ju MINGEID suhteid olnud, ka mitte naistega, seega pole ka naised teda siiani tõmmanud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
´
Mina lapsevanemana ei tunne, et siin peaks vanem sekkuma – sest ma püüan panna ennast selle praktiliselt täiskasvanud lapse olukorda. Mulle ei meeldiks, kui minu valikuid ei usaldata ja kahtluse alla seatakse. Võib-olla seepärast, et minu enda vanemad on lubanud teha minul mu valikud ise, samas alati aidanud, kui abi olen küsinud. Nagu ma aru saan, ei ole tütre jaoks siis küsimust, kas see partner on õige või mitte. Kui plaanitakse kooselu, siis on olemas selgus, et jah, see inimene on minu jaoks õige. Kui laps on leidnud toreda inimese, keda ta usaldab ja armastab, siis minu arusaamist mööda ei vaja ta päästmist. Isegi kui me ei eelda siit suhet \”kuni surm meid lahutab\”.[/tsitaat]

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Eks see ole lapsevanema valik ja otsus. Võimalik on jätta võitlemata ja jätta valik täiesti lapse teha, võimalik on ka uskuda, et võitlemisega tehakse lapsele head ja päästetakse ta valest valikust. See on tegelikult täpselt sama olukord, kui tüdruk on valinud poisi, kes vanematele ei meeldi või kellega suhtesse nad ei usu. Mida sel juhul vanem tegema peaks? Eks tõesti omad vead peab iga inimene ise tegema, tõenäoliselt lapsevanema sekkumine ei muuda tõesti midagi. Kui just lapses endas mõnda sarnast kahtlust pole olnud, mida siin esitan.
Ahjaa, see poisilikkus ja suhete puudumine ka. See pole üldse mingi soovalikutega seonduv teema, pigem enesehinnangu või julgusega. Tal ei ole ju MINGEID suhteid olnud, ka mitte naistega, seega pole ka naised teda siiani tõmmanud. [/tsitaat]
Ma pole see Kägu, kellega sa vaidled, aga ma ütlen ausalt, et sinusuguse inimesega on hästi ebameeldiv väidelda. Sa oled selline vastik jäik puuslik, kes peksab pead vastu seina monotoonselt ja kellel tegelikult endal on mingi sügav probleem. Sa oled kas padu homofoob või siis paduhomo, kes ei suuda sellega leppida. Siuke tüüpiline tegelane, kes homosid paraadi ajal munadega loopimas käib. Tore teooria sul enda jaoks välja mõeldud ja omasugustega võitegi koos käia homosid vihkamas ja rääkida, kuidas homo olemine on tegelikult ju teadlik valik ja homod tuleks kõik ümber rääkida või jõuga ümber kasvatada. Okse tuleb peale sellise jutu peale.

Mina kindlasti ei usu, et enda meeldimisobjekti on võimalik kellelgi välja valida. Heteronaisena olen nii mõnegi austaja puhul mõelnud, et täiesti super hea mees, miks mul ometi tema vastu mingitki huvi ei ole… Aga kui ei ole, siis ei ole. Mõistuseabielu ei saa kunagi õnnelikuks teha. Kui naist armastav naine ütleb, et ta on väga õnnelik ja armastab oma partnerit, siis see ei saa kuidagi \”lihtsalt valik\” olla.

Armastuse leidmine on nii kuradi keeruline. Kui laps on selle leidnud, tuleb teda igati toetada ja tema pärast rõõmu tunda.

Kirja kirjutamine isale võib täitsa hea mõte olla, annab aega asja seedida ja väldib vaidlusi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Leian, et see on kõige intelligentsem suhtumine.
Homo/lesbi peab endale aru andma, et kuigi tal on õigus elada kuidas tahab, ei ole tema eluviis normaalne ning selle aktsepteerimist ei saa teistele peale sundida. Niisamuti ei tohi peale sundida teisi isiklikke veendumusi – poliitlisi, usulisi jne. Ka homondust ei tohi oma lähedastele peale suruda – ela ja usu ise nii nagu soovid, aga ära ahista oma veendumustega teisi.
Teemaalgataja laps võidaks kõige rohkem, kui ta võtaks üle ülalpool tsiteeritu suhtumise. Kärinaga kapist välja tulemine on väga tihti äärmiselt halbade tagajärgedega, seda kiputakse tegema just noorena, mil niigi kogu maailm väga mustvalge kipub olema ja teiste ¨okeerimine tundub igati normaalne – peaasi et MINUL hea on. Olen näinud pealt väga jubedaid stsenaariume, varem kokkuhoidvate perekondade lõplikke lagunemisi (kuna keegi, tavaliselt ema, kargab lapse kaitsele ja appi teistele ajupesu tegema), vanavanemate infarkte (ka fataalseid) ja muud sellist (üks lesbi otsustas et kõige õigem hetk suure avalikkusega kapist välja tulla on 2 kuud peale oma vanaema infarkti – asi lõppes sellega, et nii vanaema kui vanaisa said (uue) infarkti, vanaisa seejuures surmava). Niisugustes sündmustes oskan küll süüdistada suure hurraaga kapist välja ronijat, sest ta on enda huvid tunnustust saada seadnud kõrgemale kui oma pere huvid omavahel hästi läbi saada. Mõni neist on ka vanemast peast tunnistanud, et sai käitutud äärmiselt lapsikult ja isekalt. Oleks võinud rahulikult oma asja ajada ja oma elu elada ning oma \”homosekti usku\” teistele mitte peale sundida.

Iseasi on, et teemaalgataja nimetab äärmiselt provokatiivselt oma meest \”homofoobiks\”. See annab mõista, et teemaalgataja ise on tegelikult pedeaktivist, kes tekitab siin libateemat. Sest normaalsete inimeste sõnavara hulka ei kuulu sihilikult mõnitav sõna \”homofoob\”. Kui teemaalgataja oleks tavaline normaalne inimene, siis ütleks ta, et \”mu mees ei salli homovärki\” vms, aga ta ei nimetaks oma meest \”foobiks\”. Välja arvatud juhul, kui mehel oleks tõesti arsti poolt diagnoositud paaniline hirm homode ees. Olen kindel, et seda tal pole, seega on tal nende suhtes lihtsalt vastummelsus – MILLEKS TAL ON TÄIELIK ÕIGUS, KUI TA NII TAHAB JA TUNNEB! Ei ole nii, et ainult homodel on õigused, ka normaalsetel inimestel on õigused, ja nii nagu hono väidab, et teda ei saa sundida vastassugu armastama, peaks ta ju tunnistama, et kedagi ei saa sundida ka homosid armastama. See isa, nagu enamik normaalseid inimesi, on lihtsalt selliseks sündinud, et seksuaalsed kõrvalekalded tekitavad jälestust. See on täiesti normaalne bioloogiast tingitud rekatsioon, mida on mingil määral ka teaduslikult uuritud, kuid kahjuks neid uuringuid ei lubata edasi viia, kuna \”niisuguseid asju ei tohi uurida\”. Niipalju siis neutraalsest teadusest.
Kui lesbist laps tahab olla selline nagu ta on, ja soovib et teda seejuures austataks, siis kõigepealt lasku ka oma isal olla selline nagu tema on ja austagu seda. Kui sa soovid teistest erineda, siis arvesta sellega, et teised ei PEA sinu erinevust aktsepteerima. Neil on õigus OMA arvamusele, ja sa ei saa neid SUNDIDA seda muutma või öelda, et nende arvamus on VALE. Igaühel oma õigus, ja kui need omavahel ei haaku, siis peab erandi taotleja arvestama, et tal võib sellega probleeme tulla ning et teda ei pruugita omaks võtta.
Jätke isale ja vanavanematele ka nende õigus oma nägemusele. Võtke eeskuju tsiteeritud käost ja kui teete, mida tahate teha, siis ärge sellest pasundage ega teistele kaela määrige. Küll tasapisi saavad osad inimesed ise aru, osad eelistavad mitte aru saada või lihtsalt sellele mitte mõelda – jätke neile nende vabadus. Ei ole mingit õigust oma suguvõsalt nõuda, et nad peavad samast soost elukaaslast aktsepteerima või näha soovima. Hoidke oma eraelu erandid intelligentse inimese viisil endale. Kahjuks paistab väga suurel osal (moe)homodest selle lihtsa põhimõtte mõistmisega suuri probleeme olevat. Intellektipuudus?

P.S. Nii miinuseid kui plusse võtan tunnustusena, sest on ju selge, kellelt need tulevad.[/tsitaat]
Njaa, järjekordne väike inimene. Kahju, et pole ajamasinat, sinusugused lennutaks kohe keskaega, sobituksid kenasti pilti.

Arusaamine \”aktsepteerimisest\” ja \”peale surumisest\” on sul totaalselt vale. Sellisele inimesele ei viitsi seda vahet selgitama ka hakata, see ei viiks eesmärgini, sest santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida. Sa oled homofoobi musternäide. Loodan, et ükski homo ei pea sinuga ei tööalaselt ega eraelus mitte kunagi kokku puutuma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Njaa, järjekordne väike inimene. Kahju, et pole ajamasinat, sinusugused lennutaks kohe keskaega, sobituksid kenasti pilti.

Arusaamine \”aktsepteerimisest\” ja \”peale surumisest\” on sul totaalselt vale. Sellisele inimesele ei viitsi seda vahet selgitama ka hakata, see ei viiks eesmärgini, sest santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida. Sa oled homofoobi musternäide. Loodan, et ükski homo ei pea sinuga ei tööalaselt ega eraelus mitte kunagi kokku puutuma. [/tsitaat]Kuule, suur mõtleja. Süvene natuke, mida see inimene ja mina räägime. Mina ei ole homofoob, nagu isegi aru saad, sest olen biseksuaalne, aga ma olen täiesti nõus selle postitajaga. Ela oma elu, nagu tahad, aga ära tee teistele haiget. See arusaam on tänapäeval omaenese naba imetluses küll väga kaduma läinud. Heterod ei tohi homodele haiget teha ja homod heterotele samamoodi. See viimane nüanss nagu ei jõua üldse kohale homotoetajatele (kes tegelikult tihti ei oma vähimatki teadmist ega kogemust homodega ega homoks olemise taustadega, ainult suur õiglusejanu ja üleajav tolerants).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Väike tähelepanek veel – kui siin foorumis hakatakse teatud sõnu suurte tähtedega rõhutama, siis valdavalt on tegemist keskmisest rumalama ja lahmiva sõnavõtuga. [/tsitaat]Eksid, enamasti on sel juhul tegemist emotsionaalse kirjutajaga, kes soovib mõne sõna olulisust teksti sõnumi mõistmisel eriliselt rõhutada.
Sinu üleolev kirjastiil on põhjendamatu, kuid eks annad sellega täpse iseloomuvarjundi oma arvamustele ning sellele seltskonnale, kelle mõtteviisi esindad.